Kui valitsus otsustab alustada järgmisel aastal maade hindamisega, ei tõuse maamaks selle järel enam kui 10 kuni 15 protsenti, kinnitas riigihalduse minister Jaak Aab.
Viimasest maa hindamisest on möödas 19 aastat ja selle aja jooksul on väga suurel määral muutunud turuosaliste hinnang erinevate maade väärtusele. Keskmiselt on praeguse prognoosi järgi läinud maa kallimaks umbes 7,2 korda. Maa turuväärtus sõltub asukohast ja kasutamise võimalustest. Muutused piirkonniti ja sihtotstarvete kaupa on olnud erinevad, näiteks elamumaa väärtus on kasvanud keskmiselt 8,8 korda, maatulundusmaal 11,6 korda, äri- ja tootmismaal 5,1 korda.
“Juhin tähelepanu, et need numbrid on 2019. aastal tehtud üldised prognoosid. Need arvestavad vaid tehinguandmete muutumist enne 2019. aastat ehk tehinguid kuni aastani 2018. Planeeritavaks maa hindamiseks on olemas ka hilisemate aastate tehinguinfo aastate 2019-2021 kohta, samuti täpsustub hindamise metoodika, mistõttu selguvad tegelikud muutused alles pärast hindamist,” selgitas Aab.
Üldiselt põhineb maade maksustamine maa turuväärtusel. See põhimõte tagab õiglase maksustamise – kallima maatüki omanik maksab rohkem kui odavama maatüki omanik. Maa turuväärtus on vaid üks komponent maamaksu määramisel. Teine oluline komponent on maksumäär, mille määrab kohalik omavalitsus seadusega kehtestatud piirides. Praegu on seadusega lubatud maksimaalsed maksumäärad 2 ja 2,5 protsenti.
Teen valitsusele ettepaneku vähendada lubatud maksimaalset maamaksumäära elamumaal ja maatulundusmaa õuemaal 0,5 protsendile ning ülejäänud sihtotstarvetega maadel ja kõlvikutel ühele protsendile maa väärtusest,” rääkis Aab.
Lisaks sellele on kavas seada piir ette maamaksu iga-aastasele võimalikule kasvule – sõltuvalt valitsuse otsusest saab see olema 10 kuni 15 protsenti eelmise aasta maamaksu suurusest. “See piir oleks püsiv, kehtides nii tuleviku maade hindamiste kui ka maksumäärade tõstmiste suhtes. Seega saab maksustamisel turuväärtusel põhinevatele maade hindadele üle minemine toimuda järk-järgult. Hajutades maksukasvu pika perioodi peale ei pea kartma, et uued hindamistulemused toovad kaasa uue ja kordades suurema maamaksu,” ütles Aab.
“Kindlasti aga soovime jätkata kodualuse maa maamaksuvabastusega. See on koduomanikele tähtis ning seda me muuta ei kavatse,” lisas Aab.
Maamaksutulu laekub omavalitsuste eelarvesse. Seda kasutatakse kohalike teenuste jaoks, näiteks nii uued kui ka paremas korras teed ja tänavad, valgustus, vee- ja kanalisatsioonitrassid. Taolised arendused ja investeeringud tõstavad ka maaomaniku jaoks krundi väärtust.
Kui kohalik omavalitsus kehtestab uued maamaksumäärad, siis peab ta põhjendama, mis selle raha eest omavalitsuses paremaks tehakse. “Ministeeriumi tasandil oleme suheldud nii kohalike omavalitsuste kui ka omanike keskliiduga. Nende mure maa väärtuse ja maamaksu võimaliku tõusu pärast on mõistetav. Küll aga oleme algusest peale liikunud kindlas suunas, et maa hindamise tulemustest tingitud maamaksu tõusule seatakse piir ette. Oleme seda selgitanud ka neile ning see suund on meie kohtumiste põhjal neid rahuldanud,” rääkis Aab.
