Kuveit revisited

Enn Eesmaa, Riigikogu väliskomisjoni esimees

Selle rahvusvaheliselt tuntud terminiga tähistatakse midagi, mis on vähemasti üks kord kordunud või uuesti üle vaadatud. Minul oli õnn ja töökohustus esimest korda Kuveidis käia aastal 1993, mil president Lennart Meri käis sel kaugel maal riigivisiidil. Olin toona riigipea nõunik. Nüüd käis visiidil president Kersti Kaljulaid ning tema külalislahke võõrustaja Kuveidi emiir šeik Sabah Al-Ahmad Al-Jaber Al-Sabah on sama mees, kes 26 aasta eest oli Lennart Meriga kohtunud Kuveidi välisminister.

Möödunud aastatega on Kuveit palju muutunud. Juba toona oli riigi rikkust kõiges tunda. Pilvelõhkujaid oli mitu ning lahel luksuslaevukesega sõitu tehes hämmastas pealinna õhtutuledes siluett meid kõiki. Praegu on Kuveidi pealinnas pilvelõhkujaid neli korda rohkem ja see on vaid üks maamärk. Nüüd on Kuveit rikkuselt üheksas riik maailmas ning koguni neljas riik per capita. Laheriikidest on veelgi rikkam vaid Katar. Rikkuse allikaks on loomulikult nafta, mille varud moodustavad 6% planeedi naftavarudest. Selle tulemusena ei maksta seal ei üksikisiku ega ettevõtte tulumaksu. Välisfirmadele  kohaldatava tulumaksu suuruseks on 15%.

Kuveiti peetakse oma regioonis üheks vähestest, et mitte öelda ainsaks riigiks, kel oma naabritega üsna normaalsed suhted. Kuveidi naaberriigid on aga Saudi Araabia, Iraak ning lähedal on ka Iraan. Seetõttu peetakse emiiri peamiseks rahuvahendajaks kogu piirkonnas. Kuveit on praegu ÜRO Julgeolekunõukogu mittealaline liige, ainus oma rahutu piirkonna esindaja teiste nõukogu liikmete seas kusjuures lõviosa probleemidest, mida julgeolekunõukogu lahendada püüab on just sama regiooniga seotud. Laheriigid on ju jagunenud vaata, et kolmeks – ühel pool saudid ja Araabia Ühendemiraadid, teisel pool Katar, Omaan ja Kuveit, kes Laheriike püüavad omavahel lähendada. Kuveidil on head suhted USA-ga, mida iseloomustab USA õhuväe kohalolek operatsioonideks Süürias ja Iraagis. Lennart Meri visiidi ajal oli ohvriterohke sõda alles lõppenud, mõnelgi pool põlesid alles naftatornid ning meile näidati õhurünnakutes hävitavalt pihta saanud maju. Need on muide veel alles, tuletades meelde, et püstirikka riigi lähi- ja ka kaugemas ajaloos on olnud   traagilisi sündmusi. Ning mitte vähe. Aastal 1899 nõustus Kuveit Briti protektoraadi kehtestamisega kaitseks Ottomani impeeriumi vallutuslike ambitsioonide vastu.

Kuveidis elab 4,2 miljonit inimest, kusjuures kodanikke on vaid kolmandik. Ligi 30% on pärit teistest Araabia riikidest, koguni 37,8% Aasiast. Seda peegeldab selgesti ka tänavapilt, eriti tööstusrajoonides. Koguni emiiri palees, milles me delegatsioon elas oli teenindava personali hulgas raske leida araabia näojoontega inimesi. Muide tänavail oli pea võimatu kohata kerjuseid ja lohakalt riietunud inimesi. Peamiselt lumivalgesse riietuvate kuveitlaste rõivad olid otsekui pesumajast ja triikimisruumist tulnud. Kuna autokütuse hind on madal oli vähe näha ka elektriautosid ning –tõukerattaid.

Asjalikud kohtumised

President Kersti Kaljulaidi kohtumised olid südamlikud ning asjalikud. Eriti jäi meelde välisministri informeeritus meie olukorrast ja saavutustest. Palju kasulikku tõusis ka kohtumistelt Kuveidi parlamendi spiikri ja peaministriga. Muide sealse parlamendi saadikute hulgas on ka kõik ministrid. Nad küll parlamendi komisjonide töös ei osale ja loomulikult ka siis, kui valitsuse tööle hinnang antakse.

