Tuumajaama rajamise võtmeküsimused: ohutus ja kohalike elanike boonus

Kas Eesti vajab tuumajaama ja kui, siis kus see peaks asuma? MTÜ Fermi Energia juhatuse liige Kalev Kallemets ei taha eriti kasutada terminit „tuumajaam“. Ta räägib väikese võimsusega moodulreaktoritest. „Nendes ei koondu nii suurt energiahulka ja neid saab jahutada passiivjahutussüsteemide abil,“ selgitab ta. Aga tegelikult pole vahet. Kui väikese tuumareaktori abil toodetakse elektrit, on ikkagi tegemist tuumaelektrijaamaga.

Tuumajaama üks võimalikest asukohtadest on Viru-Nigula vald, täpsemalt Kunda linn. Vallavanem Einar Vallbaum on seni tuumajaama väga hästi suhtunud. Kesknädal uuris, mida arvavad jaamast naaberomavalitsuste juhid.

Haljala on Kundast paarikümne kilomeetri kaugusel. „Praegu ma ei oska öelda, kas see on suur probleem või mitte. Inimestele tuleb teada anda, missugused ohud meid varitseda võivad. Rahva arvamus, kas sellist asja meie lähedusse tahetakse, on väga oluline. Muidugi võib riik teha otsuseid, mis kohalike elanike arvamusele vastu on,“ räägib Haljala vallavanem Ivar Lilleberg.

Milline on kohalike elanike võit?

Vallavanem räägib kõigepealt ohtudest. Kas siis ongi nii, et tuumajaam paneb kõigepealt põlema punase laterna ja inimesed hakkavad ohtudele mõtlema? „Rahva seas on see kindlasti nii. Keegi ei mõtle esimese hooga sellele, et me saame tulevikus odavamat elektrit või oleme energeetiliselt sõltumatud ega arutle, kas me saame naaberriikidest elektrit. Ma arvan, et ohu teema on inimestele kõige olulisem,“ leiab vallavanem. Samas ei ole ju saladus, et Eesti on tuumajaamadest ümbritsetud. Venemaale Sosnovõi Bori on linnulennult alla kahesaja kilomeetri. „Veel lähemal on Soome Loviisa tuumajaam,“ lisab Lilleberg.

Omavalitsuse roll tuumajaama arutelus on oluline, lisab ta, sest inimestele tuleb selgeks teha ka nende võidud seoses tuumajaamaga. „Me peame teada saama ka selle, millised on meie boonused. On räägitud umbmäärastest töökohtadest, aga tahaks teada, kas on veel mingit kasu. On räägitud küttest, aga Haljala vald sellest kasu ei saa, kui jaam Kundasse ehitatakse. Tuuleenergia puhul räägitakse mingitest kokkulepetest, mis tuuleparkide läheduses elavatele inimestele hakatakse mingit kompensatsiooni maksma,“ arutles Lilleberg.

Ta on veendunud, et Eesti peaks olema energeetiliselt sõltumatu. Teatavasti saavutati see aastakümneid põlevkivi abil. „Üleminek ei tohiks olla äkiline, aga liigutakse õigeks suunas, kui põlevkivienergeetikast loobutakse,“ leiab Lilleberg.

Rakvere vallavanem Maido Nõlvak mingit tuumajaamapaanikat ei näe. „Ma olen eluaegne kriisireguleerija ja riskide hindaja. Tänapäeva tuumajaamad on ju suhteliselt turvalised. Kui me ohutuse aspektist räägime, siis midagi hirmsat ma ei näe, aga teine pool on see, kas see majanduslikult kõige parem variant on. Seda peaksid majandusspetsialistid ütlema, kas tuumajaamaga tegelemine on mõttekas. See nõuab hästi palju erinevaid teadmisi ja oskusi, mida Eestis praegu ei ole. See kõik tuleb alles luua. Ehitamine on lihtne, selle saab sisse osta, aga pärast seda tuleb jaama töös hoida, jäätmed tuleb kusagile panna. See on palju keerulisem küsimus,“ arutleb Nõlvak.

Võimalikud asukohad: Kunda või Paldiski

Seda, et valla elanikud väga kõvasti protestima hakkavad, Nõlvak ei usu. „Meil oli Sõmerul infopäev ja nõupidamine, kuhu kõik inimesed oodatud olid. Kohal oli umbes 50 inimest. Need inimesed ei arvanud, et tuumajaam oleks eriline riskiallikas ja tekitaks mingi katastroofi. Praegusel ajal on meil siin palju tõsisemaid asju, mida vältida või ennetada,“ tõdes ta. Ta on kindel, et tänapäeva tuumajaamal on tõhusad mehhanismid, kuidas õnnetusi vältida.

Rakvere Linnavolikogu esimees Mihkel Juhkami hinnangul on põlevkivienergeetika tulevik tume. Pärast Sõmerul korraldatud teabepäeva ütles ta, et küsimusi on palju, aga vastuseid veel vähe, aga ta on siiski üsna optimistlik. „Ma arvan, et Eestis jätkub tarku inimesi, kes koos välispartneritega suudavad tuumaenergeetikat arendada. Me räägime väikesest tuumajaamast ja ma arvan, et see on Eesti jaoks hea variant,“ sõnas Juhkami.

