Oudekki Loone, Eesti-Itaalia parlamendirühma esimees
Kogu maailm on näinud hirmuäratavaid pilte sellest, kuidas Itaalia sõjavägi läks appi Bergamo linna surnukehasid transportima, sest kohapeal ei olnud enam võimalust neid matta ega tuhastada; Bergamo õdede ja arstide nägusid, kuhu kaitsemaskide jäljed on kinni kleepunud ning kuulnud nende appikarjeid ülekoormuse osas. Kui pisiriigid välja arvata, siis aprilli alguse seisuga on kõige enam koroonaviirusega seotud surmi 1 miljoni elaniku kohta Hispaanias, Itaalias, Belgias ja Prantsusmaal. Itaalias ja Hispaanias on see näitaja pea 17 korda suurem kui Eestis.
Olukord muutus drastiliseks kahe kuuga. 31. jaanuaril registreeriti kaks COVID-19 positiivset Hiina turisti, Itaalia sulges lennud Hiinaga ja kuulutas välja hädaolukorra. 21. veebruaril leiti Lombardias, Codognos veel 16 juhtumit, kuulutati välja 14-päevane karantiin kõigile, kes olid ohupiirkonnas olnud ja 10 comunet (Itaalia vald) isoleeriti täielikult. Kinnitati, et kogu muu riik on ohutu. Märtsi teisel nädalal aga laiendati karantiini kogu Põhja-Itaaliale ja siis kogu Itaaliale: suleti suurem osa tootmisest, kõik elanikud peavad olema kodus, välja võib minna vaid poodi ja apteeki ning loomadega jalutama (lastega jalutama mitte).
Enne koroonakriisi teadis iga itaallane unepealt kinnitada, et nende tervishoiusüsteem, eriti Lombardia oma, on maailma parim. Seda toetasid ka Maailma Terviseorganisatsiooni mitmed analüüsid kõigist maailma tervishoiusüsteemidest, kus Itaalia ja Jaapan korduvalt koos esikohta on jaganud. Itaalia on rikas G8 riik, Euroopa üks kahest suurimast tööstustootjast, Euroopa Liidu suuruselt teine netomaksja. Kui Itaalia panust ei oleks, jääks kogu EL-i masinavärk lihtsalt seisma.
Mis siis nüüd juhtus? Kuidas neid õõvastavaid pilte Bergamo haiglast selgitada?
Mis tegelikult toimub?
Täpselt ei tea praegu muidugi keegi: piirkonnad on erinevad ja kuna tervishoiukorraldus on regionaalne, siis ka testitakse erinevalt ja haiglakorraldus on erinev. Näiteks 45% registreeritud haigusjuhtumitest ja 64% registreeritud koroonaviirusega surmadest on ühes regioonis, Lombardias. Emilia-Romagnas on 14% nakatunutest ja 14% koroonaga surmajuhtumitest, ülejäänud regioonides on igaühes alla 9% nakatunutest ja alla 5% registreeritud koroonaviirusega surmajuhtumitest. Valdaval enamikul surnutest on üks või enam muud patoloogiat, ka tervishoiutöötajate nakatumisprotsent on erinev. Neid, kes surid ainult koroonaviirusest tingitud kopsupõletikku, on vähe.
Kuid olukorra tõsidusest annab meile infot üks teine suurus. Itaalia statistikaamet tegi avalikuks andmed kõigi surnute kohta 1084 Itaalia comunes (kokku on Itaalias 7982 comunet), vahemikus 1. jaanuar kuni 21. märts aastatel 2015-2020. Sellest infost osutub, et surmajuhtumite arv on olnud kogu aeg enam-vähem stabiilne, väikeste kõikumistega. Välja arvatud märts 2020, kus surmajuhtumite arv Itaalias kasvas kaks korda võrreldes märtsiga 2019!
