Eriolukord sellepärast eriolukord ongi, et nõuab kiireid, aga sealjuures siiski tarku ja läbimõeldud lahendusi. Ka koolitöö korraldamise küsimustes.
Vabariigi Valitsus algatas reedel, 2. aprillil Riigikogus „Abipolitseiniku seaduse ja teiste seaduste muutmise seaduse (COVID-19 haigust põhjustava viiruse SARS-Cov-2 levikuga seotud meetmed)“ eelnõu 170 SE, millesse on koondatud erinevad seadusemuudatused viiruse levikuga seotud mõjude ja tagajärgede leevendamiseks.
Haridus- ja Teadusministeerium on sellesse eelnõusse ette valmistanud põhikooli- ja gümnaasiumiseaduse muudatused (vt eelnõu § 20, seletuskiri lk 83 – 90), mis puudutavad õpilaste hindamist eriolukorras ning põhikooli ja gümnaasiumi lõpetamise tingimuste kehtestamise üldist ümberkorraldust. Seni seaduses sätestatud põhikooli ja gümnaasiumi lõpetamise tingimused tunnistatakse kehtetuks ning eelnõu kohaselt kehtestab lõpetamise tingimused, sealhulgas eksamite sooritamise / mittesooritamise kohustuse ja loetelu, edaspidi Vabariigi Valitsus). Eelnõu kohaselt ei seota põhikooli ja gümnaasiumi lõpetamistingimuste kehtestamise muudatusi eriolukorraga ja on kohaldatavad ka järgmistel õppeaastatel
Kuna eelnõu seletuskirjas seisis, et asja kiireloomulisuse tõttu ei ole eelnõu erinevaid osi huvirühmadele tutvustatud. Seetõttu tegin Riigikogu kultuurikomisjoni esimehena just seda, mida sellises olukorras tuleb teha – palusin vastavad materjalid kiireloomulistena meie traditsioonilistele koostööpartneritele laiali saata (nendele, kelle tööd need hariduse korraldusega seotud punktid puudutavad). Vabandasime väga lühikese tähtaja pärast ja seletasime, et kuna eelnõu menetletakse Riigikogus kiireloomulisena ning komisjoni koosolek toimub juba esmapäeval, 6. aprillil kell 11:10, siis pole meil pikemat arutelu aega lihtsalt võimalik anda.
Nähtavasti ei ole mingit vajadust esmaspäeva pärastlõunat oodata, et mõne sõnaga eelnõu edasist menetlemise käiku kirjeldada.
Kultuurikomisjon ei jäänud pärast eelnõu meie lauale saabumist samuti esmaspäeva ootama, et siis oma arvamust kujundama hakata. Seniste konsultatsioonide põhjal võin täiesti üheselt ja selgelt, et kultuurikomisjon ei saa läbi lasta eelnõud, mille kohaselt mõned eriolukorra ajal hädavajalikud regulatsioonid võiksid kehtida ka pärast eriolukorra lõppu. Selles on ühel meelel nii koalitsiooni kui opositsiooni kuuluvad riigikogu liikmed. Oleme koostanud vastava parandusettepaneku, mille komisjon esmaspäeval (ülisuure tõenäosusega) heaks kiidab.
Olen konsulteerinud ka eelnõu vastavate punktide koostajaga. Me saame aru, et mistahes eriolukord mõjutab meie koolielu mõneti kauem, kui see eriolukord ise kestis. On täiesti selge, et eriolukorrast tingitud muutused, lüngad või tegemata jäänud tööd omavad teatud pärssivat mõju veel mõnda aega pärast eriolukorra lõppemist. Me oleme valmis selleks, et eriolukorrast taastumise perioodil tuleb nii mõndagi asja koolides teha teistmoodi, kui me tavaolukorras harjunud olema. Aga selleks meil nii parlament kui valitsus ju olemas ongi, et siis, vastavalt reaalsele vajadusele reageerida. Siis tuleb tegeleda seaduste ning regulatsioonide väljatöötamise ja kehtestamisega tegeleda, nii, nagu seadus seda ette näeb.
