Kas Eesti vajab tuumajaama ja kui, siis kus see peaks asuma? MTÜ Fermi Energia juhatuse liige Kalev Kallemets ei taha eriti kasutada terminit „tuumajaam“. Ta räägib väikese võimsusega moodulreaktoritest. „Nendes ei koondu nii suurt energiahulka ja neid saab jahutada passiivjahutussüsteemide abil,“ selgitab ta. Aga tegelikult pole vahet. Kui väikese tuumareaktori abil toodetakse elektrit, on ikkagi tegemist tuumaelektrijaamaga.
Tuumajaama üks võimalikest asukohtadest on Viru-Nigula vald, täpsemalt Kunda linn. Vallavanem Einar Vallbaum on seni tuumajaama väga hästi suhtunud. Kesknädal uuris, mida arvavad jaamast naaberomavalitsuste juhid.
Haljala on Kundast paarikümne kilomeetri kaugusel. „Praegu ma ei oska öelda, kas see on suur probleem või mitte. Inimestele tuleb teada anda, missugused ohud meid varitseda võivad. Rahva arvamus, kas sellist asja meie lähedusse tahetakse, on väga oluline. Muidugi võib riik teha otsuseid, mis kohalike elanike arvamusele vastu on,“ räägib Haljala vallavanem Ivar Lilleberg.
Milline on kohalike elanike võit?
Vallavanem räägib kõigepealt ohtudest. Kas siis ongi nii, et tuumajaam paneb kõigepealt põlema punase laterna ja inimesed hakkavad ohtudele mõtlema? „Rahva seas on see kindlasti nii. Keegi ei mõtle esimese hooga sellele, et me saame tulevikus odavamat elektrit või oleme energeetiliselt sõltumatud ega arutle, kas me saame naaberriikidest elektrit. Ma arvan, et ohu teema on inimestele kõige olulisem,“ leiab vallavanem. Samas ei ole ju saladus, et Eesti on tuumajaamadest ümbritsetud. Venemaale Sosnovõi Bori on linnulennult alla kahesaja kilomeetri. „Veel lähemal on Soome Loviisa tuumajaam,“ lisab Lilleberg.
Omavalitsuse roll tuumajaama arutelus on oluline, lisab ta, sest inimestele tuleb selgeks teha ka nende võidud seoses tuumajaamaga. „Me peame teada saama ka selle, millised on meie boonused. On räägitud umbmäärastest töökohtadest, aga tahaks teada, kas on veel mingit kasu. On räägitud küttest, aga Haljala vald sellest kasu ei saa, kui jaam Kundasse ehitatakse. Tuuleenergia puhul räägitakse mingitest kokkulepetest, mis tuuleparkide läheduses elavatele inimestele hakatakse mingit kompensatsiooni maksma,“ arutles Lilleberg.
Ta on veendunud, et Eesti peaks olema energeetiliselt sõltumatu. Teatavasti saavutati see aastakümneid põlevkivi abil. „Üleminek ei tohiks olla äkiline, aga liigutakse õigeks suunas, kui põlevkivienergeetikast loobutakse,“ leiab Lilleberg.
Rakvere vallavanem Maido Nõlvak mingit tuumajaamapaanikat ei näe. „Ma olen eluaegne kriisireguleerija ja riskide hindaja. Tänapäeva tuumajaamad on ju suhteliselt turvalised. Kui me ohutuse aspektist räägime, siis midagi hirmsat ma ei näe, aga teine pool on see, kas see majanduslikult kõige parem variant on. Seda peaksid majandusspetsialistid ütlema, kas tuumajaamaga tegelemine on mõttekas. See nõuab hästi palju erinevaid teadmisi ja oskusi, mida Eestis praegu ei ole. See kõik tuleb alles luua. Ehitamine on lihtne, selle saab sisse osta, aga pärast seda tuleb jaama töös hoida, jäätmed tuleb kusagile panna. See on palju keerulisem küsimus,“ arutleb Nõlvak.
Võimalikud asukohad: Kunda või Paldiski
Seda, et valla elanikud väga kõvasti protestima hakkavad, Nõlvak ei usu. „Meil oli Sõmerul infopäev ja nõupidamine, kuhu kõik inimesed oodatud olid. Kohal oli umbes 50 inimest. Need inimesed ei arvanud, et tuumajaam oleks eriline riskiallikas ja tekitaks mingi katastroofi. Praegusel ajal on meil siin palju tõsisemaid asju, mida vältida või ennetada,“ tõdes ta. Ta on kindel, et tänapäeva tuumajaamal on tõhusad mehhanismid, kuidas õnnetusi vältida.
Rakvere Linnavolikogu esimees Mihkel Juhkami hinnangul on põlevkivienergeetika tulevik tume. Pärast Sõmerul korraldatud teabepäeva ütles ta, et küsimusi on palju, aga vastuseid veel vähe, aga ta on siiski üsna optimistlik. „Ma arvan, et Eestis jätkub tarku inimesi, kes koos välispartneritega suudavad tuumaenergeetikat arendada. Me räägime väikesest tuumajaamast ja ma arvan, et see on Eesti jaoks hea variant,“ sõnas Juhkami.
MTÜ Fermi Energia juhatuse liikme Kalev Kallemetsa hinnangul on Eestis tegelikult vähe kohti, kuhu tuumajaama rajada saaks. Kõige tõenäolisemad on Kunda või Paldiski ümbrus. „Sillamäe ma välistaksin täielikult, sest seal on vähe maad ja ohtlikud objektid, samuti ei sobi Väinamere rannik, siseveekogud ja rahvuspargid,“ ütleb ta.
Suured tuumakatastroofid Tšernobõlis ja Fukuyamas tekkisid seetõttu, et reaktorite jahutussüsteem lakkas töötamast. Suurtel reaktoritel on selle tööshoidmiseks tarvis elektrienergiat, väikese reaktori puhul saab ilma elektrita hakkama, mistõttu katastroofioht on väike, selgitab Kallemets.
Matvei Drozdov