Tema sõnul on tal plaanis teha valitsusele ettepanek viia läbi maade hindamine iga nelja aasta tagant. “See võimaldab arvestada maa väärtuse muutusi aegsasti ja sujuvalt. Otsuse, kas seda edaspidi perioodiliselt teha ning kui, siis millise aja tagant, langetab valitsus,” ütles Aab.
Järgmise maade korralise hindamise aja otsustab valitsus sõltuvalt riigieelarvelistest võimalustest. Valitsus arutab teemat märtsikuus. Ettepaneku kohaselt võiks selle läbi viia mitte varem kui 2021-2022. Maade hindamise mõju maamaksule ei saa olema enne 2024. aastat.
“Arutan veebruaris teemat lähemalt ka koalitsioonierakondadega. Valitsuskabinet arutab maa hindamise ja maamaksu teemat eeldatavalt märtsis ja teeb põhimõttelised otsused. Muudatuste rakendamiseks on vajalik muuta nii maa hindamise seadust kui ka maamaksu seadust, nende seaduste muutmise eelnõud on kavas esitada valitsusele selle aasta septembri lõpuks,” lisas Aab.
BNS
üks jube aavalik ämbrikolin Jaagukeselt. No mitte ei suuda ta (ja kahjuks ka teised vaimust vaesed) iseseisvalt ja loogiliselt mõelda, et inimene pole maad teinud ega saa seda omada. Maad saab ainult KASUTADA!
Kui maakas kasvatab põllul inimestele kasulikke taimi, siis miks teda ajuvaba tehisliku maamaksuga veel karistada? Ta ju toodab KASU! Ning palju rohkem kui Jaaguke ja temataolised oma lõugadega.
Kui aga keegi saab maa kasutada ja seda siiski ei kasuta (nagu paljud välisärikad), siis tuleb talt välja nõuda maa mittekasutamise eest samasuur rahahunnik, mis saadaks selt ümbruskonna saagikusega võrreldes. Maaraiskajal jääb üle ka edaspidi maksta kasvavat trahvi või oma kasutusloast loobuda. Mida ta ka teeb, sest viha eestlaste vastu ei luba tema närusel hingel niisama rahvale maksta.
Elamuga seotud maa-ala aga käib elamuga kaasas TASUTA! See raiugu ahne Jaaguke omale pähe, kus veel üldse mõistusele kohta on. Ning säilitada tuleb see tasuta ala, mis oli tal seisuga 16.06.1940. Hilisemad ülepunnitamised ja sahkerdamised läheks aga kasutamata maana maksu alla ning tõmmaku oma tara koomale.
Linnas elamutealust ja sellega kooskäivat maad põllumajandustootmiseks ei kasutata. Tootmismaa ja ladustamismaa ei tohi samuti minna maksu alla, sest ka see maa teenib OMA rahvast.
.
Kokkuvõttes: tasustada tohib AINULT seda isikut, kes kasutada võetud maad EI KASUTA ehk rikub kasutamislepingut! Ning mida kuskil maakohas tohib kasutada, peab otsustama kohalik rahvas ise, mitte ei ostusta mingi Aava Jaak Tallinnast, et sinna tuleb muslimite mošee ja tänna pagulasküla 10000-le mutukale.
Tulge mõistusele ja loobuge valeõpetustest, mis teid kogu elu on piinanud. Ja mitte ainult teid, vaid ennekõike muidugi rahvast.
Mitte keegi külast ei julge vastu hakata kohalikule suurfarmerile, kes siis “otsustab” kuidas TEMA seda maad kasutama hakkab või ei hakka. Sest suur osa töökohti sõltub temast. Olenemata sellest,kas see töö toob tegelikku kasu inimestele,loomadele,loodusele või näilikult toob kasu,tegelt KASUMLIKKUST TEMA TASKULE.