MTÜ Fermi Energia juhatuse liikme Kalev Kallemetsa hinnangul on Eestis tegelikult vähe kohti, kuhu tuumajaama rajada saaks. Kõige tõenäolisemad on Kunda või Paldiski ümbrus. „Sillamäe ma välistaksin täielikult, sest seal on vähe maad ja ohtlikud objektid, samuti ei sobi Väinamere rannik, siseveekogud ja rahvuspargid,“ ütleb ta.

Suured tuumakatastroofid Tšernobõlis ja Fukuyamas tekkisid seetõttu, et reaktorite jahutussüsteem lakkas töötamast. Suurtel reaktoritel on selle tööshoidmiseks tarvis elektrienergiat, väikese reaktori puhul saab ilma elektrita hakkama, mistõttu katastroofioht on väike, selgitab Kallemets.

Matvei Drozdov

12 kommentaari
  1. Täielik 6 kuud ago
    Reply

    rumalus, mille on taas sünnitanud mõne ahvi ahnus. Kuid samale petmislainele minnes vaatan asja erapooletult.
    Kas tuumajaam on ohutu? EI!
    Kas tuumajaam on samavõrra vähemohtlik kui mingi sooja- või veejõujaam? EI!
    Kas me suudame mingi tuumalekkimise korral ümbruskonna rahvast 10 minutiga ohutusse kaugusse toimetada? EI!
    Mida tuleb jälgida esmajoones, kui tuumajaam ehitada? TUULT! Kuna meil on valdavad läänekaaretuuled, siis peab tuumakas asuma just meie idapiiri läheduses ning kus pole püsielanikkonda. Selleks kandiks on Alutaguse idaosa. Kõige parem praeguse soojajõujaama kant. Kui Sirgalasse ja Viivikonda viia üle ka valitsus ja riigikogu, siis oleks nad kõik omal vastutusel ning rahvele tõesti 99%-list ohtu vähemalt esimestel tundidel pole.
    Kas meil on tuumaasjatundjaid, kes suudaks sellele jaamale kõik varuda ja pärast töös hoida? EI! Järelikult tuleb kogu teave sisse osta. Ning tuumaninad on kümneid kordi kallimad kui oleks meil.
    Kas meil tuumakütust jaamale on? EI! Järelikult peame taas kõik sisse ostma.
    Kas meil on koht ja võimalus tuumajääke hävitada? EI! Järelikult peame samuti käima panema laevad, mis veavad jäägid kuskile mere taha. Näitena mäletan kord peaaegu sellisele laevale töölepääsemist, et Ühendkuningannariigist sõita ilma vahepeatusteta Jaapanisse, et siis sealt jäägid taas ilma vahepeatusteta kuninganna juurde tuua. Vist õnneks ma valitute sekka ei mahtunud. See ots kestis (ja vist veetakse tänagi nii) mitu kuud ja eemal kõikidest rannikutest. Isegi lõunapoolt Austraaliat ja Antarktika lähedalt. Mehi vahetati iga reisi järel. Tollal oli vist 6 laeva käigus.
    Praegu aga pole Kallemetsal mingit jääkidehoidlat ette näidata. Kuid nii, et ehitame valmis, paneme käima, eks siis vaata, kuhu me jäägid saame sokutada, pole ju aruka inimese käitumine ega äriplaan. Just nimelt sellest kui kõige olulisemast on vaja alustada. Teame, kes võtab vastu jäägid, kes meile kütust tarnib (meil ju laevu pole), kes ehitab, kes jaama juhib ja korras hoiab jne. Nii on vaja alustada, mitte arulagedat paska üle Eesti pilduda.
    Samuti jääb mulle arusaamatuks, miks Kallemetsa pähe ei mahu tuumalaev, mis asuks merel ning mida saaks iga kell ära viia? Läheb küll kallimaks, kuid põhimured ei jääks meie kanda.

  2. Buratino 6 kuud ago
    Reply

    Vähk on see boonus.
    Ei no, tehke ära jah, saabki platsi puhtaks. Epideemiatest veel ei aita.

  3. Täielik 6 kuud ago
    Reply

    asjatundmatus ja ilmselt ka omakasu ilmneb selles kommentaari taolises sirgelduses .Maailmas töötab sadu tuuma-jõujaamu . Võimsad elektrijaamades ,erinevad laevadel ,allveelaevadel ja mujal. Nüüd kus põlevkivi kasutamisega on varsti minevik on hädasti vaja toetust tuule ja päikese jaamadele . Soomlased panevad varsti käima viienda ! Eestis on uraani piisavalt . Lugupeetud akadeemik A. Raukas on tuumajaama ehitamise vajadusest rääkinud aastaid. Asja tuleb tõsiselt edasi ajada.

