Viinaralli kuulsusetu lõpp

Üksik müügikäru Ikla piiripunkti viinapoe ees.

Kui reformierakonna juhitud valitsus aastaid tagasi viinahinda tõstis ehk täpsemalt aktsiisi üles upitas, lubati sellest riigile suurt raha lisavoogu. Otsustati tõsta alkoholiaktsiisi aastail 2015 ja 2016 viis protsenti. Täiendavalt otsustas Reformierakonna ja sotside valitsus tõsta alkoholiaktsiisi 2017. ja 2018. aastal veel 10%.

Lubati, et aktsiisimäärade tõstmine piirab valitsuse teatel tervistkahjustavate toodete kättesaadavust ja tarbimist ning suurendab riigieelarve tulusid. Ühtlasi aitab see uuel valitsusel leida katet valijaile antud lubadustele. Huvitav, kas valijad soovisid hinnatõusu? Ei usu.

Hõisati, et alkoholiaktsiisi laekub 2015. aastal ligikaudu 18 miljonit eurot rohkem. Samuti tehti vedelkütuse erimärgistamise seaduse muudatus, millega toona Hanno Pevkuri sõnutsi  kaasneks järgmisel aastal 530 000 eurot lisakulu ka politsei- ja piirivalveametile, sest ameti laevadel ning radaripositsioonidel kasutatakse erimärgistusega diiselkütust. Lisaväljaminekuga pole eelarves arvestatud. Seda tookordne rahandusminister Jürgen Ligi ei pidanud arutamise vääriliseks.

Aktsiisitõusu põhjendus oli paraku silmakirjalik: vajadus hoolitseda inimeste tervise eest ja muuta tervist kahjustav halvemini kättesaadavamaks on see kooruke, aga iva oli hoopis see, et alkoholi tarbimine elaniku kohta viimastel aastatel oli tookord statistikaameti andmeil tegelikult vähenenud. Valijaile antud lubaduste täitmiseks jäi siis puudu ligi paarsada miljonit eurot. Aktsiiside suurendamine oli üks loodetud raha leidmise viis.

„Selline tegutsemine ei näita mitte järelekaalutud tegutsemist, vaid viitab pigem lühinägelikkusele,ütles alkoholitootja Tarmo Noop ja juhtis tähelepanu näiteks sellele, et kiire aktsiisitõus võib riigile teene asemel hoopis karuteene teha, sest oma riigi asemel peab tarbija üleval hoopis salakaupmeest või Läti tootjat. Hoiatati, et see otsus lõpetab juba mõne aastaga soomlaste turismikaubanduse Eestisse ning selle sammu mõjud ulatuvad märksa sügavamale ja kaugemale kui kange alkoholi sektori hääbumine.

Nii ka läks.  Üsna ruttu rajasid ärimehed Läti piirile nii Valkas kui  Iklas vabaks jäänud tollimajades suured viinapoed. Soome turistid pöörasid autoroolid sinnapoole ja päris suurte bussidega, millel taga järelkärud, käidi odavaid oste tegemas. Kohalikest rääkimata. See kaos kestis kuni Keskerakonna juhitud valitsuseni. Kohe asuti reformierakonna „peenhäälestust” ümber tegema. Järgnes opositsiooni jõuetu kisa ja ikka jälle nende mahakäiatud „rahva tervisehoid”.

Vaatame otsa tegelikkusele. Rahandusminister Martin Helme tõi eelmise aasta augustis kokkuvõtteks, et juulis tõusis alkoholiaktsiisi laekumine võrreldes 2018. aasta sama kuuga 40 protsenti, kange alkoholi osas oli kasv ligi kahekordne ehk 174 protsenti. Ta lisas, et nende arvude hulka polnud  arvestatud sadama piirkonnas asuvate poodide ning laevafirmade andmeid, kuid teadaolevalt oli seal väga suur käibe kasv. Alkoholiaktsiisi langetuse peamine eesmärk oli saada ostud tagasi Eestisse. Seega, veel kord tuleb üle rõhutada: see, et meil ostetakse rohkem alkoholi, ei tähenda, et meil juuakse rohkem alkoholi. Kes saab aru, see saab, kes ei saa aru, see lihtsalt ei taha saada,“ lisas minister.