Ka see on regiooniti erinev, kuid on ainult üks regioon (Basilicata), kus surmajuhtumeid on vähem kui 2019. aastal (kuid rohkem kui aastatel 2015-2018). Lombardias on surnuid 2020. aasta märtsis 2,4 korda rohkem, pooltes regioonides on vähemalt 1,6 korda rohkem surnuid kui mullu. Vaadates comunede kaupa, siis umbes 12% ei ole surmade arv võrreldes eelmise aastaga muutunud, aga 14% on see tõusnud rohkem kui neli korda. Neid erisusi leiab ka ühe regiooni sees: kui Bergamo provintsis on suremus tõusnud keskmiselt 466%, siis Varese provintsis keskmiselt 50% ja Milano provintsis 67%.
Mida sellest järeldada? Asjaolu, et kogusurmade arv Itaalias ei muutunud oluliselt enne märtsi, tähendab, et kuulujutud „suurest hulgast kummalistest kopsupõletikusurmadest detsembris“ ongi lihtsalt kuulujutud. Viirus hakkas levima siis, kui Itaalia valitsus sellest avalikkusele teatas ja umbes selle kiirusega. Seega Itaalia valitsuse otsustamishetked erakorralisteks meetmeteks olid mõistlikud. Seda, kas otsuste sisu oli mõistlik ja mida oleks võinud paremini teha, seda saab paraku täpselt ütelda alles siis, kui pandeemia on möödas ja terviklikud tulemused näha.
Teiselt poolt: statistika alahindab koroonaviiruse levikut. Kuna kõiki ei testita (sest see võtaks veelgi hindamatut ressurssi haigetelt ära) ja eri regioonides testitakse erinevalt ning surnuid tavaliselt ei testita üldse, siis jäävad paljud haigestumised ja ka teatud hulk surmajuhtumeid „koroonana“ kirja panemata. Kuid asjaolu, et igal pool on kogusurmade arv just märtsis drastiliselt tõusnud ning ei ole mingit muud suurt põhjust, mis võiks selle kaasa tuua, tähendab, et hoobi on saanud kogu riik, mitte ainult kõige enam kannatanud Lombardia.
See aga, et näitajad on siiski erinevad nii regiooniti kui ühe regiooni sees, näitab, et kultuurilised eripärad („Itaallased musitavad ja elavad vanavanematega koos“) ja keskkonnaalased selgitused („Põhja-Itaalia õhusaastatus on eriti kõrge ja see lihtsustab viiruse levikut“) ei selgita seda, miks koroonaviirus Itaaliat nii kõvasti lõi ega aita meil aru saada, mis juhtus. Milano õhukvaliteet ei ole kindlasti kordi parem kui Bergamo oma (pigem vastupidi), Milano, Varese ja Bergamo vahel ei ole tugevaid kultuurierinevusi. Ja „suurpere elab koos“ kirjeldab rohkem lõunaregioone kui põhja omi. Järelikult tuleb selgitust otsida kusagilt mujalt, kui käibetõdede korrutamisest.
Häirekellad
2018. aasta alguses kirjutas Itaalia üks kahest suurimast ajalehest „Corriere della Sera“, kuidas gripikomplikatsioonid, eriti kopsupõletik, olid Lombardia intensiivraviosakonnad kriisi paisanud. Polnud piisavalt ligipääsu Ecmole (kopse asendav aparatuur), arste ja õdesid kutsuti puhkuselt tagasi, plaanilised operatsioonid lükati edasi. Arstid tegid tookord kollektiivpöördumise Lombardia regiooni poole ja tuletasid kibedusega meelde, et tervishoiuminister Beatrice Lorenzin oli loobunud rahastamast Ecmovõrgustikku.
