Väike Sillamäe tehas aitab koroonakriisis hakkama saada

Intervjuu Sillamäe respiraatoritehase juhi Araik Karapetjaniga

Maskid, respiraatorid ja muud kaitsevahendid on praegu kuum teema. Koroonakriisi ajal avastati, et kõrge kaitsevõimega respiraatoreid toodetakse ka Eestis. Praegune AS Esfil Tehno on kunagise sõjatehase järeltulija. Juba 1964. aastal hakati tolleaegses Sillamäe uraanirikastustehases filterkangast ja kaitsemaske tootma. Omal ajal oli Sillamäe keemia- ja metallurgiakoondises suur filtrimaterjalide tehas, aga pärast Nõukogude Liidu lagunemist tõmmati tootmine koomale. Kanga- ja respiraatoritsehh pandi kokku ühte hoonesse, aga tootmine jäi alles. Maht muidugi vähenes märgatavalt. Siiski on tegemist päris võimsa tehasega – samalaadsel käitisel Peterburis kulub Sillamäe tehasega võrdse toodangu saavutamiseks peaaegu kolm vahetust.

Enne pandeemiat müüs Esfil Tehno oma toodangu põhiliselt läände, nüüd, kriisi ajal, ainult Eestisse. Kesknädal tegi intervjuu ettevõtte nõukogu liikme Araik Karapetjaniga.

Mitu respiraatorit tehas päevas toota jõuab?

Praegu toodame 10 000 respiraatorit päevas. Töötame seni veel ühes vahetuses. Meil käib kõik praegu nii, nagu kavandasime. Oleme suutnud leida ühe vahetuse jaoks töötajad ja suurendame filterkanga tootmist. Selleks, et toota rohkem respiraatoreid, on vaja rohkem filtrimaterjali. Loodan, et aprillikuu jooksul suudame selle tootmist suurendada. Siis hakkame kohe ka teist vahetust moodustama. Respiraatoreid on praegu igal pool vaja. Meile on paljudest riikidest helistatud ja uuritud, kas saaksime neile müüa, aga praegu tegeleme ainult Eesti tellimusega.

Äkki saab see aeg läbi, kui teie toodang hädavajalik on?

Meil on leping pooleks aastaks.

Filtrimaterjalide tooret tuleb sisse osta. Kas see on praegu võimalik või on tarneahelad katki?

Tarneahelad toimivad. Kohe peaks saabuma veoautotäis materjali Soomest. Ootame kaubasaadetisi ka Venemaalt. See, et enam reisida ei saa, ei tähenda kaubavedude katkemist. Kaubaautod sõidavad. Me ei too ju tooraainet ja vajalikke materjale tavareisijate abil. Suhtleme oma partneritega peaaegu iga päev ja praegu toimib kõik.

Kuidas praegu respiraatoreid ja filtrimaterjali toodetakse? Kas samamoodi nagu pool sajandit tagasi või on midagi muutunud?

Meil on vedanud, et tööpingid alles on. Muidugi võiks neid veelgi rohkem olla, aga ka nendega, mis on, saame hakkama. Suudame Eesti vajaduse rahulda.

Tehnoloogia pole kuigi palju muutunud. Eelmise sajandi keskpaigas oli see väga eesrindlik, aga isegi sajandivahetusel tunti selle vastu huvi. Mitu instituuti, kellel on vaja ise toota kaitsevahendeid, hakkasid seda tehnoloogiat kasutama. Ma ei karda öelda, et meie tehas on maailmas üks suuremaid, mis sellise tehnoloogia abil filtrimaterjali toodab.

Seda tehnoloogiat nimetatakse elektroformeerimiseks (ingl. k. electrospinning). Polümeerilahusest või sulatatud polümeerist moodustatakse elektriväljas nanopolümeerkiud, millest valmistatakse kangas, mille poorid on väga peened ja millest pääsevad läbi vaid väga väiksed osakesed. Viirused sellest kangast läbi ei pääse. Sillamäel toodetakse FFP-2 ja FFP-3 markeeringuga respiraatoreid. FFP-3 püüab kinni vähemalt 95% õhus leiduvatest osakestest.

Filtrimaterjalid on nišitoode. Maailmas on suured firmad, mis meie olemasolust teavad ja teeme nendega koostööd. Need firmad on Ameerikas, Lõuna-Koreas ja teistes kaugetes maades. See on tõepoolest väga spetsiifiline toodang. Jälgime arengut ja püüame oma kohta rahvusvahelisel turul veelgi kindlustada.

Kas need ekspordivõimalused taastuvad pärast koroonapuhangu lõppu?

Muidugi. Meie vastu tuntakse huvi iga päev. Kogume praegu andmeid. Andmebaas on juba väga suur. Loodame, et puhang läheb võimalikult kiiresti mööda ja saame oma tavapärast tööd jätkata.

See, et haiguspuhangu ajal hädavajalikke materjale Eestis toodetakse, oli üllatus nii poliitikutele ja ametnikele kui ka harilikele inimestele.

Jah, see tõepoolest üllatas paljusid. Seda firmat pole kunagi kuigi laialt tutvustatud. Nõukogude ajal ei soovitud siin välismaalasi näha. Sel ajal oli see unikaalne salajane tööstus. Praegu on asi selles, et tavalisel ajal on Eesti turg väga pisike ja me müüme oma toodangut välismaal. Seepärast imestasidki paljud, et Eestis selline ettevõte on. Igatahes on meie riigil praeguses olukorras vedanud.

President Kersti Kaljulaid tegi aprilli alguses virtuaalringkäigu Ida-Virumaal ja suhtles ka teiega. Mis mulje sellest kohtumisest jäi?

See oli väga meeldiv kohtumine. Mul on hea meel, et ta meie vastu huvi tundis. Ta tänas meid ja palus selle tänu ka töötajatele edasi anda. Tegin seda. See oli suur moraalne toetus.

Kui see kriis algas, palus teie abi Sillamäe linnavalitsus ja te abistasitegi kõigepealt kohalikke sotsiaaltöötajaid. Andsite neile 1000 respiraatorit.

Ma ei taha sellistest asjadest laialt kuulutada, aga muidugi me abistasime neid, kuna saime aru, et neil on seda vaja. Elame selles linnas ja tegime seda, mida pidime tegema.

Küsis Matvei Drozdov