    • Aga 6 kuud ago

      kui paljudes riikides ja liiduvabariikides pole tuumajaamu? Kuidas nemad elavad? Ja kas elavad kehvemini kui meie? Ja kui mitte, siis kas ainult tuumajaama puudumise tõttu?

  4. Tuumajaamu 6 kuud ago
    Reply

    on olnud 31-s riigis. Neistki ainult 1 jaam on 13-s riigis.
    Hävitatud on tuumajaamad Austrias, Itaalias, Kazakstanis, Lietuvas ja osalt ka mitmes muus riigis. Ning üha enam on kavas neid hävitada.
    Kui vaadata tuumajaamade kaarti, siis on nad tohutute miljonilinnade lähedal, sest tavamoel sinna elektrit toota ei suudeta. Kas meil on mingi 10-miljoniline linn, mida ei saaks elektriga varustada tuule, päikese, puidu, turba või lainetega? Miks just lainete jõudu meil üldse ei kasutata? Miks Kallemets sellele pole tulnud? Ma ei pea silmas tõusu-mõõna jaamu, vaid tavaliste lainete jõudu. 100m ribale 4-5 lainevalli rannikul annab silmad ette mitmele jõejõujaamale. Omal ajal saime ka nendega hakkama, ehkki paljudes maakohtades elas siis inimesi palju rohkem. Meilegi pandi elekter sisse 1956 või 1957. Mäletan hästi, kui lambike põlema lõi ja tuba valgeks läks. Ning töötas kogu ümbruse peale üks jõejaam. Üldvarustusele mindi üle alles 10 aastat hiljem.
    Tuumajaamu vajatakse just neis kohtades, kus rahvast üleliia ning aina juurde sünnib. Meil elanike arv väheneb, milleks meile üks totter tuumajaam. Üks Reilpeldik juba irvitab meie üle.

    • 4-5 6 kuud ago

      lainevalli minutis.

  5. Tuumajaamu 6 kuud ago
    Reply

    lammutatakse seal kus nende tööaeg ammendunud. Vanad esimeste põlvkondade jaamad on ka mitmes asjas ohtlikud. Eesti elektri tarbimine on üle 8 TWh aastas . Tuule ja päikese jaamad seda ei kata Lained on utoopia ,meie ei ela ookeani kaldal ja kui tuul ei puhu või meri jääs mida sa hing siis teed. Ha-ha! Väga põhjalikult Eleringi toimetusel ,,Eesti pikaajaline elektritarbimise prognoos,, Asjatundjad võiks seda aatomiteemat põhjalikumalt tutvustada . Rahvas on huviline.

    • Sa 6 kuud ago

      pole üldse kursis lainete tekke ja vaibumisega. Siis sa teaksid, et lained hilinevad ehk täiesti vaikse ilmaga on samuti parajad lained ja tuulega vaid virvendab. Nii et kattuvus tuuletuse ja lainetuse vahel pole sugugi 1:1.
      Poolemeetrise laine meetris on 3-4 tonni vett. Pane see liikuma ja saadki liikuvjõu, mis nihutab lapakaid palju võimsamalt kui tuul. Meil vaid ei tulda selle peale, et laineid kasutada. Mitte ühtki teadustööd ei tule meelde. Kuigi igaüks võib näha kuidas 30000-tonnised laevad kõiguvad lainetel nagu paadid.

  6. Laineenergiast 6 kuud ago
    Reply

    vt. Googlist ,,Läänemere laineenergia ammutamine on ebapraktiline,, Tunnustatud teadlaste uurimised ja hinnang. Seda teemat on maailmas palju uuritud , aga vähe on praktilisi rakendusi.

    • Need 6 kuud ago

      tunnustatud teadlased mõtlevad igasugu joba välja, peaasi et raha ja kuulsust saaks. Üks “tunnustatud” teadlane sai DDT eest isegi Noobli preemia.
      Et midagi kuulutada mittetasuvaks, tuleb selgelt katsetega tõestada, mitte ainult paberil või jututoolist jaurates. Tuumajaamad on juba tõestanud, et nad pole ohutud otse ja kaude, jääke igale poole üha rohkem mattes. Pole kaugel ka see aeg, kui meie valitsusejumpstükid nõustuvad teiste jääkide matmisega meie klindi alla. Juba on katseid olnud, kuid avalikkuse ette pole neid lastud. kaotataks väga palju hääli. Katsetatud on ka autorehvidega meid murda.

  7. unustasin ära 6 kuud ago
    Reply

    No millal see Läänemeri nii jääs on olnud, et läbi ja lõpuni tuleb jäälõhkujat kasutada ?
    Nüüd soojenemise ajal liiatigi.
    Ja vesinikutehnika, miks see ikka ja jälle ära vajub? 50 aastat juba virvendab. monopolistide kalevi all.

  8. to laineenergiast 6 kuud ago
    Reply

    ebapraktiline on see kütuseoligarhidele, kes ostsid ära nende teadlaste sõnad ja Kurat hinge.

Kommenteeri

Sinu meiliaadressi ei avaldata.