2019. aasta mais vapustas paljusid uuring, mis näitas, et 30% Euroopa haiglainfektsioonidest leiab aset Itaalias. Ka siin on regionaalsed erinevused: rohkem infektsioonisurmasid on Põhja- ja Kesk-Itaalias ning vähem lõunas. See pole aga alati nii olnud. Haiglainfektsioonidest tingitud sepsisesurmade arv rohkem kui kahekordistus vahemikus 2003 – 2016 (18 668 surnust 2003. aastal 49 301 surnuni 2016. aastal). 25. mail 2019 Itaalia Senatis esitletud raportis rõhutatakse, et vähemalt 30% nendest infektsioonidest oleksid olnud välditavad ning esitatakse ka soovitused, kuidas olukorraga võidelda.
Osa surmadest on resistentsus antibiootikumidele. Teiselt poolt aga – tervishoiu tegutsemisnormide jälgimine (jah, ülemõdedel on tegelikult õigus). „Head praktikad“ on tegelikult selged, alates nõudest, et tervishoiutöötajad ja haigestunutele külla tulnud sugulased peavad korralikult käsi pesema, keskkonna korrektsest puhtusest, tervishoiutöötajate vaktsineerimiseni, patsientide kehasoojuse õige hoidmiseni. Kõik kliinilised normid Itaalias on olemas ja teada. Raport rõhutab, et neid tuleks järgida.
Koroonakriisi ajal tunnistavad perearstid, et kaitsevahendeid koduvisiitideks lihtsalt ei ole, piisavalt hapnikuballoone koduses ravis patsientidele ka ei ole. Kuidas siis hakkama saadakse? Inimesed korraldavad kuidagi, ütlevad perearstid. Itaalia kultuuri „si arrangia“, mis alati aitab itaallastel kõigega hakkama saada, tähendab siin, et kes ostab lähedasele hapnikuballoone internetist, kes jookseb apteekide vahet jalad rakku…. Ja mõned, paraku, surevad.
Lombardias on tervishoiutöötajate haigestumusprotsent 14,5 ehk kõige kõrgem Itaalias. Tähelepanuväärselt on see kõrge ka mõnes regioonis, kus nakatunute üldarv 100 000 elaniku kohta on suhteliselt madal. Näiteks riigi teises otsas Calabrias on 30. märtsi seisuga 409 registreeritud nakatunust 41 meditsiinitöötajad, Lombardia järel teine osakaal. Kui Itaalia uuriva ajakirjanduse lipulaevaks peetava telesaate Report ajakirjanik helistab Calabria tsiviilkaitse ülemale Domenico Pallariale, kes on üks peamistest COVID-19-kriisi juhtidest Calabrias, ja uurib hingamisaparaatide kohta, saab ta vastuseks: „Hingamisaparaadid? Ma ei tea isegi, misasjad need on. Me oleme alati tegelenud muude asjadega, infrastruktuuriga, hangetega…“. Tõsi, järgmisel päeval peab Pallaria tagasi astuma.
Praktikate järgimiseks peavad olema vahendid: maskid, kaitseülikonnad, kindad, desinfitseerimisvahendid, kontrollirutiin… Peab eksisteerima ka piisav hulk tervishoiutöötajaid, kes suudavad tegelikult kõiki praktikaid ellu viia. Selleks, et raskelt haigestunud inimesi paigutada haiglasse ning vajadusel hingamisaparaadi alla, peavad olema haiglakohad ja hingamisaparaadid. Nagu Lombardia appikarje 2018. aasta algusest näitas, neid kõiki nappis ka enne seda pandeemiat. Veel enam – Itaalia elanikkond vananeb. See tähendab, et kõigile tervise ja elukvaliteedi säilitamiseks tuleks igal aastal suurendada investeeringuid tervishoidu: nii haiglatesse kui hoolekodudesse. Paraku on viimasel aastakümnel (ja mitte ainult!) toimunud vastupidine.
Kärpida, kärpida, kärpida!
