Eile õhtupoolikul toimunud valitsuse liikluskomisjonis said ministrid Taavi Aas, Raivo Aeg ja Mart Helme ülevaate eelmise aasta liiklusõnnetustest ja loodavast elektritõukerataste regulatsioonist. Komisjonis arutati ka täiendavaid võimalusi joobes juhtide ja liiklusrikkujate probleemiga tegelemiseks.
„Kuigi liiklusaasta on alanud ülitraagiliselt, annab tulevikuks lootust, et eelmisel aastal hukkus liikluses eelnenud aastaga võrreldes 15 inimest vähem. Kuid elu kaotanud 52 inimest on endiselt kahetsusväärselt liiga palju,“ ütles majandus- ja taristuminister Taavi Aas.
Kokku oli möödunud aastal 1399 inimkannatanuga liiklusõnnetust, milles hukkus 52 ja sai vigastada 1726 inimest. Liiklusõnnetuste arv kahanes 5%, vigastuste arv 6% ja hukkunute arv 22%.
Joobes juhtide osalusel toimus eelmisel aastal 134 liiklusõnnetust, milles sai vigastada 157 ja hukkus 10 inimest. 2019. aastal vähenes joobes mootorsõidukijuhtide osalusel juhtunud liiklusõnnetuste arv ca 11%.
Ühtlasi andis majandus ja kommunikatsiooniministeerium liikluskomisjonile ülevaate elektritõukerattaid puudutava seaduse eelnõu käsitlusest.
Aasa sõnul on elektritõukerataste reguleerimine eelkõige vajalik, et aidata kaasa üldisele liiklusohutusele- ja kultuurile. „Möödunud suvel tulid elektritõukerattad liikluspilti suhteliselt ootamatult. Vahepeal on toimunud põhjalik avalik debatt ning oleme jõudnud esmase lahenduseni, mille soovime sel aastal ellu viia.“
Kavandatud seadusemuudatusega jääks elektritõukerataste eelistatud liikumisalaks jalgrattateed, nende puudumisel aga jalakäijate keskkond. Kergliiklejatele mõeldud taristu puudumisel erandina ka sõidutee Lisanduvad ka vastavad liikumiskiiruse piirangud ja täiendavad ohutusnõuded, sh laste ohutusele suunatud nõuded.
Plaanis on luua uus mõiste „kergliikur“, mille alla liigituks tulevikus peale elektritõukeratta ka tasakaaluliikur. Seni kehtinud nõue, et jalakäijatest tuleb ohutult ja nendega samal kiirusel mööduda, kehtiks ka edaspidi.
Lisaks andis PPA liikluskomisjonile ülevaate ka rahunemispeatuse eksperimendi ja Maanteeamet 1+1 keskpiirdega teelõigu projekti eesmärkidest ja saadud kogemustest. Eraldi suure teemana arutati täiendavaid võimalusi joobes juhtide probleemi parandamiseks.
Justiitsministeeriumi poolt liikluskomisjonile tutvustatud ettepanekud meetmetest joobes juhtide probleemiga tõhusamaks tegelemiseks saadetakse valituskabinetile seisukoha võtuks.
Samal teemal andis majandus- ja taristuminister Taavi Aas veapunktisüsteemi (VPS) loomise juhtkomisjonile ülesande VPS kontseptsiooni loomist kiirendada ning esitada see suvel liikluskomisjonile.
õige! 52 on liiga palju, 50 oleks olnud norm ja kõik korras.
Ehitage 4 realised maanteed, siis saab suurema arvu.
Ja loomi kah hulga rohkem. Nad jõua üle teegi.
ehitauses tuleks lähtuda 2-st ehitusliigist:
1) Kiirtee, kus on ühes suunas 2 rida ning rajad oleks eraldatud heki või taraga/piirdega, et vastutulija valgusega ei pimestaks. Siis sõidetaks siserajal lubatud piirkiirusega (nt 90km/t või suvel 110km/t või 130km/t), välisrajal aeglasemad. Kui ka aeglasemate seas on kiirustevahe häiriv, siis mööduda saab ka välisrada kasutades, kuid ainult selle vaba olles. Igatahes peaks aga olema iga 2…3km tagant taskud, kus siis aeglasem peaks mööda laskma kiirema aeglasema sõiduki. Põhimõtteliselt võiks ka aeglasemale rajale kehtestada ülemkiiruse, nt 60km/t. Siis alla selle sõitvad teaks, et teeandekohustuslikud on just nemad. Kiirteel peab olema piiratud ka välisäär, et suured loomad ei saaks teele. Rebased, jänesed, kährikud, kassid, penid pääsevad ikkagi, neid madal ja väike tara ei pea. Loomaohtlikes kohtades peaks olema ka kiirus piiratud.
2) Tavatee on ühesuunaline, kus sõidukid liiguvad vastassuundades, meil on neid teid üle 99%. Neil teedel tohiks sõita piirkiirusega 60km/t, kuid sedagi siis, kui pole vahepiiret ning mets või võsa on lähemal kui 10m. Seda loomade märgatavuse ehk ellujäämise huvides. Kui teeääreni on mets/võsa 5…10m, oleks kiirus kuni 60km/t, kui vahetult tee ääres, siis 40km/t, kohati isegi 30km/t. See tagaks suure osa loomade ellujäämise, sest neid on kergem märgata ning on ka aega neile teed anda.
Igatahes tajub ka sõitja ise, kui tee kehvus ise kirjutab ette kiirusevähendamise vajaduse.
Miks meil neist põhimõtteist ei lähtuta, ei tea. Mõistust jääb kindlasti vajaka, kuid midagi ehk veel.
Nüüd on vaja telefonilaadijad ümber vahetada,sest saastavad keskk.
Aga autode juurdeostu suurendada teede laiendam,isega see ei keela.Vaat kui suur on auto ja väike laadija.
Ei tehta siia mingeid ääri – 4 realine tee on lennuki maandumiseks. Sõjalennuki. See hakkab kui magnet ligi tõmbama oletatava tulevase vaenlase rakette ja pommitajaid.
Kui õige vihkab valelikkust siis peab ta ju omad huuled ammuli ajama. Seda me kommentaatorid teeme kõik,kuigi meie hulgas on palju valelikke või lollpäid.
Nii et kuidagi ei oska sinu piibli tahtmisi täita.