On selge, et soomlased ei osta siit mitte ainult viina, vaid elavad hotellides, käivad spaades ja restoranides tuues raha kaubandusse ja teenindussektorisse ning aitavad seal suurendada käivet. Kolm aastat Läti piirikaubandust: kui palju on riik maksuraha kaotanud? Rahandusministeeriumi andmeil on Läti piiril kolme peamise piirikauba-alkoholi, kütuse ja tubaka müügimahud näitamas seda, et Eesti riik on kaotanud kolme aasta jooksul Läti piiril enam kui 275 miljonit eurot potentsiaalset maksutulu. Tänu keskerakonna juhitava valitsuse aktsiisi langetamise otsusele on praeguseks meeletu piirikaubandus vaibunud. Ikla piiripunkti pood oli sealt läbisõites ostjaist tühi. Müüjatarid olid nukrad ja ei teadnud, mis neist edasi saab. Kaupluse ees seisis kurvalt üksik müügikäru. Ka tema ei tea, kas keegi veel teda vajab.

Aivo Oina

13 kommentaari
  1. Niisiis 7 kuud ago
    Reply

    on keskbande see, mis laskis kärakamüüjad lahti. Jälle töötuid tuhandeid juures.

  2. rahad koju! 7 kuud ago
    Reply

    See oli kiiduväärt otsus valitsuse poolt. Rehwid muudkui lollitasid ja tõstsid oma poiste palkasid.
    Viinaraha läks naabritele.

    • andero 7 kuud ago

      Jutt just õige: Aktsiisitõusu põhjendus oli paraku silmakirjalik: vajadus hoolitseda inimeste tervise eest ja muuta tervist kahjustav halvemini kättesaadavamaks on see kooruke, aga iva oli hoopis see, et alkoholi tarbimine elaniku kohta viimastel aastatel oli tookord statistikaameti andmeil tegelikult vähenenud. Valijaile antud lubaduste täitmiseks jäi siis puudu ligi paarsada miljonit eurot. Aktsiiside suurendamine oli üks loodetud raha leidmise viis.

  3. Soo 7 kuud ago
    Reply

    Reformierakonna poolt juhitud valitsus tegi kõi valesti. Kui poleks olnud Ansipi ja Rõivase oleks elu Eestis praegu palju parem. Ka Laari valitsus ei hoolinud inimestest. Isamaa oli sama agressiivne nagu Reformierakondö kui erakonnast läks ära kurikael E.N. Kross muutusi Isamaa rahulikuks ja tänu ka praegusele nende esimehele.

  4. valitsusel on raske 7 kuud ago
    Reply

    Hoida tervist ja müüda viina

  5. kui usuhull harry vaid teaks 7 kuud ago
    Reply

    Jumal muutis vee viinaks!
    Ja loll ei kirjutaks siia enam jamasid.

  6. valitsemise uued sammud 7 kuud ago
    Reply

    Nõõd on vaja õlut odavda ja pensionide lubadus täita!

  7. ekre oht 7 kuud ago
    Reply

    Kui nad veel aasta toimetavad, on nad varsti ainuvõimul!

  8. kärakas ei tapa 7 kuud ago
    Reply

    Jätke see meelde. Mida odavamalt saab seda maitsvam on.

  9. naistepääva napsud 7 kuud ago
    Reply

    No ei kujuta ette, et naised jätta kaineks?
    Mida nad siis ülejääv aasta tegema peavad?

  10. nuta või naera 7 kuud ago
    Reply

    No ikka õlu on väga kallis!
    Lätis palju odavam.

  11. koolipoisi tarkusega 7 kuud ago
    Reply

    „Esimene õppetund on kindlasti saadud, sest nüüd näeme aktsiisitulude prognooside muutumist reaalsemaks, 2019. aasta prognoos oli 231 miljonit eurot ning laekus 225 miljonit eurot, mis on tunduvalt parem saavutus kui 2018. aasta prognoos, mis erines reaalsusest 109 miljonit eurot. Kas tulevikus saadakse aru, et maksusüsteemi muutmise mõjud ei ole kunagi lineaarsed ning seetõttu on neid kavandades oluline arvestada nii ettevõtjate kui teadlaste seisukohti, jääb täna vastuseta,” sõnas ta

  12. Soo 7 kuud ago
    Reply

    Ma ei tea mitte ühtegi asja mida oleksid Ansipi ja Rõivase valitsusesd õigesti teinud.Vaesus aina kasvas ja peamine tegevus on ja oli neil valesüüdistuste meisterdamine tublidele inimestele ja laimukampaania. Nad on süüdi et me oleme vaesemate riikide nimekirja. Õnneks nüüd on tekkinud lootus paremale elule ja oleme teel juba keskmiste riikide hulka. Veel ühte reformistlikku valitsust ei kannataks Eestimaa enam välja.

Kommenteeri

Sinu meiliaadressi ei avaldata.