Kõik sai alguse eelmisest majanduskriisist. Teatavasti tegi euroala „troika“ tookord Kreekast näidisjuhtumi. Riigid, mis eelarvetasakaalu ülimuslikuks ei tõsta, kohustatakse ühise rahapoliitika kaudu seda tegema. Selleks, et päästa Saksa ja Prantsuse panku, kes olid väljastanud liiga riskantseid laene, sunniti Kreekat vähendama pensione, töökaitset, avalikke investeeringuid.
„Rohkem kasinust“ oli tookordse euroala lipukiri, mida Euroopa Komisjon ainult rõhutas (näiteks rõhutades oma nõuetes liikmesriikide eelarvetele, et tervishoiukulusid vähendataks ja tervishoid erastataks). Ka Itaalia läks sellega kaasa. 2011. aastal sai Itaalia valitsus Euroopa Keskpangalt kirja, kus selle institutsiooni ametisolev president Jean-Claude Trichet ja ametit ülevõttev Mario Draghi nõudsid „koheste ja otsustavate“ meetmete kasutuselevõttu, mis peaksid kinnitama avaliku rahanduse jätkusuutlikust.
Tolles kirjas esitatu viis peaasjalikult ellu peaminister Mario Monti, „ekspansiivse kasinuse“ ideoloog. Ta on hiljem mitmeid kordi maininud, et „jah, minu otsused võisid olla ebapopulaarsed, aga ma valisin kärpimise, sest vastasel korral oleks „troika“ tulnud ka Itaaliasse ning meiega oleks läinud nii nagu Kreekaga“. Kuid ka hilisemad Letta-Renzi-Gentiloni-Conte valitsused ei muutnud kärpimispoliitikat oluliselt, eriti tervishoius. Kärpimist alustas muuhulgas aga juba Silvio Berlusconi, kelle valitsus külmutas meditsiinisüsteemi personalikulude tõstmise ja see jäi püsima järgmiseks kümnendiks. Seega – Itaalia on viimased 10 aastat olnud Euroopa Liidu rahapoliitika musternäide.
Hiljutine tervishoiuanalüüsi sihtasutuse GIMBE raport Itaalia investeeringute kohta tervishoius 2011-2019 on hävitav. Kuigi nominaalselt on tervishoidu suunatud summad kasvanud 8,8 miljardi euro võrra, on see kasv väiksem kui inflatsioon (0,9% aastas vs 1,07% aastas). Veel enam, valitsused on jätnud tegemata või vähendanud mitmeid lubatud investeeringuid, jättes riikliku tervishoiusüsteemi ilma veel täiendavatest 37 miljardist eurost.
Tulemuseks on drastiliselt kokkutõmbuv tervishoid. 2007-2017 vähenes Itaalia haiglates voodikohtade arv 70 000 võrra (13,7%), kokku suleti 200 haiglat (14,2%). Võrreldes 2000. aastaga on Itaalias täna haiglakohti rohkem kui 30% võrra vähem. Kui Eesti haiglasüsteemis oli 2016. aastal 5,2 voodikohta 1000 elaniku kohta, siis Itaalias 3,2, 2020. aasta alguseks oli Itaalias vaid 2,2.
Kasinus tapab
Nüüdseks on teada, et euroala vastus – rohkem kasinust! – 2008. aasta kriisile oli vale. Riigid, millel oli iseseisev valuuta nagu USA või Ühendkuningriik ning kus riigid ulatuslikult investeerisid ja raha majandusse juurde süstisid, tulid kriisist kiiremini ja paremini välja kui euroala riigid. Veelgi enam – euroala ei oleks kriisist üldse välja tulnud, kui Mario Draghi poleks ütelnud oma kuulsat „whatever it takes“ („mida iganes“), et päästa euro. Lause, mis rahustas maha turud, aga mida ta kunagi ei pidanud ellu viima.
