Astra laulunaised – maakultuuri ööbikud Rannust

Fotol: ASTRA laulunaised. Üleval (vasakult) Magdalena Kalev, Silja Viljak, Pille Kaaver ja Aili Tikk. All Maret Kalnitski, Kristel Tikk ja Aili Keskküla.

Elva vallas Rannus hoiab naistelaulu taset silmapaistavalt kõrgel kohaliku kultuurimaja naisansambel Astra. Osaleda ansambli 20. sünnipäeval oli minule üks rõõmsamaid ja hingekosutavamaid elamusi tänavu sügisel.

Seoses remondiga Rannu rahvamajas tähistas ansambel oma sünnipäeva Rõngu rahvamajas. Saal täitus rõõmsate emotsioonide lauluhelide ja pillihäältega. Meenutati ka kultuurikollektiivi ajalugu. Möödunud sajandi viimasel aastal tegevust alustanud ansamblit juhendas esimesena Astra Volkov, kes töötab muusikaõpetajana Veeriku koolis ja on Rannu kandis Kivistiku talu perenaine. Tema eestvedamisel laulis ansambel 1999-2002. Ansambel saigi nime suuresti juhendaja eesnime järgi. Sügisest 2002 on juhendaja Kristel Tikk, kelle põhitöökohaks on Tartu Descartesi Kooli muusika- ja tantsuõpetaja. Lisaks temale on praegused lauljad Pille Kaaver, Silja Viljak, Aili Kesküla, Aili Tikk, Maret Kalnitski, Magdalena Kalev. Astra naised on kui hea vein, mis ajapikku aina paremaks muutub. Kontserdil kõlasid ansambli tuntumad laulud. Esinemisega tõid tervitusi ka sõpruskollektiivid Rõngu Segaansambel ja Puka meesansambel. Peolausas, mis suuresti kaetud Astra lauljannade ja nende sõprade valmistatud toitudega, sai ansambli liikmetega ka mõnusasti juttu aetud.

„Muusika ühendab, lohutab, teeb tuju heaks ja mis kõige tähtsam, annab jõudu läbi argipäeva püstipäi sammuda. Läksin laulma sest kutsuti seltskonda ja nüüd ei oska kohe ilma selleta. Vahel imestan, et kuidas ma küll niipalju aastaid ilma laulmiseta hakkama sain. Nende naistega läheks luurelegi, mis siis muust rääkida,“ ütles Maret. Aili mõtted on aga sellised: „Koos lauldes, hinge mõnusalt kõige hea ja ilusaga täites ei pane ajakulgu tähelegi. Me oleme nagu magnetiga omavahel seotud supervahva kollektiiv.”

Astra repertuaari valik käib koostöös. Selles leidub nii rahvalaule, kui kõike muud polkast kuni sirtakini (kreeka rahvatants). Kui lugu meeldib, siis tullakse aga mõttega lagedale ja kui teistele ka sobib, siis muudkui õppima. „No ja tavaliselt sobib. Lauldakse enamasti a capellas, aga ka fono ja klaverisaatel lugusid. Seda kõike suure rõõmuga,“ rääkisid lauljad. Küllap sellele, et maakultuuri kollektiivid ja ansambel tegutseda saaks, on kaasa aidanud ka rahvamajade alles hoidmine ja kordategemine endises omavalitsuses ja nüüdses Elva vallas. Tempokas peomeeleolus sain vestluskaaslaseks ka Astra juhendaja Kristel Tiku. „Vaadates seda lahedat kollektiivi on hinges soe tunne ja usk, et ansamblil ka neljakümnes juubel kunagi peetud saab. Mina olen suure õnnega koos, et saan juhendada sellist mõnusat seltskonda, kellest on välja kasvanud teineteist toetav sõpruskond. Kui kellelgi on mure, siis jagatakse seda ja pärast on kõigil hea meel ja mure ei tundugi enam koormana. Ja mis seal salata, nagu ütleb ka meie ansambli moto: Laul aitab elada, pidusid pidada, laul aitab valugi võita. Muusika, see on maagia,“ ütles Tikk.

Astra juubel süvendas veendumust, et maakultuur püsib ja edeneb. Kui kohalikud tegijad tõestavad oma entusiasmi, küllap tuleb siis rohkem toetust ka omavalitsuselt ja valitsuselt.

Toomas Paur, Elva vallavalitsuse liige

 

 

 

 

 

1 Kommentaar
  1. See 7 kuud ago
    Reply

    praempoolne blond sinises on Henrik Normann naise rõivais ja parempoolne blond tema taga meenutab kangesti üht näitlejannat.

Kommenteeri

Sinu meiliaadressi ei avaldata.