Riigikogu keskkonnakomisjon otsustas viia arutelu kollektiivsest pöördumisest „Kliimaneutraalne Eesti aastaks 2035?“ Riigikogu täiskogu istungile oluliselt tähtsa riikliku küsimusena.
Keskkonnakomisjoni esimees Erki Savisaar märkis, et tegu on aktuaalse teemaga, mis on seotud nii keskkonna, majanduse kui ka sotsiaalsete aspektidega. „Kliimaneutraalsusega seotud probleemide lahendamine on vastutusrikas tegevus, mis nõuab otsustavat tegutsemist ja samal ajal arvestades sellega kaasnevate mõjude hindamist ning arvestamist. Selle tõsise ettevõtmise puhul on latt seatud kõrgele ning peame konstruktiivselt arutama, kuidas eesmärgini jõuda,“ ütles Savisaar.
Keskkonnakomisjoni aseesimehe Yoko Alenderi sõnul on vaja selgelt paika panna sihid. „Peame tegema konkreetse tegevuskava kindlaksmääratud tähtaegadega ja andma selged signaalid, missugused muutused kaasnevad koos sellega meie majanduses,“ ütles Alender.
Mahukaim ja kõige enam Eesti majandust mõjutav sektor on seotud energeetikaga. Kavandatud meetmed näevad ette põlevkivisektori ülemineku süsinikumahukalt elektritootmiselt energiaefektiivsele õlitootmisele ning soojuse- ja elektrienergia tõhusa koostootmine täiendava arendamise. Kava kohaselt on vaja laiendada tunduvalt taastuvenergia kasutamist, tuuleparkide rajamist, soojamajanduse ümberkorraldamist ja veel rea teiste abinõude rakendamist.
Eestimaa Looduse Fondi algatatud kollektiivses pöördumises soovitakse Eesti riigilt kiiret tegutsemist kliimamuutuse pidurdamiseks: Eesti peab saavutama kliimaneutraalsuse hiljemalt 2035. aastaks teaduspõhiste ja kogu ühiskonda kaasavate õiglaste lahenduste kaudu.
Keskkonnakomisjon teeb Riigikogu juhatusele ettepaneku lülitada kollektiivse pöördumise „Kliimaneutraalne Eesti aastaks 2035“ arutelu olulise tähtsusega riikliku küsimusena täiskogu istungi päevakorda 19. märtsil.
on vähemalt see, et tuleb aastati ette määrata kindel tegevuskava, ka mitmeaastased koos vaheasstate kontrolltulemustega. Ning kindlasti peab siis olema ka vastutajad. Need ei saaks enne üle keskmise palga, kui pole täpselt oma ülesannet täitnud. Peavastutaja on aga peaminister! Ainult nii oleks ka ministrid, ametnikud ja peaminister ülesande täitmisest huvitatud. Anhus ehk raha paneb kukekesed kargama!
tulla loosungitega Toompea ette, et protestida jumala vastu, et ta pole meile lund jaganud ja veekogusid jäätanud. Lapsed ei saa suusatada ega uisutada. Ja sahamehed ei saa elatist teenida, sest pole lumekoristamatuse eest midagi maksta. Meie majandus käib täiega alla. Võib kutsuda ka Tüünbäri Kreeta, et astuda vastu ilma tujudele.