Juhtkiri: Ükskord me võidame selle viiruse niikuinii!
Kes ei mäletaks legendaarse rahvarindelase Heinz Valgu hüüdlauset laulva revolutsiooni päevilt: „Ükskord me võidame niikuinii!“ Nüüd tuleb seda taas koos hüüda võitlemaks kurja koroonaviirusega, mis on asetanud paljud inimesed isolatsiooni ja ruumilistesse ahelatesse. Käia eriti kuskil ei saa, sest asutused on suletud, reisida pole kuskile, sest piirid on kinni ja transport ei liigu. Isegi Soome. Taas ihatakse vabanemist, nagu taasiseseisvumise ajalgi.
Kriisihalduse ministri sissevaade kaasaegsesse metsikusse läände
Eriolukorras peavad paljud meist täitma tavapärasest erinevaid ülesandeid. Need on vajalikud, et saaksime võimalikult kiiresti minna tagasi normaalse elukorralduse juurde. Nii juhtus ka Jaak Aabi tiimiga, kui talle anti vastutada isikukaitsevahendite hankimine. Kohalike omavalitsuste nõunikust sai desovahendite hankespetsialist ja jaotuskavade koostaja ning riigimajade projektijuhist isikukaitsevahendite hankespetsialist.
Märt Sults. Huviharidus ja distantsõpe: kas õudusunenägu või unelmate mängumaa
12. märtsil kehtestati eriolukord ja mõni päev hiljem läksid koolid lukku, ka huvikoolid. Kui üldhariduslike koolidega oli asi selge: riiklikud suunised tulid, kuigi kaootiliselt, oli huvikoolidel asi sutsu lahti seletamata. Samas kui üldhariduslikud koolid (põhikool vähemalt) on kohustuslikud ja täpse riikliku õppekavaga kaetud, siis huvikoolid on vabatahtlikud, lisaks veel ka lapsevanematele rahakoti pihta käivad.
Avameelne intervjuu doktor Peep Põdderiga (maskid ees)
Pandeemiast on kindlasti palju õppida. Üks asi on see, et Eestis peaks olema omad ettevõtted, mis toodavad isikukaitsevahendeid ja sellisel hulgal, et neid jätkuks kõigile, kellel vaja. Küllap õpetab praegune koroonapandeemia meile ka seda, mida peaks tegema, kui sarnane olukord peaks korduma. Me mäletame ju ka 20. sajandi suuri epideemiaid: 1918. aastal puhkenud Hispaania grippi, 2003. aasta SARS-i epideemiat. Enamusel meist puudub aga eriolukorras käitumise kogemus. Küll see haigus minust mööda läheb – nii mõtlevad ennekõike nooremad inimesed. Paraku aga ei lähe mööda.
Enn Eesmaa: Tänane maailmasõda
Imelik, et igale põlvkonnale langeb järjepidevalt mingi ülemaailmne kriisiolukord. Läinud sajandil olid maailmasõjad, kolonialismi ja kommunismi kollaps ning sellega kaasnenud häda ja viletsus. Kahe viimase puhul õnneks ka edulood ja vabadus paljudele rahvastele.
Oudekki Loone: Mis läks Itaalias valesti?
Kogu maailm on näinud hirmuäratavaid pilte sellest, kuidas Itaalia sõjavägi läks appi Bergamo linna surnukehasid transportima, sest kohapeal ei olnud enam võimalust neid matta ega tuhastada; Bergamo õdede ja arstide nägusid, kuhu kaitsemaskide jäljed on kinni kleepunud ning kuulnud nende appikarjeid ülekoormuse osas. Kui pisiriigid välja arvata, siis aprilli alguse seisuga on kõige enam koroonaviirusega seotud surmi 1 miljoni elaniku kohta Hispaanias, Itaalias, Belgias ja Prantsusmaal. Itaalias ja Hispaanias on see näitaja pea 17 korda suurem kui Eestis.
Demokraatia ooterežiimil
Koroonakriisi tõttu on kuulutatud paljudes riikides välja eriolukord ja kehtestatud ranged liikumispiirangud. Edasi on lükatud ka terve rida valimisi. Pole selge, millal maailm jälle normaalse elukorralduse juurde naaseb.
Tuumajaama rajamise uued võtmeküsimused
Tuumajaamade ehitamisest on huvitatud suured tuumariigid nagu USA, Venemaa, Prantsusmaa. Neil on oma sõjatööstuste jaoks maksumaksja kulul tehnoloogia välja töötatud ja viimane aeg on veel lõigata, mida annab. Tuumajaamade pakkujaid huvitab vaid jaamade müük. Tellija mure on see, kellele ta toodetud elektri suudab müüa ja millise hinnaga. Tuumajaama ehituseks tuleb tellijal leida finantseerijad.
„Troonide mäng“ Lüganuse vallas
Vaatamata sellele, et nii Eestis kui ka ülejäänud maailmas on põhiteemaks Covid-19 levik, algas kõige selle taustal väikeses Lüganuse vallas „troonide mängu“ uus hooaeg. Oleme seda troonide mängu kõrvalt jälginud juba tükk aega, mistõttu avaldame selle kohta paar mõtet.
