Pariisis napib helkureid

Enn Eesmaa, Riigikogu väliskomisjoni esimees

Prantsusmaa peamisi eesmärke on Euroliidu strateegilise autonoomia suurendamine, Eestile on esmatähtsad trans-atlantiliste sidemete hoidmine ja tugevdamine. Ometi oleme ka kaitse- ja turvalisusküsimustes liitlased.

Olen Pariisis käinud vähemasti viis korda. Neist enamus küll kauneil kevad- ja suvekuudel, mil kõik on ilusam ja säravam. Sügishallust olin enne vaid ühe korra Prantsusmaa pealinnas näinud. Sedakorda paraku paistis see erakordne suurlinn kuidagi nukker ja hämar. Eriti kesklinnast veidigi kaugemais paigus. Tibutas vihma, mis kõikjal vedelevad puulehtede hunnikud poritekitavaks plögaks muutis. Imekaunis prantsuse laul lehtede langemisest võib mõnikord ka vastakaid elamusi pakkuda. Pariisi liiklus on traditsiooniliselt kaootiline ning üks keskmine eestlane teeks selle linna tänavail kindlasti vähemalt ühe kokkupõrke päevas. Sõiduridadest ei hoolita, suuremad masinad lihtsalt kalduvad uuele reale ning väiksemad peavad sellega paratamatult arvestama. Osaliselt ehk seetõttu üürgavad Pariisi tänavail lakkamatult eriprivileege nõudvad sireenidega autod. Kaootiliselt kulgevate masinate vahel, taga ja ees aga süstivad vahetpidamata mootorrattad ja mopeedid. Meist vähem on liikluses elektrilisi tõukerattaid ja see päästab kindlasti mõnegi elu.

Erakordselt harva oli näha helkuritega inimesi. See oleks aga Pariisis hädatarvilik, sest tänavad on hämarad, isegi kauplustes ja kohvikutes valgustavad ruume väikese kaliibriga elektripirnid nii, et esialgu jääb mulje nagu asutused oleks suletud. Inimeste tänavariietus on valdavalt tume ja kui siia lisada veel suhteliselt harva eeslinna tänavatel liikuvad kahvatu näoga liiklejad on liiklusohutust vähevõitu. Enamus püüab tänavaid ületada iseenese hetkeimpulsi, mitte aga kehtestatud liiklusreeglite kohaselt.

Macroni NATO raputus

Pisut tavapraktikaist erinevate reeglite kohaselt tegutsetakse paljude arvates praegu ka Prantsusmaa välis- ja kaitsepoliitikas. Seetõttu pole imestada, et Riigikogu väliskomisjon oli huvitatud kohtumistest oma kolleegide ning teistegi välispoliitikat teostavate ja mõtestavate inimestega. Komisjoni esindasid lisaks minule Marko Mihkelson, Keit Pentus-Rosimannus, Raivo Tamm ja Ruuben Kaalep. Oma visiidil kohtusime kokku kuue olulise persooni ning viie tähtsa institutsiooni esindajatega. Visiidi kõrghetk oli kohtumine president Macroni peamise nõuniku Emmanuel Bonne’ ja tema nõunikuga. Kui Pariisi tänavatel vajatakse rohkem helkureid, siis Prantsusmaa riigipea on nüüdses maailmas ise otsekui särav helkur või koguni majakas, keda kõikjal märgatakse ning kelle arvamusega arvestatakse. Macroni toetus Prantsusmaa poliitjõudude seas on kõrge.

Teda pooldavad küll teatud reservatsioonidega enamus teiste erakondadegi liikmeid. Hinnatakse presidendi panust maailmapoliitika kujundamise eest nii tippkohtumistel, kui NATO praeguste ja homsete arengute mõtestamisel. Meile kinnitati, et NATO artiklit 5 tunnistab Prantsusmaa endiselt rõhutades, et sisuliselt samast lähtub ka Euroopa Liidu lepingu artikkel 42.7, mille kohaselt kõik liikmesriigid on kohustatud ühele riigile tehtud relvastatud kallaletungi korral andma kohest abi kõigi nende käsutuses olevate vahenditega, mis omakorda on kooskõlas ÜRO põhikirja artikliga 51. Mitu korda rõhutati meile, et Pariis näeb probleeme NATO poliitilisel otsustustasandil, militaarosas olevat kõik korras. NATO juhtimise ajusurmast rääkides olevat Macron tahtnud veidi unelevat kaitseorganisatsiooni  pisut raputada ning mõttevahetust alustada. See läks presidendil kindlasti ka korda.

