Andre Hanimägi, Haabersti linnaosa vanem (Keskerakond)
Vabariigi aastapäeva paiku sõnas endine keskerakondlane, tänane sotsiaaldemokraat Raimond Kaljulaid, et peaminister Jüri Ratas on lõhkunud Eesti ühiskonda rohkem kui ükski teine taasiseseisvumisaja poliitik. Süüdistus tulenes tänasest koalitsioonist ehk EKRE olemasolust Stenbockis.
President Kersti Kaljulaiu kõne oli üles ehitatud „Tõe ja õiguse“ raamistikus, kus eksisteerivad head Andresed ja halvad Pearud ning selleski kumas läbi vastanduv ja katkine ühiskond. Kas tõepoolest just Jüri Ratase valikute tõttu on ühiskond muutunud niivõrd, et 32 aastat tagasi kaevasid 4000 inimest Rahvusraamatukogu kraavi ning täna minnakse ühise kraavi üle hoopis kaklema? Kindlasti mitte…
Usaldus riigijuhtimisse on kasvanud
2019. aasta oktoobris ja novembris viis Turu-Uuringute AS läbi 46nda Kaitseministeeriumi tellitud uuringu riigikaitse teemadel, kus muu hulgas uuritakse ka usaldust peaministri, valitsuse ja riigikogu vastu. Uuringu läbiviimise ajaks oli valitsus ametis olnud sisuliselt pool aastat. 100 päeva töörahu avalikkuses välja ei paistnud, pealkirjad ja oponendid valitsusele pikka iga ei ennustanud.
Vaatamata kõigele näitab uuring aga, et peaministrit usaldab 58%, riigikogu 58% ja valitsust 53% küsitletutest, mis 2019. aasta kevadega võrreldes näitab kasvu. Vahe ajaga, mil peaministriks oli Taavi Rõivas, on aga eriti märkimisväärne. 2016. aasta suvel näitas sama uuring, et peaministrit usaldas 38% Eesti elanikest ning riigikogu ja valitsust vastavalt 44% ja 48%. Raimond Kaljulaidi lause suurimast lõhestajast oli küll suurepärane lehepealkiri, kuid sisult absoluutne vale. Jüri Ratas on tõstnud oma võimuloleku ajal usaldust peaministri institutsiooni 38%lt 58%ni.
Erakordselt lõhestatuna võib riik tunduda neile, kelle isiklik eelistus tänane valitsus pole ning kes püüavad enda emotsioone laiendada kogu ühiskonnale. Piisab vaid meenutamast põllumeeste streike ja traktoreid Toompeal otsetoetuste puudumise tõttu, tervishoiutöötajate streiki, ACTA või Harta 12, millest viimased kolm toimusid aastal 2012. Lõhed olid kasvanud niivõrd suureks, et president Toomas Hendrik Ilves kutsus ühiskonnas süveneva rahulolematuse tõttu kokku nn Jääkeldri ümarlaua.
Küll aga võinuks ühiskond seesmiselt tugevalt mureneda, kui ligi 100 000 häält saanud EKRE valitsusest kõrvale oleks jäetud must-valge välistamise teel. Ilmselgelt oli ühiskonnas ka enne Helmede võimuletulekut neid, kes olid ühel või teisel põhjusel olid pettunud valitsuses ja valitsemises. Vastasel juhul ei oleks konservatiivid kolmandat valimistulemust ilmselgelt saavutanud. Rahulolematus oleks EKRE opositsiooni jäädes jäänud võib-olla küll veidi enam põranda alla, kuid poleks kuhugi kadunud – vastupidi, tõenäoliselt oleks see hoopis suurenenud.
Keskerakond toob kokku
Täna saavad EKRE valijad näha oma erakonda päriselt töötamas ning teha enda järeldused, kas viimane on nende ootusi täitnud või mitte. Ja isegi siis, kui meile tundub, et õhus on rohkem rusikaid kui varasemalt, on selgi oma positiivne nurk. Rohkem on pööratud oma tähelepanu sellele, mis tegemata ning mõistetud, et Eesti edu ei jõudnud kõigini. Rusikad ei jäänud tasku ning need on näha.
Jüri Ratas pole lõhkuja, vaid ühendaja ning kahtlemata on see ka üks põhjus, miks Keskerakonna esimehe puhul on tegemist ühe populaarseima peaministriga. Veebruari lõpus kirjutas Eesti Päevaleht, et novembrist jaanuarini pidas Ratast parimaks võimalikuks peaministriks 35-37% valimisõiguslikke inimesi, mis olid suurimad näitajad uuringu paariaastases ajaloos. Viimases uuringus edestas Ratas jätkuvalt ka Kaja Kallast, kes on populaarsuselt teine valik peaministriks ja seda vaatamata sellele, et populaarseim erakond on hoopis Reformierakond. Kaitseministeeriumi uuringu muudki aspektid viitavad sidusamale ühiskonnale – näiteks kaitsetahe ja usaldus NATOsse, mis uuringutes on näidanud kasvutrendi nii eestlaste kui ka muust rahvusest elanike seas.