Eriti tõhus oli presidendi kohtumine emiiriga. Kahekümneks minutiks planeeritud jutuajamine vältas tegelikult kolmveerand tundi, mida paljud välisdiplomaadid märkasid ja tunnustasid. Šeik on täna 90-aastane ning mitte kõige parema tervise juures. Al-Sabah’ perekond sai Kuveidis võimule juba aastal 1756. Siinkohal tasub lisada, et Kuveidis kehtiva kuukalendri kohaselt on praegu väljas aasta 1441. Pidulikul dineel istusin ma emiiri poolvennast kroonprintsi kõrval. Temagi juba 82 aastat vana, kuid tõenäoliselt järgmine riigipea. Ülikutega rääkisime tõlgi vahendusel. Kõigi ülejäänutega inglise keeles. Muide neist paljud on õppinud välismaa ülikoolides. Kuveidi Eesti suursaadik räägib vabalt nelja keelt. Ta õppis muuhulgas Bostoni ülikoolis. Nüüd ta töötab Berliinis ning on naftariigi saadikuks nii Saksamaal, kui ka Lätis ja Leedus.

Erakordselt huvitav oli kohtumine Kuveidi naisorganisatsioonide esindajatega. Nende hulgas on tõelisi tipptegijaid – juriste, kõrgkoolide professoreid, arste ja koguni pangajuhte, mis suhteliselt ju meestekeskses maailmas pole just tavanähtus. Vähe sellest, Kuveidi seni lahendamist vajavate probleemide hulka kuulub lisaks vähemuste kohtlemise kohendamisele just naiste õiguste parandamine. Probleeme tekitab mittekodanikust abikaasaga laste registreerimine Kuveidi kodanikuks. Õigemini see on võimatu. Sel maal kehtib seni veel surmanuhtlus. Kõik kohtumisest osavõtnud naised tunnistasid, et nelja lapse ema ja vanaema Kersti Kaljulaid on neile suureks ja kõrgeks eeskujuks. Ja on ka põhjust. Olen mitmel riigivisiidil tajunud, et meie riigipea on ühtaegu nii president, kui paljude elualade ekspert. Küllap see oli üheks põhjuseks, miks asjalikud kohtumised planeeritust pikemaks kujunesid.

Edukad ärikontaktid

Edukaks kujunes ka meie ärimeeste delegatsiooni visiit, mis suuresti kulges eraldi programmi kohaselt. Välismajanduspoliitika ja äridiplomaatia puhul on Kuveit oluline me IT-toodete ja teenuste ekspordi perspektiivis. Eesti sellekohane maine on kõrge, mida võõrustajad meile korduvalt kinnitasid. Äsja sõlmitud kahepoolne IT koostöö memorandum on vajalik lähtepunkt nende teemade arenguks. Perspektiivi omavad tulikuumas regioonis kahtlemata energeetika ja kliimaga seotud lahendused. Eesti riigipea kingituste hulgas olid meeliülendavalt kaunid talvekarged loodusfotod. Kuigi Kuveit on pindalalt Eestist väiksem on neil ette näidata mitmeid maailma suurimaid objekte. Seal asub maailma suurim teaduskeskus ning kuuldavasti suurim kaubanduskeskus, mille maht on 6-7 jalgpallistaadioni. Muide ühes Kuveidi vutiklubis on mõnda aega mänginud Vjatšeslav Zahovaiko, Harju Rally aga mäletab Kuveidi kihutajat Salah Bin Eidani, kelle kaardilugejaks oli Kristo Raag. Pole me nii kauged midagi, kui uurima hakkad. Ja seda tasub tulevikuski teha. Kasvõi Kuveidi aastal 1442.

Siinkohal lisan, et Riigikogu väliskomisjon kavandab aktiivselt visiiti sellesse regiooni, kuhu kuulub ka Kuveit. Pärast meid läheb töövisiidile me peaminister. 26 aasta eest loodud kontakte tasub edasi arendada ning seda kavatsemegi teha.