See oligi esimene viga, mis euroalal tehti. Ei töötatud välja piisavalt head mehhanismi, et Euroopa Keskpank saaks riikide investeeringuid tagada (või ei otsustatud, et kuna seda süsteemi teha ei saa, siis tuleb eurost siiski loobuda). Teine viga – kõikidel euroala riikidel jätkus ka taastuvas majanduses kasinusest kinnihoidmine. Mitte niivõrd kriis ise, vaid sellele järgnevad aastad kärpisid Itaalia haiglad nii õnnetuks, et ei suudetud enam võidelda ei gripi, haiglainfektsioonide ega koroonaviirusega.
Praegu näeme, et kasinus tapab. Sõna otseses mõttes. Täna on kõigil riikidel, Itaalial ja Eestil ühtemoodi võimalus reaalselt muuta oma poliitikat ning kasutada seda ainsat meetodit, mis maailma ajaloos on majanduskriiside vastu töötanud. Riigi sekkumist majandusse: investeeringutega, töökohtade loomisega, avalike teenuste laiendamise ja nende kvaliteedi tõstmisega. Ainult riigi aktiivse sekkumise abiga saame luua seesuguse meditsiinisüsteemi, kus meedikud ei pea küsima, kelle elu väärib rohkem päästmist, sest kõiki päästa ei suuda.
Meie raha- ja eelarvepoliitika peab edaspidi lähtuma ainult sellest: kuidas tagada igale inimesele võimalikult kõrge elukvaliteet. Exceli-tabeli ülimaks tõstmine ja inimelude eelarvetasakaalule ohvriks toomine tuleb lõplikult mineviku barbaarsuste nimekirja kirjutada!
Itaalia astub selle tulemusel totakast Euroopa liidust välja, siis oli sealne tegevusetus isegi ÕIGE!
Toetan Itaalia iseseisvumist!
kõrget elukvaliteeti pole EL ega ka rLaari, Ansipi ja Rõivase valitsused pole suutnud meile tagada ja nüüd kus meil on hea valitsus segab see kohutav viirus. Aga küllap tuleme sellest ka kord välja nagu ka teistest rasketest aegadest.Keskerakondlik valitsus teeb kõik mis võimalik. Kurb on vaadata seda laastamistööd mis toimub maailmas olles nii abitud viiruse suhtes.
Jutt on väga sarnane soomlase Johan Bäckmani jutuga.Aga,mis teha,,kremlimeelsed mõlemad.
Kuule sina suute tähtedega röökija. Ei taha sinusuguseid aidata. Seoses eriolukorraga langetasime töötasusid, et vähem maksta sotsmaksu sinusugustele. Maksame sotsmaksu vaid miinimumpalgalt, et mitte nuumata parasiite. Meie saama ikka oma eluks vajalikud vahendid kätte – aga Sina jääd hätta!
Jutt Jumalast õige, ! Loone, see on Su parim artikkel.
Lisan siia veel … JA PENSIONITE TÕSTMISEGA , et nemadki saaksid nüüd veel veidigi inimese kõrget elukvalteeti maitsta. Sest nemad on seda oodanud kõik see 25 a. kui nad veel töötasid ,mil reformarid valitsesid ja ka sotsid nendega ühel nõul olid. Välja arvutasid eakate suutäied ja vajadused. Nemad kohe teadsid, et KOKKUHOID on see kõikse õigem. Sellega saadi kehvema tervisega eakad jm.inimesed, kes juba oma füüsil.tervisepuuduse tõttu ei saa ka vaimselt-emots. tasemel püsida ja tahta-jaksata täisväärtuslikku, ennst arendavat elu elada., sellest osa võtta, kui kellegi silmad nurgast hõõgudes koguaeg näppudele vaatasid. Et ikka kokkuhoid halbadeks aegadeks ka siis kui ajd parajasti Head olid. Raha kogunes rikkamatele .
