1. Vanal karul on talve üleelamine magades juba hästi käpas.
2. Huvitav, kas kõrilõikajad teevad tüki- või ajatööd?
3. Parem suutäis vett kui peatäis viina!
4. Aga siiski, kui kaua on kaua?
5. Hea on see, et kalamehe juttudes kinnipüütud kõige suuremad kalad surevad tegelikkuses oma loomulikku vanadus-surma vees.
6. Olgu kõrisõlm parem umbsõlm, kui et on san.sõlm!
7. Et meie aju ei peaks ise võtma sund- puhkust, andke ise ajule palgata puhkust!
8. Tuulepeade opositsioon on vastutuulepead.
9. Selleks, et saada raha leiva ostmiseks, tuleb vahest isegi oma nahka müüa.
10. Vältige teistega minekul omadega segi minekut!
11. Mets oleks igavene, kui ta suudaks inimese endast välja juurida.
12. Kui ei ole enam midagi võtta, võetakse sealt, kust ei ole tuhkagi võtta.
13. Looduselt saab inimene tasuta ande oma hinge hinna eest.
14. Alati on piisavalt neid, kes on nõus tegema meile tasuta pastlaid meie oma nahast.
15. Evakuatsiooni plaan on selleks, et saaks ruttu eeskojast tagakambrisse.
16. Meeste kurb saatus on õnnelikud saatuslikud naised.
17. Kumb on parem? Kas see, kui kõik läheb vett vedama või see, kui kõik läheb omadega korstnasse?
18. Me ei lähe iial riidu jumalatega! Me läheme riidu ainult inimestega, kes ei usu meie Jumalat!
19. Suvevihmad takistasid talveks sööda varumist. Küll aga sügis-vihmad soosivad joodava muretsemist üle-talve elamiseks.
20. Ülepea-kaela elades on raske oma elule jalgu alla saada!
21. Kerge on elada inimesel, kelle pead vaevab ainult tema müts.
22. Praamiliiklust ei olekski vaja, kui pikendada sadamasild Virtsust Kuivastuni!
23. Suuruse- hullustus on see, kui ühe väikeriigi hullumajad on täis Napoleone, Hitlereid ja Stalineid.
24. Kokkuhoid on kohe tere- tutvumisel kinkida oma vestluskaaslasele lahkumis-suudlus.
25. Parem minna iseendast välja, kui et teid visatakse oma toast välja!
26. Raske on ütelda pehme keelega kõva sõna.
27. Vältige sibulakoorimisel võõra tööjõu pisaraid!
28. Toompea lossis olnud Lenini puust pea on nüüdseks Eestimaal üle mõistuse hinnas!
29. Nii mõnigi püüab oma tarkusehambaid asendada valehammastega.
30. Katteta lubadused hakkavad ruttu haisema, kui neid mitte ja ruttu katta uute lubadustega.
31. On halvasti, kui välja tuleb ainult see, et midagi ei tule välja!
32. Mõni, et mitte sirutada välja oma jalgu, sirutab käe välja võõra vara järele.
33. Kaval teab, kuidas raskest olukorrast väja tulla. Tark aga ei satugi rasketesse olukordadesse!
34. Lihtne on näitlikustada seda, kui pole midagi näidata.
35. Viisakas on keskmist sõrme näidata pöidlana teiste sõrmede vahelt!
36. Devalvatsioon on see, kui kotitäiest rahast on rahaliselt kõige väärtuslikum juba tühi kott.
37. Kui ei taheta läbi trellide vaadata, tuleb läbi sõrmede vaadata!
38. Raske on otse minna, kui ainult ringteel on võimalik ots-otsaga kokku saada.
39. Linnulaadal käivad jutud mitte ümber hapude viinamarjade, vaid hoopis ligihiilivatest rebastest.
40. Mõni ulatab meile abistava käe nii jõuliselt, et siruta või jalad välja!
41. Nõuka-ajal varjas nii mõnigi julge mees ennast naabrinaise riidekapis!
42. Mõni, kui tema tarkuses hakatakse kahtlema, hakkab nagu hull rabelema, et tõestada vastupidist.
43. On südamlikke koputajaid, kes oma elu lõpuni saadavad pakke neile, kelle peale nad koputasid.
44. Parem ehitada puidust ja tappidega kui kivist ja etappide kaupa!
45. Lihtne käevigastus võib lüüa jalad alt pikaks ajaks.
46. Eriti tahaks igast küljest tutvuda väga ümmarguse jutuga inimesega!
