Mis plaanid on maamaksuga?

Jaak Aab

Jaak Aab, riigihalduse minister

Juhul, kui valitsus otsustab alustada järgmisel aastal maade hindamisega, ei kaasne sellega enam kui 15% maamaksu tõus. Maamaks laekub kohaliku omavalitsuse eelarvesse ning selle abil saab pakkuda paremaid kohalikke teenuseid, sh maaomanditele lisaväärtust andvaid taristu arendusi (teed, tänavad, valgustus, trassid jne).

Viimasest maa hindamisest on möödas 19 aastat ja selle aja jooksul on väga suurel määral muutunud turuosaliste hinnang erinevate maade väärtusele. Keskmiselt on praeguse prognoosi järgi läinud maa kallimaks umbes 7,2 korda. Maa turuväärtus sõltub asukohast ja kasutamise võimalustest. Muutused piirkonniti ja sihtotstarvete kaupa on olnud erinevad, nt elamumaa väärtus on kasvanud keskmiselt 8,8 korda, maatulundusmaal 11,6 korda, äri- ja tootmismaal 5,1 korda.

Üldiselt põhineb maade maksustamine maa turuväärtusel. See põhimõte tagab õiglase maksustamise – kallima maatüki omanik maksab rohkem kui odavama maatüki omanik. Maa turuväärtus on vaid üks komponent maamaksu määramisel. Teine oluline komponent on maksumäär, mille määrab kohalik omavalitsus seadusega kehtestatud piirides. Praegu on seadusega lubatud maksimaalsed maksumäärad 2% ja 2,5%. Teen valitsusele ettepaneku vähendada lubatud maksimaalset maamaksumäära elamumaal ja maatulundusmaa õuemaal 0,5% protsendile ning ülejäänud sihtotstarvetega maadel ja kõlvikutel ühele protsendile maa väärtusest.

Lisaks sellele on kavas seada piir ette maamaksu iga-aastasele võimalikule kasvule – sõltuvalt valitsuse otsusest saab see olema 10 kuni 15 protsenti eelmise aasta maamaksu suurusest. See piir oleks püsiv, kehtides nii tuleviku maade hindamiste kui ka maksumäärade tõstmiste suhtes. Seega saab maksustamisel turuväärtusel põhinevatele maade hindadele üle minemine toimuda järk-järgult. Hajutades maksukasvu pika perioodi peale ei pea kartma, et uued hindamistulemused toovad kaasa uue ja kordades suurema maamaksu.

Kindlasti aga soovime jätkata kodualuse maa maamaksuvabastusega. See on koduomanikele tähtis ning seda me muuta ei kavatse.

Maamaks laekub omavalitsuste eelarvesse

Maamaksutulu laekub omavalitsuste eelarvesse. Seda kasutatakse kohalike teenuste jaoks, näiteks nii uued kui ka paremas korras teed ja tänavad, valgustus, vee- ja kanalisatsioonitrassid. Niisugused arendused ja investeeringud tõstavad ka maaomaniku jaoks krundi väärtust.

Kui kohalik omavalitsus kehtestab uued maamaksumäärad, siis peab ta põhjendama, mis selle raha eest omavalitsuses paremaks tehakse. Ministeeriumi tasandil oleme suhelnud nii kohalike omavalitsuste kui ka omanike keskliiduga. Nende mure maa väärtuse ja maamaksu võimaliku tõusu pärast on mõistetav. Küll aga oleme algusest peale liikunud kindlas suunas, et maa hindamise tulemustest tingitud maamaksu tõusule seatakse piir ette. Oleme seda selgitanud ka neile ning see suund on meie kohtumiste põhjal neid rahuldanud.

Mul on plaanis teha valitsusele ettepanek viia läbi maade hindamine iga nelja aasta tagant. See võimaldab arvestada maa väärtuse muutusi aegsasti ja sujuvalt. Otsuse, kas seda edaspidi perioodiliselt teha ning kui, siis millise aja tagant, langetab valitsus.

Järgmise maade korralise hindamise aja otsustab valitsus sõltuvalt riigieelarvelistest võimalustest. Ettepaneku kohaselt võiks selle läbi viia mitte varem kui 2021-2022. Maade hindamise mõju maamaksule ei saa olema enne 2024. aastat. Arutan veebruaris teemat lähemalt ka koalitsioonierakondadega. Valitsuskabinet arutab maa hindamise ja maamaksu teemat eeldatavalt märtsis ja teeb põhimõttelised otsused.

4 kommentaari
  1. Maa 7 kuud ago
    Reply

    pole inimese loodud ega saa ka olla tema omand. Järelikult ei saa ka selle eest midagi maksta.
    Kujutage ette, et keegi võtab vallalt kasutada mingi maalapi ja hakkab seal rahvale toitu tootma. Kohe paneb vald talle maksu peale, et “sina raisk tahad midagi oma rahva heaks toota, maksa selle eest!”
    Vähe sellest. See põllumees peab maksma veel mitme asja eest. Küll vallale, küll keskvalitsusele. Et nend ekukkur saaks lisa, et siis sellest hakata jagama valimise eel altkäemakse oma valijale. Et saaks veel võimul ola ja sedasama valijat taaskord kestvalt ehk jätkusuutlikult petta.
    Mina leian, et kui keegi midagi toodab, siis peab ta olema au sees, mitte aga kurjategija, et teda pidevalt karistataks.
    Millal Aava Jaak selleni jõuab, ei oska arvata. Ja kas üldse jõuab, sest … pea ei saa ju loogilisest elukorraldusest aru.

  2. uskmatu-toomas 7 kuud ago
    Reply

    Kui juba siis juba ka kübaramaks,jalgrattamaks,teleri maks,raadio maks,värske õhu hingamise maks jne. Kogu kogutud raha paneme riigieelarvesse ja laristame rahulikult igasuguste utoopiate peale maha sest keegi kuskil kaugel ja kõrgel arvab nii.
    Selleasemel,et pidevalt makse tõsta tuleks panna meie riigiaparaat tööle ! Seda on muidugi palju tahta ?
    Kogu meie elu tundub nagu väljakistud muinasjutust-Vanamees ja kuldkalake !

  3. Aja Lugu 7 kuud ago
    Reply

    Maamaksuga oleks võimalik paika panna ka need maaomanikud, kes takistavad oma maad läbival teel naabrite liikumist ja koju pääsemist.Tuleb lihtsalt sellised ühis kasutusel olevad teed maksustada 10-100 kordselt. Kui ei piisa, või kohalik omavalitsus tõsta selliste alade hinna nii kõrgeks, et omanikul kaob tahtmine kedagi kiusata.

  4. Mis lahti? 7 kuud ago
    Reply

    Mina ostsiin maa päriseks ja maksin nõutud hinna. Miks ma pean nüüd veel maamaksu tasuma. Kaua see lüpsmine kestab.

Kommenteeri

Sinu meiliaadressi ei avaldata.