Ka noored võitlevad koroonakriisiga

Pietro-Aleksandr Pantšenko

Alates 12. märtsist elab Eesti rahvas eriolukorras ja üsna rangete piirangutega, mis on eranditult mõjutanud kõiki kodanikke. Üks esimesi, keda eriline olukord mõjutab, on noor põlvkond.

Alates 16. märtsist on koronaviiruse kiire leviku tõttu kõik koolid, ülikoolid, huvikoolid ja kutsekoolid suletud, mille tõttu olid koolid sunnitud minema üle kaugõppele. See tähistab tundides osalemist arvutiprogrammide kaudu, mis pakuvad õpilaste ja õpetaja vahel interneti kaudu teksti-, hääle- või videosidet. Teine võimalus on täiendavate kodutööde loomine, mille eesmärk on kompenseerida koolis käimiskohustuse puudumist. Väärib märkimist, et esimest varianti kasutatakse rohkem keskkoolides ja teist kõrgkoolides. Paljud kooliõpilased ja ülikoolide tudengid märkasid, et täiendavate kodutööde tõttu suurenes õpekoormus ebaproportsionaalselt kõvasti ning nad eelistaksid tundides statsionaarselt käia. Kuid mõned märgivad ka asjaolu, et karantiin annab ka palju aega, mille on võimalik enda jaoks kulutada, kuid suurema kodutööde arvu tõttu pole see alati võimalik.

Kõik ei harjunud kohe uue õpperežiimiga. Ja kuna paljudele oli selline üleminek ühest õpesüsteemist teisele üllatus, siis kohanemiseks oli vaja pisut aega. Aga see osa noori, kes juba töötab, peab siiski enda eest ise hoolitsema. Mõnes mõttes said õppijad riiklikku tuge. Riik ise reformis ja muutis haridusprotsessi kiiresti karantiinivajadustele vastavaks. Noortele mõeldud tasustatud tööga pole aga kõik nii lihtne.

Pole saladus, et koroonaviiruse pandeemia võib Eesti ettevõtluse arengut negatiivselt mõjutada, mis tõenäoliselt viib mõneks ajaks töökohtade arvu vähenemiseni. Eestis on juba toimunud koondamiste laine ja pole garantiid, et koondamisi enam ei toimu. Sageli langeb just noorem põlvkond koondamiste alla, sest see on vähem kogenud ega oma alati perekonda, mis on tööandja silmis näitaja, et selline inimene sõltub vähem sissetulekust kui perega töötaja. Sel põhjusel on pandeemia ajal noorem põlvkond põhimõtteliselt riskirühm. Lisaks otsivad paljud õpilased suveks tasulist tööd, et oleks rohkem taskuraha enda meelelahutuste jaoks. Kui varem polnud sellise ajutise töö otsimine keeruline, siis nüüd võib suvel osalise tööajaga töö otsimine olla väga keeruline. Ettevõtted kaotavad tellimusi ja teenivad samal ajal ka vähem raha ning seetõttu ei püüa nad eriti lisatöötajaid palgata.

Kriis tõi probleemid kaasa ka noortele peredele. Need pered, kus on olemas väike laps, peavad vanemad pidevalt otsima võimalust lapse jälgimiseks. Hoolimata asjaolust, et enamik lasteaedu on kriisi ajal avatud ja vastavad tervisekaitse nõuetele, ei kiirusta vanemad oma lapsi sinna panema. Selle põhjuseks on koroonaviirusest tulenev ebakindlus. Lapsed on koos eakatega ka viiruse ohude suhtes kõige vastuvõtlikumad.

On oluline meeles pidada, et praegusel meie riigi keerulisel ajal peavad inimesed ühinema ja kaitsma elanikkonna kõige haavatavamaid rühmi, sealhulgas eakaid ja lapsi. Selle kaitse üks olulisemaid elemente võib olla noor põlvkond, kes vanuse tõttu on täis jõudu ja ambitsioone nakkuse vastu võitlemiseks. Juba praegu kasutab valitsus noorte jõudu kriisiga toimetulekuks, millel saab kahtlemata kasulik mõju olema riigi kiiremaks taastumiseks.

