Mis plaanid on maamaksuga?

Jaak Aab, riigihalduse minister

Juhul, kui valitsus otsustab alustada järgmisel aastal maade hindamisega, ei kaasne sellega enam kui 15% maamaksu tõus. Maamaks laekub kohaliku omavalitsuse eelarvesse ning selle abil saab pakkuda paremaid kohalikke teenuseid, sh maaomanditele lisaväärtust andvaid taristu arendusi (teed, tänavad, valgustus, trassid jne).

Viimasest maa hindamisest on möödas 19 aastat ja selle aja jooksul on väga suurel määral muutunud turuosaliste hinnang erinevate maade väärtusele. Keskmiselt on praeguse prognoosi järgi läinud maa kallimaks umbes 7,2 korda. Maa turuväärtus sõltub asukohast ja kasutamise võimalustest. Muutused piirkonniti ja sihtotstarvete kaupa on olnud erinevad, nt elamumaa väärtus on kasvanud keskmiselt 8,8 korda, maatulundusmaal 11,6 korda, äri- ja tootmismaal 5,1 korda.

Üldiselt põhineb maade maksustamine maa turuväärtusel. See põhimõte tagab õiglase maksustamise – kallima maatüki omanik maksab rohkem kui odavama maatüki omanik. Maa turuväärtus on vaid üks komponent maamaksu määramisel. Teine oluline komponent on maksumäär, mille määrab kohalik omavalitsus seadusega kehtestatud piirides. Praegu on seadusega lubatud maksimaalsed maksumäärad 2% ja 2,5%. Teen valitsusele ettepaneku vähendada lubatud maksimaalset maamaksumäära elamumaal ja maatulundusmaa õuemaal 0,5% protsendile ning ülejäänud sihtotstarvetega maadel ja kõlvikutel ühele protsendile maa väärtusest.

Lisaks sellele on kavas seada piir ette maamaksu iga-aastasele võimalikule kasvule – sõltuvalt valitsuse otsusest saab see olema 10 kuni 15 protsenti eelmise aasta maamaksu suurusest. See piir oleks püsiv, kehtides nii tuleviku maade hindamiste kui ka maksumäärade tõstmiste suhtes. Seega saab maksustamisel turuväärtusel põhinevatele maade hindadele üle minemine toimuda järk-järgult. Hajutades maksukasvu pika perioodi peale ei pea kartma, et uued hindamistulemused toovad kaasa uue ja kordades suurema maamaksu.

Kindlasti aga soovime jätkata kodualuse maa maamaksuvabastusega. See on koduomanikele tähtis ning seda me muuta ei kavatse.

Maamaks laekub omavalitsuste eelarvesse

Maamaksutulu laekub omavalitsuste eelarvesse. Seda kasutatakse kohalike teenuste jaoks, näiteks nii uued kui ka paremas korras teed ja tänavad, valgustus, vee- ja kanalisatsioonitrassid. Niisugused arendused ja investeeringud tõstavad ka maaomaniku jaoks krundi väärtust.

Kui kohalik omavalitsus kehtestab uued maamaksumäärad, siis peab ta põhjendama, mis selle raha eest omavalitsuses paremaks tehakse. Ministeeriumi tasandil oleme suhelnud nii kohalike omavalitsuste kui ka omanike keskliiduga. Nende mure maa väärtuse ja maamaksu võimaliku tõusu pärast on mõistetav. Küll aga oleme algusest peale liikunud kindlas suunas, et maa hindamise tulemustest tingitud maamaksu tõusule seatakse piir ette. Oleme seda selgitanud ka neile ning see suund on meie kohtumiste põhjal neid rahuldanud.

Mul on plaanis teha valitsusele ettepanek viia läbi maade hindamine iga nelja aasta tagant. See võimaldab arvestada maa väärtuse muutusi aegsasti ja sujuvalt. Otsuse, kas seda edaspidi perioodiliselt teha ning kui, siis millise aja tagant, langetab valitsus.

Järgmise maade korralise hindamise aja otsustab valitsus sõltuvalt riigieelarvelistest võimalustest. Ettepaneku kohaselt võiks selle läbi viia mitte varem kui 2021-2022. Maade hindamise mõju maamaksule ei saa olema enne 2024. aastat. Arutan veebruaris teemat lähemalt ka koalitsioonierakondadega. Valitsuskabinet arutab maa hindamise ja maamaksu teemat eeldatavalt märtsis ja teeb põhimõttelised otsused.