Olen saanud oma e-postile väga palju kirju, mis kannavad ülalkirjeldatuga sarnast muret. Mul on väga hea meel selle üle, et me mõtleme ühte moodi ja hindame samu demokraatlikke väärtusi ning parlamentaarseid põhimõtteid. Aitäh kõigile kaasamõtlejatele.
Riigikogu kultuurikomisjoni esimees professor Aadu Must.
saab teha ka nii, et õpilased ise õpivad. Sest kui ta seda ei suuda, ei saagi ta midagi teada ning on kõlbmatu kooli lõpetamiseks. Jääb klassi kordama. Pole praegu ENSV aeg, kus keskalõpetajat ähvardas kohe sõjavägi ja 2…3 aastat oli tuksis.
Koolis aga istutagu sellises ruumis, kus parajalt vahet. Kui nii väga kardetakse, et nakkusvabas kohas nakkus imekombel ikkagi sisse tungib.
et tõkestada hariduse edasist mandumist on hindamine hädavajalik. On mõistusevastane, kui mingit lõkikat vedada erireeglite alusel läbi kooli 9 aastat, et siis talle anda tunnistus kätte, et mingu nüüd kuhu saab, kool on oma töö tublilt ära teinud. Ehkki tolle 9ndiku tase vastab 3.-4. klassi lapse omale. Aga näitaja on hea!
Näib olevat pääsetee see, et iga keska saab ise otsustada, keda võtab 10ndasse vastu ja keda mitte. Kuid siin mängib osa ka raha ja õpilaste arv. On ju paljud keskad piiri peal, sest 2…3 õpilast vähem ja harimatusministeerium Mailise juhtimisel tõstatab juba küsimuse selle keska sulgemsiest. Et 20km eemalon teine keska, las lapsed hakkavad siis seal käima. Palju neil aega kulub, pole tähtis. Nagunii on Tallinna ja Tartu lõpetanud eeliskorras, juba tänu vanemate parematele ametikohtadele. Ning harimatus aina süveneb.
Mingit arukat õpetamise alustki pole. Klassides on 25…30 õpilast, õpsil puudub ülevaade, ta peab lihtsalt loengut. Veel peab õps tunni ette valmistama ja aegajalt ka kõigi õpilaste tööd üle vaatama. Viimased pole aga sugugi ühesugused, sest kõrvutiistuvad õpilsed peavad tegema eri tööd. Erinevad aga tööd kõik siis, kui tegemist on mingi isikliku loometööga. Kirjandigi võib üks kirjutada 200-märgilise, teine aga virutab üle 10000 märgi. Õps ei viitsi ju seda jura lugeda. Aga peab. Matas valitseb ka oht, et tulemus võib ju olla õige, kuid vahetehted vigased. Kuidas siis tulemus saab õige olla, kui pole maha kirjutatud? Kõik tuleb üksipulgi üle käia.
Praegu kodus istudes on just sobiv aeg välja mõelda uus õpetamiskord. Mida ja kuidas. Mis on eesmärk ning kuidas see saavutada. Kas teha näitajaga eputamise tõttu allahindlust või jääda ausaks. Ja palju muud.
Muidugi saab seda välja pakkuda alles pärast Mailise lahkumist, tema mingit pööret õpetamisse ja õppimisse tuua ei suuda. Isegi Uhannisatika toel.
Su tütar ajab jama või on jama ajamise kaaslane.
Ta väidab nii, et ei ole kunagi hüpitatud Savisaare põlvel. Tegelikult olid see sa ise kes rääkis, et Savisaarega olite sõbrad ja ta hüpitas põlvel tütart. Sinu sõnad ju olid lehes ka. Savisaar vastas ju selge sõnaga, et ei olegi kunagi sinu last süles hoidnud. Sa olid koos tütrega Savisaare reetur. Käbi ja känd. Reeturid jäävad surmani reeturiks.
Tütrel peaks häbi olema Savisaare nime suhu võtta. Eks sinulgi.