NÜÜD ON AEG SEST TAPVAST KASINUSEST VABASTADA KA EAKAD, ERITI ÜKSIKUD JA ALLA 400 eur SAAVAD. SESt nemad on need, kes panevad samuti raha ringlema – ostavad teenuseid /ärge tulge mulle rääkima vanadekodudest !!!/ koju, aga vaid juhul kui neil on selleks raha, ostavad kodumasinaid, sest ise ei jaksa füüsil.rabeleda nii palju, ostavad täisväärt. toitu ja toidulisandeid, mis aitab neil vormis püsida ja hangivad selleks õiget infot ja arendavad ennast, isegi rõivaid jaksavad osta ! ime küll !!! jalatseid, ennast korda teha juuksuris ja disaineri juures, hambaarsti juures, hügieenitarbeid osta, endale mõned väikesed rõõmud kinkida teatris ja kohvikus ja oh hullu – restos !!!
Pole ju normaalne, kui peab käsitsi pesema pesu, kuigi ei jaksa ? Pole ju norm. kui pole ahju ja pliiti kus toitu teha, kui ei jaksa osta malmpotti, kui ei saa osta vajalikke vitamiine ja mineraale, kuigi tean, et nad aitavad ja on järele proovitud, ei saa korralikku vererõhuaparaati , suhkrutestereid, silmatilku,hügieenitarbeid, proteese, väikeseid elektriga liikumisvahendeid,ortopeedilist patja , voodipesu probleem, osta muusikat ja tellida ajakirju, raamatid, teha hingele pai ja muretseda koer vm.lemmikloom, sest ei suuda teda toita !!! ravida ! ja tema tulevikku kindlustada… Selliselt räsitud inimesed ei sure mitte kohe, vaid koormavad medits.süst, enne pikalt. Parem oleks ju kui nad oleksid tervemad, õnnelikumad ja siis surevad äkki. nagu väga vanad tavaliselt.
KASINUS TEISTE ARVELT ON SAATANAST, sest EGA TEIL JU, KES KASINUST JUTLUSTASITE, ISE MILLESTKI PUUDUST POLNUD . PRALLEKS JÄI ÜLEGI. Et olete TÄHTSAMAD JA VAJALIKUD-PAREMAD SEAN KÜLL KAHTLUSE ALLA, SEST KES OTSUSTAB ? TEIE TEGUDE TAGAJÄRGEDE JÄRELE OTSUSADES PAREMAD TE KÜLL EI OLE ! KA SIIN EESTIS .SEDA EELKÕIGE.
Tähendab, et kui keegi räägib inimlikkusest ja joonistab faktide alusel tõe, on see kohe sinu meelest kremlimeelsus?
Las sinu meelest on need head asjad kõik kremlis varjul? Etskae tarkpead !
on ELi kui NSVLi teisiku üleskiitmine.
Sul on vist suuri raskusi teksti mõistmisega.Artikli autor nimelt räägib Krugmani ideest panna raha kiiremini ringlema ja selleks tuleb teda külvata, et teda kulutataks ja ta ringleb. Nii saavad kõik oma elu paremaks mater. mõttes.
ja sseriiklikult arenevad tooted ja teenused paremuse poole. Sest need kes suudavad osta näitavad ka oma vajadusi, tegelikke ja kuna raharingluse kiirenedes ostjaid on küllaga, annab see ka loomingulise impulsi nende täitmiseks. Elu muutub igati paremaks. Algul tuleb aga võimaldada seda nn.rahakülviga. Pensionäre koos inval. on 400 000 ja see on väga suur ostjaskond ja valijaskond. Neis on väga palju elukogemust ja vaimset-em,ots.potentsiaali, mida nad ei saa avaldada vaesuses ja viletsuses ,ning närvutatakse lõpuks dementsuseks välja.