(kõik on vallas omavahel seotud,ka need,kes farmeri juures ei tööta,sest teenindajad õpetajad,lasteaed, isegi politsei, pood ,vallaametnikud,muideks,volikogus istub ta ise või ta käepikendused)
1991.a. oli mullaühiku mürgisus o,6 nüüd on see 7 ! st. 14 x suurem. Mürgid kui väetised levivad veega,õhuga ja mürgitavad loomi, linde,taimi,inimesi. 1995 a. oli uusi vähikuhtumeid 5000 aastas nüüd 8000 või 9.
Mürgid hävitavad bakterid mullas ,mis vaja mullaviljakuseks,antakse 4 väetist,aga mikroelemente pole. Sööme,aga organism nälgib, see toob kroonil.haigused.
Putukad,mis hävitavad kahjulikke putukaid, suudavad põllule siseneda kuni 50 m. Seega ei tohiks põld olla suurem. Põld ei tohi olla monokultuurne ja vaid teravilja ,rapsi, silo all.
Niidetakse, nii, et ikka põllu sissepoole ja otse silopalli. Põgeneda ei jõua väikeloomad,linnud, loomapojad, sest mürim kostab ü,berringi. Kui hein pandi saadu, kõndisid putukad minema ja loomad linnud,nüüd sattuvad nad silopalli elusalt hapenduma.
ON SIIS SUURPÕLLUNDUS JA FARMERID KASULIKUD ??? .
aastas pisetliselt ka 2 korda võtta mullaproove, saab kohe selgeks mürgitamise aste. See annaks aga aluse nii rängale trahvile hektari kohta, et mürgitaja ei julgeks mürgitamisele enam mõeldagi.
Meenub ju Tamme Tarmo luulud mahepõllundusest, kus ta jagas rahva raha just neile, kes muldi mürgitasid. ise õige mees.
Kas Keskerakond suudab ka midagi AJlikku korda saata või ongi nnde valitsus ainult üks maksutõus teise järel?
aga meie põllumehed tahavad ju oma toodangut väljamaale müüa.Kui nad seda tahavad, siis tehakse sihuke leping, et seemne,mürgid ja väetise ostab ta sellelt,kes pürast ostab tema vilja. Tavaliselt on vili nii töödeldud, et ei saa seda uuesti külvata. Seega peab ta lepingujärgselt mürkide jms. ostu kordama ja neid KASUTAMA.
Kui tegemist on siiski idanevate t. seemnetega, mis suudavad anda järelkasvu, ja põllumehe leping on lõppenud ja ta seda ei uuenda, ei tohi ta seda seemet kasutada,mis ise kasvatas,sest taim on patenditud.
Hoidku Issand,et kusagil tema uue vilja sees või äärtel ei hakkaks kasvama mõni taim lepingualuse vilja seemnest – TRAHV. Sedasi on lood kui kuradile käe annad.Ameerikas ja meil ka paljudes kohtades.
Ei maksa liialt innustuda ka sellest lui põldur sõnniku ja läga ja mingi teise taime sisse künnab. Läga ja sõnnik vajavad paar kuni 3 aastat korralikuks komposteerimiseks ja sõnnik ning läga on samuti tegelikult nitraatväetis ,millest sooltes saab rasvade mõjul nitrit = soolevähk.+ need mürgid ja ravimid, mis tema farmi loomadele antakse ja desinfitseer.Ka sisseküntud taimed vajavad komposteer.pikemat aega aga meil maad üldse PUHATA ei lasta.Järgmine aasta kohe uus trett peale. Ahnurid lõikavad veel põlluäärsed võsad kohe maha et puiduhakkeks müüa. Neis võsades aga elvad putukad ja linnud ka väikeloomad, ja need võsad on koduks putukatele kes kahjureid hävitavad. Põllud maanteedeni välja = RASKEMETALLI SAASTE. Esivanemad
kasvatasid põlluäärtes hekki tolmu ja tuulte eest,külma.
maa hind saab tõusta kui seda piirkonda on väärtustatud ja mitte boniteedilt kõrgemaid rekultiveeritud maad pole ehitatud täis maju ja tööstushooneid, kus isegi kohalikele pole tagatud tööhõivet-need kes maksu maksavad ja rikastavad nii lisaks veelgi poliitbroilerite naabrite KOV tulumaksuga.