4 kommentaari
  1. Võitlema 5 kuud ago
    Reply

    peab koroonasatikaga, mitte kriisiga. Viimane on meie endi käpardlikkuse tulemus ja sellega võidelda on sama mis ennast juustest tõsta.
    Samas näitab ka selline hädakisa ehedalt, et meil ei osata õppida. Ja et meil pole õpetatud lapsi õppima iseseisvalt. Saan aru, kui kuni 3…4 klassini on laspsel vaja pidevat juhendamist, kuid vanemad peaks juba olema võimelised ise õppima. Õps annab teatud hulga ette ja õpilane loeb iseseisvalt läbi ning siis lühivestluses vastab. 2…3 küsimusega saab selgeks, kas ta on seda üldse lugenud või mitte. Kui õpilasele pühendada ka 5 minutit, siis 20 õpilase küsitlemine õpitu kohta võtab 100 minutit. See on ühes aines kuu aja eest.
    Mõned ained ainult lugemise ja meeldejätmisega selgeks ei saa. Vaja on pärida õpsilt nõu. Kuid nt matas tuleks rakendada näidete põhjal uue lahendamist. Osalised tuleb ümber nimetada ja lahenda. Kui õpilane ise veel ülesande lahkab joonisena ette, kes kuskil asub, kui palju kulub millegi läbimiseks aega, tekib talle ette juba pilt tegelikkusest, mida kujutab ka ülesanne.
    Raskem on andeainetega. Seal peab juba ette näitama, sest õpilane peab töö ise läbi tegema. Ainult pildi või vidika abil ei teki tunnetust nt hööveldamises, puurimises, kudumises, tikkimises jmt. Musaõpe on kõige raskem, sest 90%-l pole ka annet ja pooltel kuulmist.
    Igatahes ei näe ma mingit tõsist takistust. Isegi iseõpe annab suure kasuteguri juurde. Ei pea ju selline tavaõpe, nagu seni, edasi kestma. Õps loeb õpiku läbi ja siis loeb selle õpilastele ette! No tule koju, mõistus! Inimene omandab teadusliku mõtlemise ja iseseisva tegutsemise just ise õppides.

  2. to autor 5 kuud ago
    Reply

    Õige !
    Ilma nanofiibermaskideta oleme kui kleebitud koju aseme ääre peale. Eks neil haavatavatl kihtidel ole ka hädavajaalikke käike teha. Ja lastel õue pääseda. Üksklord.

  3. Jah 5 kuud ago
    Reply

    kõllap aab ka iseõppimise teel teadmisi omandadapealegi arvuti kaudu saab õpetajalt abi. Õues võib ikka käia ainult ühkaupa. Järgmisel aastal toimub kindlasti õppetöö normaalselt. Toleb selle raske aja üle elada. Ega kerge pole kellelgi.Valitsus püüab kõik teha mis võimalik.

  4. Priidik 5 kuud ago
    Reply

    Olen vana ja istun kodus. Mulle tuuakse süüa koju kätte. Mis parata. lahendan ristsõnu, loen ja vaatan telerit. Rikkusin oma silmad ära aga olen ise süüdi. Eks noortel on aega kodus teadusi uurida ja jalutada võib ju ka õues. See on ajutine ja mõne aja pärast läheb elu jälle endistesse rööbastesse tagasi. Õnneeks on meil tubli ja hooliv valitsus kelle peale võib loota. Raske on nendel kes ei saa tööl käia ja raha teenida. Aga ka selle peale on valitsus mõelnud ja abistava käe ulatanud. Küllap see epideemia raugeb ja elu läheb tagasi endistesse rööbastesse. Ehk on kõige raskem neil kodus püsida kes on harjunud mööda maid rändama ja kes teab ehk nemad tõidki meile koroona.Mõned on käinud isegi Hiinas reisil kust see haigus alguse sai. Me oleme tegelikult karastatud inimesed sest oleme välja kannatanud isegi reformierakondlaste valesüüdistused ja laimu tublide inimeste kohta mis on rikkunud nende tervist.

Kommenteeri

Sinu meiliaadressi ei avaldata.