Põhja-Tallinna linnaosa vanem Peeter Järvelaid ütleb, et mürtsuvaba aastavahetusel on tulevikku – Noblessneri sadamas korraldatud eksperiment läks tema hinnangul korda. Kaheksa kuud linnaosavanema ametis olnud Järvelaid tööpuuduse üle kurta ei saa, sest piirkond areneb meeletu kiirusega ja mitmed suured projektid on kavandamisel.
Põhja-Tallinna linnaosa läks tänavu ajalukku sellega, et korraldas uusaastaööl traditsioonilise ilutulestiku asemel lasershow. Kas mürtsuvaba lahendus tuli, et jääda?
Minu ilutulestiku mõõt pärineb Saksamaalt Frankfurtist Maini ääres, kus ma kaks aastat elasin. Oleme viimase kahe aastakümnega oma rikkuselt jõudnud sakslastele vähemalt Tallinnas peaaegu järele ja rahvas suudab ise teha kõrvalise abita ilutulestikku, mis kestab tõesti aukartustäratavalt pikalt. Kuid õnnestuda ei pruugi ka linnade ilutulestik. Näiteks 1999. aastal kukkus Tartu linna ilutulestik katastroofiliselt läbi, sest Emajõele oli langenud nii paks udu, et lihtsalt ei olnud rakettide sähvatusi näha.
Maailma suurimate ilutulestikeni pole meil oma raha tõttu ilmselt nagunii asja. Tuletan meelde, et seni kõige suurejoonelisemaks peetud aastavahetuse ilutulestiku korraldati Dubais 2014. aasta vastuvõtmisel, mis koosnes 450 000 tulevärgist 100 km pikkusel rannajoonel ja kestis samas ikkagi vaid kuus minutit. Selle ületas aga sama aasta 29. novembril Norra põhiseaduse 200. aastapäeva tähistav ilutulestik 540 382 tulevärgiga. Norralaste vaatemäng kestis 20 minutit ja kanti Guinnessi rekordite raamatusse.
Mis puutub lasershow maksumust, siis Põhja-Tallinna linnaosavalitsus panustas väga väikese summa, sest vaatemängu korraldasid Noblessneri piirkonnas tegutsevad firmad. Linnaosavalitsusele oli kõige olulisem, et initsiatiiv tuli asumkonnast ja saime uudset ideed omaltpoolt toetada. Ilutulestiku korraldajad olid proovist väga innustunud ning neil on palju uusi ideid, kuidas teha käesoleva aasta ärasaatmise lasershow Põhja-Tallinnas veelgi võimsamalt ja innovaatilisemalt.
Postimehe Eesti uudiste toimetuse juht Urmas Jaagant ütles saates „Keskpäevatund“, et võrreldes saluudiga jäi lasershow lahjaks.
Hinnangud „lahja“ või „võimas“ sõltuvad sageli ka vaataja silmadest, sest tänapäeva inimene on sageli kaotanud peenema tunnetusvõime. Mina olen vaimustuses Arvo Pärdi muusikast ja tema mõttest, et muusikas on olulisemad paus ja vaikus ning mitte detsibellid, mida suudame ühest või teisest muusikariistast välja pigistada. Meie idee tuua inimesed aasta viimasel tunnil mere äärde oli seotud hoopis sooviga, et mereäärse rahvana oskaks me sellisel hetkel vaadata unistavalt merele ja kuulata looduse hääli. Kui oleme lasknud end traditsioonilisest ilutulestikust pimestada, kurdiks lüüa ning kaotada ka haistmisvõime paksus suitsus, siis on raske küsida inimeselt, kas sa tunned Läänemere erilist lõhna ning kuuled lainete mühinat aastavahetusel?
Käisite koguni välja mõtte, et pürotehnika müügile kehtestataks maks ja piirataks nende eksponeerimist. Kas Eesti ühiskond on selleks valmis?