Kuidas saab piirkonna väärtus tõusta – kui nt. Paldiskisse ja Kloogaranna, Lohusalu piirkonnas on Tuumakeskus jääkidele ja tulemas on aatomijaam , lisaks on LMG tankerite kai tulemas , Kalatehase solk jne. Kuidas saab see vald olla(endine Keila valla osa , kõrgeima maksuga praegu juba) . Lisaks Ühistransp. – kui ei pääse kõikidel(!) nädalapäevadel avaliku liiniga hommikul tööle, päeval koju ja õhtul teatrist…. See,mille järgi KOV oma max. hinna kehtestavad – et on meri ja vaevalt 3 kuud suve ?! Haiged olete? Kuipalju on Eestis nn. veepiiri, ehk luksust?!- kõikjal, seega peaks olema Eestis maamaks kõikjal ühesugune , nt. Setumaal korjavad pohla, mustikat, seeni – kõige puhtam loodus! – seega hind peaks olema lausa Kuldtaalrites?! Mitte maa hind ei pea tõusma, vaid arendajad – ehk siis Äriseadus(seadustatud varaste seadus osaliselt =bisnes) alusel, peaksid tasuma korralikku maamaksu. Täna aga tahate teie, lubada võtta maal kõrgeimat hinda – kus on kogu infrastruktuur hävitatud. Te sunnite nüüd isegi lahkuma need, kes omavad teist elamist kuskil, et laadida omale tervist ja energiat – pidada vastu orjatööl Eesti Vabariigis orjapalga saamisega ning öötundide mitteväljamaksmisega(tegite seadused ringi – pole ju peale päeva ja õhtuse vahetuse ning graafikuga(see on ropp); inimesi ruunavad…. , et oleks kuskil põllulapike ja vaikus! Mõelge enne, mida teete. See on kahjuks järgmine Tartu , uutel valimistel. Maa hind pole oluline, kui Riigi kohtute süsteem ei suuda valgekraede vargusi mõista ja lasta neil saadud ebaseaduslikult tulult tulumaks lisaks tasuda ….. Täna ehitab minu jt. madalapalgaliste arvelt Jordaanias hiinlastega Eesti Energia poolt elektrijaama ja meie siin maksame EE ja elektrilevi kuni 7 vahendajaile kõrgeid elektri ja võrgu hindasid. Riik on oma maksud kättesaanud …. Väga näotu lugu.! Muuseas , maahindamine on ainult rikkuritele hea – sest enim saavad kasu era-väikemaja omanikud. Ja mitte Kortermaja – kes nagunii KÜ kaudu sunniviisiliselt veel peavad teie KOV AS -le võlgasid maksma naabrite eest. Suurim Vabamüürlus on riigi kukkumine. Olukord, kus KOV kasutavad ka ühisest pajast saadavat Tulumaksu Riigiseadustest ülevamalt oma soodustuste ja toetuste jagamisel, mis on ebavõrdne ning luuakse tasakaalutus riigis , kuid muud maksud lähevad suurenemisele, et ka need KOV saaksid elada ja lõpuks tahate te veelkord läbiviia Haldusreformi! Milleks – viige reform läbi ja tehke keskmised maa hinnad siis ja ongi kõik! Kas tõesti endise Keila valla või Lääne-Harju valla(praegune) maa hind on = Tallinna Vanalinna , Kesklinna või Viimsi või Saue-Laagri , Kakumäe,Veskimetsa,Nõmme – piirkondadega ? utoopia ja kas on pea või midagi muud kõrvade vahel ?