Sina aga inised omas vihas nurgas ja oled psüühil.haige tüüp – ainult õelust ja eitust külvad sa maailma ja närvutad kõik enda ümber kuhu su lollus iganes ulatub. Ravi ennast ja vabane kibestumisest kui su õelus sellest või oledki kohe patoloogiline tüüp – rõõmurikkuja nagu hall kevadel. Ehk olid sul õelad vanavanemad või vanemad ? Kõik ei ole ühesugused ja vanemate patud nuheldakse laste kätte, et need nad peataksid
ja muudaksid kahjutuks, millekski paremaks. Sina aga seda ei tee vaid suurendad ja levitad neid. Sina vihkad vanainimesi ja loomi. Sinu ainus väärtuste mõõdupuu on töö. Nagu Andresel. Ja mis sest sai. Kõigile keelas ta rõõmu ja lasi surnuks töötada. Ta lapsed põgenesid sealt ega tahtnud keegi ta töö vaeva.
tunneb huvi ainult rikkurite pärast, sest lihtsale inimesele pole seda sahkerdamist tema arvel üldse vaja. Tõik on see, et mida rohkem sa raha liigutad, seda rohkem tekib ka katteta raha. Jälgige meid ja muud maailma. Palju oli 1920ndatel väärt 1 jänkidollar? Ja mis on taalri väärtus nüüd? Tollane miljonär oli pururikas, nüüd vaatab kuidas ots otsaga kokku tuleb. Võrdle või eurot ja krooni sama suhtega meil. 1992.a oli 600 krooni hea palk, eurodes teeb see 40€. Mida sa sellega täna teed? Korra oste tegemas ja kööga.
Kui me oleme juba aastaid ületootmise orjuses ning see toob kaasa ka mõttetu ületarbimise, siis mis elu see on? Lapsel on kuhi mänguasju ja 10 erinevat parbit, kuid mängida saab ta ikkagi vaid ühega neist. Ülejäänud on liigsed. 1950ndatel oli lapsel 1…2 lelu, needki kohmakad ja ruttu katkiminevad. Kuid laps sai siis sihikindlalt mängida ja oma vaimu arendada.
Nii et see raha väärtusetustamine pole sugugi mingi lahend inimese mõttemaailma arenemisele, pigem pidurdab seda. See annab tunda just hariduses, sest kuigi meil on veeb ööpäev läbi käes, ikkagi jääb oma loovast mõtlemisest puudu. Kui sul on riiulis 500 uhket raamatut ja sa saad lugemisele pühendada ainult tunni päevas, siis palju sa üldse jõuad? Üht paksu teost loed 2 nädalat. Aga uhkeldamiseks kõlbab. Nagu telliti kunagi ENEt. Vast ainult mõnisada kilvarit on selle lõiguti läbi lugenud. Sest lisaks vajadusele midagi teada mängib kaasa ka huvi teadmiste vastu.
Mõelge kui palju antakse välja uusi trükke, milleks? Meil on need ju varem 40000-listes olemas. Kuid me ei oska neid hinnata.
Palju maksis kunagi sukk? Palju, sest sukki isegi nõeluti kodus. Nüüd on see paarieurone praht, mis kohe prügikasti visatakse, sest ei viitsita isegi pesta. Mõnel kodus 100 paari korraga ostetud, et ei peaks sageli aju vaevama.
Miski hoone on kestnud vaid 20 aastat aga tõmmatakse rikkuri poolt maha, et asemele uus ehitada, sest uued rikkurid tulevad sisse ja neilt saab rohkem üha väärtusetumaks muutuvat pappi.
Krugman pole üldse kutt, kelle õpetusi järgida.
Tomski oblast on ka täiesti iseseisev territoorium. Elagu iseseisvus kõikides Euroopa riikides- kiiresti Moskvasse iseseisvust paluma!
Krugman ei pruugi ju täiuslik olla, aga vaesust vähendab, isegi kaotab ta küll. See tähendab inimeste elukvaliteedi tõusu, eriti osatute oma.
Saan aru küll, et RAHAMAJANDUS ON RISTI JALUS POSIT. ARENGUTELE ja TEMA TOIMEMEHHANISMID
JÄÄVAD JALGU KÕIKJAL NING LOKATA SAAB TA VAID TÄNU EETIKAPUUDUSELE. RAHA AEG ON OTSAS,
MEIL ON VALIDA, KAS RAHA VÕI HUKKUMINE.