Igasuguste uuendustega peab ühiskond harjuma. Seda ilutulestikku, mida meie traditsiooniliseks nimetame, on maailmas tehtud väga pikka aega. Vanim dokumenteeritud teade ilutulestiku kasutamisest pärineb vähemalt 7. sajandi Hiinast, kus leiutati püssirohi ja pidustustel hakati korraldama tulevärke. Ilutulestik ja paugutamine kurjade vaimude peletamiseks on hiina kultuuri osa ning see kuulub paljude pidustuste juurde. Kui vaatame Hiina saatkonna poolt toetatud Hiina kalendri järgi uue aasta pidustuste atraktsioone, siis ka siin on näha pigem liikumist just innovatsiooni ja kaasaegse valgustehnika kasutamise suunas.
Aasta alguses on kombeks anda lubadusi. Mida lubab Peeter Järvelaid Põhja-Tallinna linnaosa vanemana ja isiklikus plaanis ära teha?
Peeter Järvelaid isiklikult tahab olla oma lähedaste ja kolleegide suhtes tähelepanelikum. Uus aasta toob meie peresse mitmeid toredaid sündmusi, mida tahame koos kindlasti tähistada. Koos kolleegidega Põhja-Tallinna linnaosas tahame teha head meeskonnatööd, sest minu kolleegideks on väga toredad ja uuendusmeelsed ametnikud. Põhja-Tallinna linnaosa on kiirelt arenev piirkond ja varasemast rohkem tahame tegemistesse kaasata kohalikke inimesi.
Pirita linnaosa vanem Tõnis Liinat ütles aastat kokkuvõtvas intervjuus, et Pirita – see on nagu Beverly Hills 90210, kus kuulsused on kokku tulnud. Läbi milliste inimeste iseloomustaksite Põhja-Tallinnat?
Keskmist Põhja-Tallinna elanikku on praktiliselt võimatu määratleda ja erinevust võibki pidada meie tugevuseks. Samas on Põhja-Tallinna elanikud väga asumikesksed ning seda tahaks linnaosavalitsuse poolt igati toetada. Linnasisene lokaalne identiteet on väga tugev ja hea arengumootor. Sel aastal soovin enam kõnetada neid inimesi, kes on valmis linnaosa arengusse ka ise panustama. Panen Põhja-Tallinna elanikele südamele, et nad registreeriks oma elukoha täpselt, sest ainult niimoodi on võimalik tagada võimalikult head teenused.
Milline on Põhja-Tallinn 10 aasta pärast?
Põhja-Tallinn on 10 aasta pärast muutunud paljude jaoks tundmatuseni. Minul on olnud võimalus näha neid projekte, mis on juba praegu töös või lähiaastatel käivitumas. Kui vaatame vaid Põhja-Tallinna mereäärset ala – siin on pealinna kõige pikem rannajoon ja kõige enam sadamaid –, siis kümnendi pärast saame ka Põhja-Tallinnas rääkida tõelisest mereäärsest promenaadist, kus on mugavad ligipääsud väikestele liivarandadele. Arvan, et Põhja-Tallinna väravas olev linnahall ja selle piirkond on tõeline Tallinna postkaart. Sealt saab liikuda läbi kultuurikilomeetrite Patarei kvartalisse ning edasi Lennusadama ja Noblessneri piirkonda.
10 aasta pärast peaks Põhja-Tallinnas valmis olema suur loodusmaja, kus koos keskkonnaministeeriumi hoonega valmib võimas loodushariduse keskus. Tundmatuseni muutub Paljassaare ja olen kindel, et selleks ajaks saab trammiga juba Katariina kaini. Liinil võiks olla peatus Hollywood Tallinn, mis tähistab Paljassaarde rajatavat filmikeskust.
Aastaks 2030 on suured muutused teoks saanud Koplis, kuhu käib ilmselt väga vaikne ja kiire elektrirong. Kopli liinide arendus peaks tooma siia ka kauaoodatud mereäärse promenaadi, mis kõik hakkab eksisteerima ühes suures Tallinna mereäärses võrgustikus. Olen optimist ka selles osas, et isegi Miinisadam suudab avada läbikäigu mere ääres jalutajatele.