Rahvarinne 30 aastat tagasi – aprill 1990
3. aprillil kolmkümmend aastat tagasi sai Eesti endale esimese sõja- ja okupatsioonijärgse demokraatliku valitsuse. Demokraatlikult oli valitud ka Ülemnõukogu. Okupatsiooniaja viimane seadusandja nimetas ametisse Rahvarinde valitsuse. Okupatsiooni lõpuni jäi veel üle 15 kuu.
Need ja paljud teised huvitavad artiklid ilmuvad 15. aprilli Kesknädala paberlehel. Veebilehel www.kesknadal.ee avaldatakse need artiklid täismahus ja kommenteerimisvõimalusega, olulisi uudiseid aga kajastame veebilehel igapäevaselt. Ärge jätke tähelepanuta ka Kesknädala paberlehe tasuta koju tellimise võimalust!
Ilma NANOFIIBERMASKIDETA ei võida me seda KUNAGI. Hakkab korduma. TULEVAD UUED, paremini sätitud viirused.
Samuti ilma KÄTE JA TOIDUPAKKIDE DESINF.,PINDADE DESINF. VAHENDITETA VIIRUSTE VASTU ei võida midagi.
hr.Põdral ÕIGUS, EESTI PEAB, OLEKS PIDANUD AMMUGI SUUTMA ISE TOOTA NEID.
Teame ju kõik, et viirusi mõõdetakse nanomeetrites.
Seda oleksid pidanud ka teised Euroriigid taipama ammugi. Kui ikka sammutakse NATO käekõrval PEAB valmis olema ka bioründeks ,juba ainuüksi sellepärast. Siis on võtta ka loomapiinamise viiruste epideemiaks vahendeid.
Näib, et Euroopa ei teinud muud kui pidas istungeid ja vaatas kuidas kaupa saab müüa. Nüüd on KÕIGILE selge kuivõrd lihtne on selliseid ühendusi selili panna.
Muideks, TÜRGIS EI MÜÜDA MASKE, VAID ANTAKSE IGALE PERELE 5 tk NÄDALAS VÕI KUUS. Kuna asi SEDASI KONTROLLI ALL, OLETAN ,ET NEED NANOFIIBRIST.
see jahumütside valitsus on SÜÜDI senistes satikasurmades, ei vastuta neist mitte ükski oma otsustusvõimetuse eest.
TO Kuigi
Eks nüüd tuleb sul kindlasti oma valede eest kohtus VASTUTUST kanda!
Selle koroonaviiruse me võidame kindlasti. Aga meil on veel teine viirus mille võtmine on raskem. Ja see tuleb Reformi tagatoast kus sepitsetakse valesüüdistusi ja laimu mis rikuvad inimeste tervist.
Raskeid aegu on meil olnud palju. Stalinistlikud kuriteod olid kohutavad. Väga raske oli ka Laari valitsemise aeg kui tekkisid kodutud ja prügikastiinimesed. Ansipi valitsemise ajal veeres meie elu kolinal allamäge ja tehti üks viga teise järgi. See mis tehti E.Savisaarele meenutas ka stalinistlikke kuritegusid. Eesti on olnud palju raskeid aegu. Nüüd kui tekkis lootus paremale elule tänu keskerakondlikule valitsusele tuli see koroona.Aga küll me välja rabeleme. Õnneks praegune Venemaa pole meile midagi halba teinud ja me võime vabalt idanaabriga suhelda ja majandussuhteid arendada.
Ele-jane -nojah jne võiks oma sõnastuses ka muid väljendeid kasutada! Tundub, et inimese kretinismi tase on nii suur, et peale aasta-aastasse korduva sõnumi “venemaa pole meile midagi halba teinud…” ja “reformierakond on meid äärmisesse vaesusesse viinud…” ei oska see arengupeetusega indiviid midagi uut öelda?
Ma ei tea, mida ta oma aknast välja vaadates näeb, aga arvan, et siniseks värvitud lagunenud naabermaja ja ajahambast puretud “…kõigi maailma süfiliitikute esiisa” tsementpaed.
Mäletame ka seda, kuidas seesama H.Valk kiitles TV-s-see oli reformiajal-kui hea olevat pensionäril Eestis elada.Variser!
Mul on väga kahju et meil pole enam TTV-d ja see on suur kaotus. Pooled Eestimaa telekanalid oleks võinud olemata olla aga see oleks pidanud jääma. Ehk oleks pidanud rohkem huvitavaid muusikasaateid või seriaale sisse panema. Ei näe enam Eestimaa parimai teleajakirjanikke. Kõige rohkem tunnen puudust saatest Meedia keskpunkt. Ja pisarateni on kahju Ummelasest kes targa kuid hella inimesena jäi oravate alatu laimu tõttu elu hammasrataste vahele. Aga need hammasrataste korraldajad ise ei jää kunagi vahele.
Nüüd, kallikesed, hakkate Hiinga suhtlema, Pääsete Venest, Eks siis ise vaata ,kumb parem või positiivsetele EETILISTELE arengutele avatum on. Venemaale pole meid tarvis ja ta ei hakka Hiinaga isegi mitte läbirääkimisi pidama ses asjas. Liiati R-B läheb läbi st,on märgistatud tiigripissiga, kelle mõjuterrit.on. Karukaka
jääb kaugele.