Eriolukord sellepärast eriolukord ongi, et nõuab kiireid, aga sealjuures siiski tarku ja läbimõeldud lahendusi. Ka koolitöö korraldamise küsimustes.
Vabariigi Valitsus algatas reedel, 2. aprillil Riigikogus „Abipolitseiniku seaduse ja teiste seaduste muutmise seaduse (COVID-19 haigust põhjustava viiruse SARS-Cov-2 levikuga seotud meetmed)“ eelnõu 170 SE, millesse on koondatud erinevad seadusemuudatused viiruse levikuga seotud mõjude ja tagajärgede leevendamiseks.
Haridus- ja Teadusministeerium on sellesse eelnõusse ette valmistanud põhikooli- ja gümnaasiumiseaduse muudatused (vt eelnõu § 20, seletuskiri lk 83 – 90), mis puudutavad õpilaste hindamist eriolukorras ning põhikooli ja gümnaasiumi lõpetamise tingimuste kehtestamise üldist ümberkorraldust. Seni seaduses sätestatud põhikooli ja gümnaasiumi lõpetamise tingimused tunnistatakse kehtetuks ning eelnõu kohaselt kehtestab lõpetamise tingimused, sealhulgas eksamite sooritamise / mittesooritamise kohustuse ja loetelu, edaspidi Vabariigi Valitsus). Eelnõu kohaselt ei seota põhikooli ja gümnaasiumi lõpetamistingimuste kehtestamise muudatusi eriolukorraga ja on kohaldatavad ka järgmistel õppeaastatel
Kuna eelnõu seletuskirjas seisis, et asja kiireloomulisuse tõttu ei ole eelnõu erinevaid osi huvirühmadele tutvustatud. Seetõttu tegin Riigikogu kultuurikomisjoni esimehena just seda, mida sellises olukorras tuleb teha – palusin vastavad materjalid kiireloomulistena meie traditsioonilistele koostööpartneritele laiali saata (nendele, kelle tööd need hariduse korraldusega seotud punktid puudutavad). Vabandasime väga lühikese tähtaja pärast ja seletasime, et kuna eelnõu menetletakse Riigikogus kiireloomulisena ning komisjoni koosolek toimub juba esmapäeval, 6. aprillil kell 11:10, siis pole meil pikemat arutelu aega lihtsalt võimalik anda.
Nähtavasti ei ole mingit vajadust esmaspäeva pärastlõunat oodata, et mõne sõnaga eelnõu edasist menetlemise käiku kirjeldada.
Kultuurikomisjon ei jäänud pärast eelnõu meie lauale saabumist samuti esmaspäeva ootama, et siis oma arvamust kujundama hakata. Seniste konsultatsioonide põhjal võin täiesti üheselt ja selgelt, et kultuurikomisjon ei saa läbi lasta eelnõud, mille kohaselt mõned eriolukorra ajal hädavajalikud regulatsioonid võiksid kehtida ka pärast eriolukorra lõppu. Selles on ühel meelel nii koalitsiooni kui opositsiooni kuuluvad riigikogu liikmed. Oleme koostanud vastava parandusettepaneku, mille komisjon esmaspäeval (ülisuure tõenäosusega) heaks kiidab.
Olen konsulteerinud ka eelnõu vastavate punktide koostajaga. Me saame aru, et mistahes eriolukord mõjutab meie koolielu mõneti kauem, kui see eriolukord ise kestis. On täiesti selge, et eriolukorrast tingitud muutused, lüngad või tegemata jäänud tööd omavad teatud pärssivat mõju veel mõnda aega pärast eriolukorra lõppemist. Me oleme valmis selleks, et eriolukorrast taastumise perioodil tuleb nii mõndagi asja koolides teha teistmoodi, kui me tavaolukorras harjunud olema. Aga selleks meil nii parlament kui valitsus ju olemas ongi, et siis, vastavalt reaalsele vajadusele reageerida. Siis tuleb tegeleda seaduste ning regulatsioonide väljatöötamise ja kehtestamisega tegeleda, nii, nagu seadus seda ette näeb.
Olen saanud oma e-postile väga palju kirju, mis kannavad ülalkirjeldatuga sarnast muret. Mul on väga hea meel selle üle, et me mõtleme ühte moodi ja hindame samu demokraatlikke väärtusi ning parlamentaarseid põhimõtteid. Aitäh kõigile kaasamõtlejatele.
Riigikogu kultuurikomisjoni esimees professor Aadu Must.