Suhetest Venemaaga rääkides rõhutasid prantslased seda, et nad ei pea Venemaad ei vaenlaseks ega vastaseks, küll aga ohuks. Sellest tulenevat nende poolne suhtumine ja püüd Venemaad Euroopale lähendada. See on osa Macroni poolt avalikustatud Euroopa uuenenud julgeolekuarhitektuurist. Samas nõustuti, et Venemaa vastaseid sanktsioone pole põhjust leevendada, vähemasti enne, kui Moskva pole täitnud Minski kokkuleppeid.

Kaitse- ja julgeolekupoliitika osas on me kahe riigi huvid mõnevõrra erinevad tulenedes Eesti ja Prantsusmaa erinevast geograafilisest asendist, suurusest ja loomulikult sõjalisest jõust. Ärme unusta, et Prantsusmaa militaarvõimekus on Euroopa kõrgeim. Seetõttu on erakordne, kuivõrd Pariis hindab Eesti tagasihoidlikku panust nende poolt juhitud operatsioonides, ennekõike Malis.

Alustasin kõiki kohtumisi kaastundeavaldusega 13 prantsuse sõduri hukkumise üle, neist üks oli Senati välis- ja julgeolekukomisjoni liikme poeg. Seepeale rõhutati alati me relvavendlust ja tänu Eesti toetuse ja panuse eest.

Prantslased on kohal

Prantslaste kohalolek Balti regioonis on nähtav nii õhuturbe, kui niinimetatud eFP – NATO enhanced Forward Presence raames. Prantsuse väekontingenti kuulub ligi 300 Prantsuse armee sõdurit, kes teenivad praegugi Tapal. Prantsuse õhuväe lennusalk kaitses Eesti õhuruumi NATO Balti õhuturbe raames Ämaris möödunud aasta aprillist septembrini. Eesti osaleb oma väeüksusega prantslaste juhitud operatsioonil Barkhane Malis. Läinud kuul kiitsime Riigikogus heaks Eesti valitsuse otsuse suurendada meie osalust viiekümnelt sõjaväelaselt üheksakümne viieni. Seegi oli Pariisis teada ning meid tänati selle otsuse eest. Lisaks kaitsekoostööle on me kahe riigi peamisteks koostöövaldkondadeks ka koostöö kübervallas, digi- ning kultuurikoostöö. Seda kinnitavad ja kinnistavad mitmed kahepoolsed lepingud ja avaldused.

Me Pariisi visiidi ajal osalesin Eesti saatkonnas toimunud üritusel, millega tähistati e-residentsuse programmi viiendat aastapäeva. Esinesin sel puhul koos me suursaadik Clyde Kulliga lühikese ettekandaga, milles rõhutasin, et e-residente on nüüd juba 50 000, neid elab maailma saja kuuekümne kahes riigis. Nad on loonud üle kuue tuhande ettevõtte ning Eestisse vähemalt tuhat kakssada töökohta. Pariisi üritusel viibis kokku umbes 50 inimest, kõige kaugem huviline oli Lõuna-Aafrika Vabariigist.

Me visiit läks me endi arvates hästi korda. Selle eest oleme tänulikud nii komisjoni nõunikele, kui Eesti saatkonnale Pariisis. Nende abil saime kohtuda oluliste inimestega, kelle panus isegi presidentaalsel Prantsusmaal on hoomatav. Küsisin mitmel korral, kui sageli me kolleegid kohtuvad presidendi ja välisministriga. Vastati, et mitte just üleliia tihti, kuid ometi piisavalt. Parajasti oli käimas debatt järgmise aasta eelarve üle, mistõttu huvi parlamendi otsuste vastu oli tavalisest intensiivsem. Meie huvi Prantsusmaa arengute ja otsuste vastu on jääv ning professionaalne. Visiit lisas meile teavet ja otsest tunnetust, sest alati on parem kohapeal käia ning suhelda, kui ajalehtedest lugeda või telest vaadata.