10 aasta pärast on muutunud ka kohalik koolivõrk ja tööd on alustanud loodushoiule orienteeritud riigigümnaasium. Samuti on uuele tasemele viidud kutseõppekeskuse Koplis. Selleks ajaks on välja kujunenud Stroomiranna piirkond ja Kari tänava piirkonnast on kujunenud asumi elanike jaoks oluline tõmbekeskus, kus asub ka Põhja-Tallinna linnaosa valitsuse hoone. Kultuuriasutustest toimetavad usinalt Salme kultuurikeskus, Põhjala kultuuritehas, Eesti Kaasaegse Kunsti Muuseum, Kopli Rahvamaja, Pelgulinna Rahvamaja jne. Tahaks väga loota, et selleks ajaks on saanud endale uue galeriimaja Eesti Kunstiakadeemia ja et Põhja-Tallinna poole avab enam silmi Tallinna Tehnikaülikool, sest nende hallatav Mereakadeemia asub just meie linnaosas.
Olete juba 10 aastat tegutsenud Tallinna Ülikoolis, kui koos Õigusakadeemia liitumisega asusite tööle võrdleva õiguse ja õigusajaloo professorina. Töötasite enne linnaosavanemaks saamist pikki aastaid õppejõuna. Kas praegu ka selles valdkonnas koormust saate?
Olen piiranud oma praeguse ameti tõttu tegevust ülikoolis loengute pidamisel, sest olen seda tööd juba elus pikalt teinud. Teiseks seab linnaosa vanema koht kindlad ajalised piirid. Kuid osalen teadusprojektides, mida sai enne ametisse asumist alustatud. Samuti olen valmis kolleege ja tudengeid nõustama. Teadlasena teen jätkuvalt koostööd rahvusvahelisel tasandil.
Olete lisaks Saksamaale pikemat aega töötanud ka Venemaal ja Kasahstanis. Laia silmaringiga inimesena prognoosige palun, milliseks kujunevad lähiaastatel globaalsed jõujooned!
2020. aastal tähistame saja aasta möödumist Tartu rahu sõlmimisest. Ajaloost võime õppida, et relvade täristamine ei tähenda midagi head. Olen uurinud rahvusvahelise õiguse ajalugu ja tunnen uhkust, et tutvudes F. F. Martensi pärandiga, defineerisin mina tema ideedest mõtte, kuidas määratleda tsiviliseeritud riike ja rahvaid.
Tänapäeval tähendab see seda, et peab olema valmis mitte realiseerima oma tehnilisi võimalusi vaenlaseks peetu hävitamisel. Meie huvides oleks Eestis olla just selle suuna toetajaks. Teiseks uuenduseks on tehnoloogiline pööre, mida nimetatakse rohepöördeks, aga mida tegelikult tehakse kindlate majanduslike huvide tõttu. Nüüd ollakse Lääne-Euroopas üle minemas uutele tehnoloogiatele ning seda surutakse peale ka riikidele, kellele on see väga kallis ning kes pole loomuliku arengu kaudu jõudnud uue taseme tunnetamiseni.
Meil arutatakse palju autode üle ja kui Saksamaa hakkab diiselautodega sõitmist keelama, siis on meil dilemma – kas osta meile seni veel kallid olnud suured džiibid kiiresti endale ja müüa edasi näiteks Kasahstani või tuleb meil Euroopa Liidu liikmesriigina kohe teha läbi roheline revolutsioon?
Toon ühe praktilise näite. Saksamaa saadikul Eestis on Saksa riigi poolt antud BMW elektriauto, mida mina vaatan kui reklaamimasinat, millega tutvustatakse oma riigi autotööstuse tehnilist võimekust. Kui Te küsite, kas mina ei tahaks olla samuti rohelisem ja osta endale isiklikuks tarbeks – linnaosavanematel ei ole ametiautot ja ette ei ole nähtud ka isikliku auto kasutamise kompensatsiooni – moodsa elektriauto Saksamaalt? Loomulikult tahan! Kuid täna on auto maksumus 80 000-100 000 eurot.