Kui „Tõe ja õiguse“ raamistikus aga lõpetada, võiks öelda, et Keskerakond on hoopis kõrtsmik, kes on toonud läbi aegade kokku Vargamäe ja Oru peremehed, eestlased ja venelased, erinevad maailmavaated ja inimesed. Kuigi kõrtsi uks võib kirjus seltskonnas vahest pauguga kinni minna ning kõrtsmikul pea valutada, on arutelude tulemuseks vajalikud kompromissid, mis viivad elu edasi.
Ega ülehüppaja poisike pole ainuke, ka Gruz 200 Kallas, ütles, et Eesti on halvatud.Nemad ju teavad, seltsimehed!
polegi äpus Jurkas, vaid võltspresidendis Viha-Kerstis. Tema esinemine oli ajendatud ainult filmist, mitte raamatust. Kas ta seda üldse lugenud on, ei tea. Vahest koolis mõne peatüki, sest oli hinnet vaja.
Väga ebaõnnestunud vastandamine. Nagu Pearu tööd polekski teinud, ainult naabripoisiga kivisõda pidanud, karja oma maale meelitanud, kraavi tuksi keeranud ja mida veel. Kuid need olid vaid üksikjuhud. Muidu tegi Pearu samavõrd tööd nagu Andreski. Muidu poleks Pearul olnud paksem pakk katariinasid välja käia. Andres pidi teistelt laenama, et korragi pettusega vastu saada.
Siis tõenäoliselt Andres taipaski, et tõde on ju kena värk küll, kuid sellega kaugele ei sõida. vaja on õigust, mis on inimeseti muutuv ehk sellega saab sahkerdada. Sellest ka Tammsaare loo pealkiri Tõde ja õigus. Et kui üks (tõde ehk ausus) ei aita, siis teine (pettus) ikka.
Artikliga võib suures osas nõustuda, kuid……! See, et Sotsiaalministeerium sülitab seadustele (LGBT ühingu ebaseaduslik rahastamine) tegi hinges midagi katki. Kui riik võib, siis mida nõuda kodanikelt? Teiseks see venelaste jutt. Venelased käituvad endiselt okupantidena ja seda Keskerakonna toel. Neil ju puudub praktiline VAJADUS riigikeelt osata, kui neile kõik võimaldatakse vene keeles nii teeninduses, linnaruumis kui isegi Korteriühistutes. rääkimata koolist. Eestlane on see, kes oli allasurutud ja on siiani. Eestlasest noor ei saa töölegi kui vene keelt (teise riigi riigikeel) ei valda. Nii, et kahjuks on Keskerakond lõhet ainult suurendanud, mitte vähendanud.
hakkab saama teisitimõtleja.
Nende Kaljulaididega on sihuke lugu, et ega nende avaldusi ei maksaks väga südamesse võtta. Mõlema tegevus on suunatud koalitsiooni lõhkumisele ning seetõttu esimest neist loodetavasti enam Riigikokku ei valita ja teist presidendiks ei määrata. Arvatavasti on valija aru saanud, kes on kes ning ka presidendi määramise komisjoni koosseis on nüüd muutunud.
Eesti ühiskonda on lõhkunud Reformierakond. Kui hea ja rahulik oleks elu ilma nendeta. Pidevad valekaebused parimate inimeste suhtes. ääretu alatu tegevus et võimule saada. Täiesti naeruväärsed on nende süüdistused. Võetakse appi inimesi kes alatult aitavad laimata. Ratas on erakordselt kannatlik ehkki peab rasketes tingimistes tööd tegema. Ta on tubli ja ei lasku laimajate tasemele. Ansipi ja Rõivase valitsuste ajal vaesus aina kasvas, tehti tohutult palju vigu mida nüüd peab parandama. Nei töötulemusi polnud ja nüüd segavad praegust valitsust oma idiootliku käitumisega.
Kaljulaid võiks astuda Reformierakonda. Sotsidel ja reformierakondlastel on vähe ühist. Sotsid on paremad ja ausamad kui reformierakondlased ja sobiks kokku parima erakonna Keskerakonnaga. Kahju et nad ei saanud valitsusse. mulle EKRE enne valimisi ei meeldinud sest nende ütelused mõnede rahvuste suhtes olid inetud, aga praegu meeldib mulle nende töö ja oleks tore kui reformierakondlased nad rahule jätaks. No igatahes Reformierakonnast on EKRE palju parem. Paistab et keegi ei julge reformierakondlaste alatuid tegusid paljastada sest siis satub ise löögi alla.
on olnud läbi ajaloo kõige reeturlikumad ja rahvavihkajalikumad üldse. Kogu rahvate hävitamine on just nende tekitatud. marks, Engels, Leenin, Hitler, Staalin – puhtad sotsid!
Et LGBT-laste jmt. toetamine on ebaseaduslik, on ilmselge. Aga miks ei taheta meedias rääkida sellest, kes peaministrina ja sotsiaalministrina selle ebaseadusliku lolluse algatasid? See pidi ju olema enne Ratast ja Kiike. Praegu on aga nii EL-i kui USA surve neile sellel teemal ka ilmselge ja ränk.