Pietro-Aleksandr Pantšenko
Alates 12. märtsist elab Eesti rahvas eriolukorras ja üsna rangete piirangutega, mis on eranditult mõjutanud kõiki kodanikke. Üks esimesi, keda eriline olukord mõjutab, on noor põlvkond.
Alates 16. märtsist on koronaviiruse kiire leviku tõttu kõik koolid, ülikoolid, huvikoolid ja kutsekoolid suletud, mille tõttu olid koolid sunnitud minema üle kaugõppele. See tähistab tundides osalemist arvutiprogrammide kaudu, mis pakuvad õpilaste ja õpetaja vahel interneti kaudu teksti-, hääle- või videosidet. Teine võimalus on täiendavate kodutööde loomine, mille eesmärk on kompenseerida koolis käimiskohustuse puudumist. Väärib märkimist, et esimest varianti kasutatakse rohkem keskkoolides ja teist kõrgkoolides. Paljud kooliõpilased ja ülikoolide tudengid märkasid, et täiendavate kodutööde tõttu suurenes õpekoormus ebaproportsionaalselt kõvasti ning nad eelistaksid tundides statsionaarselt käia. Kuid mõned märgivad ka asjaolu, et karantiin annab ka palju aega, mille on võimalik enda jaoks kulutada, kuid suurema kodutööde arvu tõttu pole see alati võimalik.
Kõik ei harjunud kohe uue õpperežiimiga. Ja kuna paljudele oli selline üleminek ühest õpesüsteemist teisele üllatus, siis kohanemiseks oli vaja pisut aega. Aga see osa noori, kes juba töötab, peab siiski enda eest ise hoolitsema. Mõnes mõttes said õppijad riiklikku tuge. Riik ise reformis ja muutis haridusprotsessi kiiresti karantiinivajadustele vastavaks. Noortele mõeldud tasustatud tööga pole aga kõik nii lihtne.
Pole saladus, et koroonaviiruse pandeemia võib Eesti ettevõtluse arengut negatiivselt mõjutada, mis tõenäoliselt viib mõneks ajaks töökohtade arvu vähenemiseni. Eestis on juba toimunud koondamiste laine ja pole garantiid, et koondamisi enam ei toimu. Sageli langeb just noorem põlvkond koondamiste alla, sest see on vähem kogenud ega oma alati perekonda, mis on tööandja silmis näitaja, et selline inimene sõltub vähem sissetulekust kui perega töötaja. Sel põhjusel on pandeemia ajal noorem põlvkond põhimõtteliselt riskirühm. Lisaks otsivad paljud õpilased suveks tasulist tööd, et oleks rohkem taskuraha enda meelelahutuste jaoks. Kui varem polnud sellise ajutise töö otsimine keeruline, siis nüüd võib suvel osalise tööajaga töö otsimine olla väga keeruline. Ettevõtted kaotavad tellimusi ja teenivad samal ajal ka vähem raha ning seetõttu ei püüa nad eriti lisatöötajaid palgata.
Kriis tõi probleemid kaasa ka noortele peredele. Need pered, kus on olemas väike laps, peavad vanemad pidevalt otsima võimalust lapse jälgimiseks. Hoolimata asjaolust, et enamik lasteaedu on kriisi ajal avatud ja vastavad tervisekaitse nõuetele, ei kiirusta vanemad oma lapsi sinna panema. Selle põhjuseks on koroonaviirusest tulenev ebakindlus. Lapsed on koos eakatega ka viiruse ohude suhtes kõige vastuvõtlikumad.
On oluline meeles pidada, et praegusel meie riigi keerulisel ajal peavad inimesed ühinema ja kaitsma elanikkonna kõige haavatavamaid rühmi, sealhulgas eakaid ja lapsi. Selle kaitse üks olulisemaid elemente võib olla noor põlvkond, kes vanuse tõttu on täis jõudu ja ambitsioone nakkuse vastu võitlemiseks. Juba praegu kasutab valitsus noorte jõudu kriisiga toimetulekuks, millel saab kahtlemata kasulik mõju olema riigi kiiremaks taastumiseks.