Riigikogus toimus täna olulise tähtsusega riikliku küsimusena välispoliitika arutelu, kus keskenduti Eesti välispoliitilisele edule, välispoliitika prioriteetidele ning rahvusvahelise ja regionaalse koostöö olulisusele.
Väliskomisjoni esimehe Enn Eesmaa sõnul on Eesti viimased paar aastat tõusnud ennenägematult kõrgele välispoliitilisele orbiidile. „Täna ja veel pea kaks aastat on Eesti jaoks mõneti välispoliitiline tähetund, mis ennekõike rikas võimalustest, mida kasutada. Meie juhime praegu Balti riikide koostööd, samuti Balti riikide ja Põhjamaade partnerlusprotsesse,“ rääkis ta. Eesmaa sõnul kuulub Põhja-Balti koostööformaadi ning Balti Ministrite Nõukogu Eesti eesistumise prioriteetide hulka julgeolek, ühenduvus, regionaalsed energia- ja transpordiprojektid ning digikoostöö.
Eesmaa kõneles, et väliskomisjon toetab Eesti aktiivust Kolme Mere Algatuses ning Arktika Nõukogu vaatlejastaatuste taotlemisel. Ta märkis, et eelkõige on fookuses aga Eesti liikmesus ÜRO Julgeolekunõukogus. „Julgeolekunõukogus seisavad ees veel ligi kaks aastat tööd, mis Eestile lisab nii mainet kui võimalusi rahuvahendaja nõudlikus töös,“ rääkis ta. Erakordselt tähtsana mainis väliskomisjoni esimees veel transatlantiliste suhete hoidmist ja edendamist ning märkis, et palju on teha idapartnerluse arendamisel.
Eesmaa rõhutas oma kõnes rahvusvahelise diplomaatia ja välisteenistuse olulisust ning seeläbi Eesti esindatuse tagamist ja tõstmist. Tema sõnul kiidab komisjon igati heaks Eesti saatkondade avamise Lõuna-Koreas ning Singapuris. Ta märkis, et välisteenistuses töötavaid inimesi peab senisest rohkem toetama, muuhulgas nende karjääriplaanides. Samuti kiitis Eesmaa Eesti kõrgkoolide valmidust ja tahet välisekspertide koolitamisel ning diplomaatide ettevalmistamisel.
Esimehe sõnul on komisjon viimastel kuudel erilist tähelepanu pööranud Ühendkuningriigi Euroopa Liidust väljaastumisele ning aidanud välja töötada Eesti seisukohti kahe riigi vaheliste tulevaste suhete osas. Eesmaa rõhutas, et Eesti huvides on jätkata tihedat koostööd – nii laiaulatusliku vabakaubanduslepingu puhul kui ka julgeoleku, kaitse- ja välispoliitika, digi- ning hariduse ja teaduse valdkonnas.
Eesmaa kinnitas, et Riigikogu väliskomisjon osaleb aktiivselt Eesti välispoliitika kujundamisel, välissuhtlemise põhimõtete väljatöötamisel ning kontrollib valitsuse välispoliitilist tegevust. Dokumendi „Eesti välispoliitika arengukava 2030“ puhul peab komisjon Eesmaa sõnul oluliseks suhtlust väliseesti kogukondadega ning lähtub arengukava menetledes sellest, et see ühilduks paljude temaatiliste ja riigipõhiste strateegiatega ning moodustaks ühtse terviku.
Lõpetuseks peatus väliskomisjoni esimees Euroliidu pikaajalisel eelarvel. Ta märkis, et Eesti arvates tuleks vastu võtta ambitsioonikas mitmeaastane finantsraamistik, mis tagaks peamiste poliitikavaldkondade, näiteks regionaal- ja põllumajanduspoliitika, kuid ka välispoliitika järjepidevuse.