Krugman on siin leebe variant üleminekuks humaansemale elukorraldusele. Sa ei saa ju vastu vaielda, et kui
vaesem inimene, kasvõi üksikpensionär peab hirmsasti aru ja võtab hoogu et osta tekilina või kingad või
kreedupott, uus mopihari ,siis rahakülvamimeetodiga ta need ka ostab ! Tema elu muutub veidi kergemaks ega tinista tal enam mõte kuklas, et kuidas saan ja kuidas saan ja ta ajule jääb ruumi ka muuks. Hingele.
Ja potimüüja, linamüüja,kingategija, jt. saavad kauba müüdud . Olgu selle raha väärtus siis mis tahes.
Asi väärib läbiviimist isegi siis kui ajutine.
Krugman ei saanud ju öelda, et viskame raha hoopis nurka ja kaotame rahamajanduse ära. Sest kui pole arenenud EETIKAT, siis on raha kadumine NUHTLUSEKS, EETIKAT EI SAA OLLA KUI POLE AJAS POSIT. ARENENUD TEOLOOGIAT / nii arvab ka paavst Franciscus kes hiljuti meil külas läis /JA FILOSOOFIAT.(kui filos. on muutunud siblimiseks aianurga kompostihunnikus)
SEST NENDE ALUSEL TEDA LUUAKSE .TÄNAPÄEVAL LISANDUVAD KA TIPPTEADUSED e. TEADUSFILOSOOFIA.
MUL ON ÜSNA ÜKSKÕIK KUI PALJU NEED VAJALIKUD ASJAD MAKSAVAD VÄÄRTUSETUT VÕI VÄÄRTUSLIKKU RAHA, PEAASI, ET MUL SEE RAHA ON:
ei saa vaesus kaduda. Sest üks peab elama teise arvel. See on vana tõde, mida kinitab ka kogu maailma ajalugu iidamast peale. Ning ei loe ka -ism, mille all midagi pakutakse. Põhjusi on valdavalt 2: 1) inimesed on erinevad juba võimete poolest; 2) Inimestel on erinev iseloom, sealhulgas ka ahnus, kadedus jmt. Võta mingi 100-inimeseline rühm, vii nad üksikule saarele, kus nad just nälga ei sure ja mine 5 aasta pärast vaatama. Seal on samasugune ühiskond nagu meil ja mujal, ehkki vähendatud kordades. Nagu meil on multimiljonärid, sest pole rohkem koorida, Venemaal aga multimiljardärid, sest on mida ja kellelt koorida.
Ei Krugman ega keegi teine suuda selliseid tõiku väärata.
Oh jäta see resigneerunud joru. !
Saada nas sinna saarele, ühed ühele ja teised teisele saarele. Ühtedele anna kaasa hea usund ja selle alusel loodud eetika, teistele oma joru. Ja siis mine vaata nii 10 a pärast. Esimesed on kõik riides, sõõnud, katuse all,
lahked nii inimeste kui loomade vastu, ausad., helded, heasoovlikud, hoolivad ja rõõmsad, sest neil on baasturvalisus – nii hingeline ,vaimne kui nüüd ka juba saavutat. materiaalne hädavajalikus. Nende seaduseks on tava, mis kohtleb kõiki Elusolendeid Hoolivalt ja lugupidavalt, mõistvalt, abival,ilt. Ka loomi., keda ei ekspluateerita mingil moel.
Teisel saarel kuhu anti kaasa sinu pessi,is, ja joru ongi nii, nagu sa räägid või hullem- nad on üksteist ära söönud ja maha löönud, algul loomad, siis inimesed, sest inimest on keerulam tappa. Hävitanud metsa.
Nüüd on nad palja p…ga kes veel alles ja näljas.