Saksamaa viis juba aastaid tagasi läbi rohelise revolutsiooni elektripatareide paigutamisega eramajade katustele, makstes omanikele väga suuri riiklikke toetusi ja ostes hea hinnaga sedasi toodetud rohelise elektri riigile tagasi. Eestis ei ole veel sellist riiklikku rohepoliitikat tavakodaniku tasandil käivitatud. Kas Euroopa Liidu planeeritavad toetused annavad võimaluse midagi taolist teha ka Eestis? Selles peitub rohepöörde tuleviku sotsiaalse jalajälje suurus. Eesti probleemiks on see, et paljud reformid puudutavad valusalt kehvemal elujärjel olevaid inimesi. Seetõttu olemegi viimase kolme aastakümne jooksul kaotanud palju tööjõulist elanikkonda.
Teie Facebooki leht on äärmiselt huvitav, kus lisaks päevakajaliste teemade kommentaaridele leiab ka ohtralt reisipilte. Selle põhjal võib jääda mulje, et olete pidevalt puhkuselainel ja tööd ei tee. Kuidas sellega täpsemalt lood on?
Puhkusest on asjad väga kaugel. Mul oli mitu aastat puhkus ülikoolis üldse saamata. Enamik reise on olnud seotud minu või abikaasa tööga. Oleme osanud tegemisi päris hästi ühendada. Olen sellest põlvkonnast, kus reisisime lapsena palju tänu raamatutele, sest meie võimalused välisriike külastada olid NSV Liidus vähemalt Lääne suunas piiratud. Siit ka minu soov jagada toredaid reisimuljeid sõpradega. Mõnikord vaatan Facebookis vanemaid reisifotosid uuesti, sest nad vahel meenutavad midagi, mis võiks tänases Eestis huvi pakkuda. Mina reisin vaid siis, kui on huvi näha midagi sellist, mida kodus ei ole. Samas oleme abikaasaga lasknud reisidel ise meie ellu tulla. Sel juhul satuvad reisiteele huvitavad inimesed, kes teevad elamuse tõeliselt erakordseks.
Mis on Teie unistuste sihtkoht?
Ühte unistuste sihtkohta meil ei ole, aga on mitu ideed, kuhu juba tänavu tahaks minna. Unistuste sihtkoht on alati kodu. Eemal olles saab alati paremini aru, kui tore kodumaa sul on. Olen Tallinna poiss ning seetõttu tahan olla mere ääres ja vaadata, kuulata ja nuusutada merd. Samuti soovin olla maal, käia paljajalu, vaadata terrassil päikeseloojangut, ujuda tiigis ja vaadata tuld.
Küsis Andres Kalvik
Tallinnast ära 12 aastat tagasi ja ei kahetse. Sest iga kord seal käies muutub see linn aina vastikumaks monstrumiks. Põhjuseid on põhiliselt 2.
1) Totakas üleehitatus. Majad üha kõrgemaks, valgust vähem. Lisaks seniste linnapeade ja -valitsuste viha looduse vastu loovad üha süngema meelelolu. Ei imesta, et just seal on inimesed närvilised ja vajavad vaimuravi. Veel nad saavad lähedale loodusesse sõita, kuid kui ka agulid täis ehitatakse ja need neegrite, muslimite ja slaavlastega täidetakse, siis tekib üks suur nõukogudeaegne Kopli.
2) Ülimalt tobe liikluskorraldus. Tänavad on autosid täis, milleks? Miks pole linnavalitsus kehtestanud vanalinnas ja kesklinnas sõidumaksu? vanalinnas 100€ tunnis, kesklinnas 25€ tunnis. Saaks mõnelt eputavalt lollpealt kena sendika linnakassasse. Ja suruks paljud liigsed bensulevitajad oma pessa tagasi. Ka nüüd oleks kerge autode arvu vähendada, kui paaritul kuupäeval lubada sõita paaritu numbriga lõppeval autol ja paariskuupäeval paarisnumbriga autol. Kohe poole vähem autosid. Ning edasi võib kasutada ka 3-ga jaguvuse põhimõtet, siis 3 korda vähem neid käulasid. Kas linnaisad ei julgem taha või oska, ei tea. Muidu mölisema on esimesed aga tegutsedes viimased.
Püian Tallinnas käia nii harva kui võimalik. Vastik linn ja üha vastikumaks ta ahnuse ja pohhuismi toel muudetakse.
Nii ma ei imestagi, miks ka Peeter püiab iga hinnaga sest totakast linnast eemal olla.
Kui keegi kirjutab midagi halba Tallinna suhtes siis on see lihtsalt halb ja ebaõiglane inimene. Kõik mis meil on halba olnud on reformistlike valitsuste töö. See et kaotati ära arstiabi saamise võimalus kohapeal oli lausa kuritegu. Palju halba võiks kirjutada nende tegevuse kohta. Keskerakondliku valitsuse ajal on väga palju head tehtud Tallinnas. See on thutu suur töö igapäevaselt. Tallinnas tehakse kõik mis võimalik inimeste heaks. Mis puutub paugutamisse siis see ei kõlba kuhugi et seda tehakse terve kuu aga mitte ainult uue aasta saabumise puhul- See õrritab koduloomi ja on kahjulik vanemate inimeste tervisele. Mulle ei meeldi see, et kaotai ära TTV kust saime teada mis tegelikult toimub. Tallinnas tehtu on süürepärane ja kes seab selle kahtluse alla on lihtsalt õel.
Parandan vead–peab olema tohutu, suurepärane.
Parimast parim linnapea oli E.Savisaar.Tema valitsemise ajal tehti eriti palju Tallinna heaks.Üks paljudest toredatest tegudest oli tasuta korterite andmine sündüürnikele. seda mida on Tallinnas head tehtud on nii palju et see nõuaks tervet raamatut. Et Tallinn üle võtta otsiti kõige ausamale ja hoolivamale inimesele valesüüdistusi. Eks tema suur häältesaak hirmutas ka. Isegi selgeltnägijad ei julgenud sekkuda vaid üks maailmakuulus selgeltnägija ütles et see oli puht poliitiline tegevus. see kui saadeti KAPO surmavast haigusest paraneva inimese kodu rüüstama kes istus ratastoolis ja vaatas pealt, oli tapmiskatse. Ja nüüd tahab Michael linnapeaks saada. Taevas tule appi. kunagi tahtis linnapeaks saada E.N.Kross. Arvan et ta oli ka hiljem Savisaare-vastase tegevusega seotud ja kasutas õra ka Savisaare eksnaist kes sai eelmise Riigikogu ajal sinna Krossi asemele aga nüüd on seal ise.Ei tea kas Kross on õra maksnud riigilt saadud tohutud võlad seoses oma elamiste renoveerimisega. või on ta Kõue mõisa riigile tagasi andnud. Tema kodu KAPO ei kõlastanud , samuti mitte sadama afääri tegelaste omi.Tallinnas tehakse väga palju inimeste heaks ja kui ei oleks segajaid siis tehtaks veelgi rohkem.
meenutada linnapäid, siis nad KÕIK on kaasa aidanud Tallinna solklaks moonutamisele. Tänavate äärest puude mahavõtt, teede laiendamine, õhu reostamine, parklate ehitamine, tobeda väljanägemisega ehitiste lubamine, käpardlikkus või ka tahtmatus vana säilitamisel, võimetus linnaliikluse korraldamisel jpm. Ning ei pääse kuidagi ümber Etkarist, Jurkast ja nüüd Kimmist. Ei saa küll loota, et järgnev linnapea peaks hakkama varasemat maha lõhkuma, kuid tema ülesanne on vähemalt mitte uusi totrusi tekitada. Näib tõesti, et see nn SÜVARIIK toimib edukalt ka Tallinnas.