3. aprillil kolmkümmend aastat tagasi sai Eesti endale esimese sõja- ja okupatsioonijärgse demokraatliku valitsuse. Demokraatlikult oli valitud ka Ülemnõukogu. Okupatsiooniaja viimane seadusandja nimetas ametisse Rahvarinde valitsuse. Okupatsiooni lõpuni jäi veel üle 15 kuu.
Edgar Savisaare valitsus (20. august 1991 – 29. jaanuar 1992) oli Eesti Vabariigi 34. (ülemineku) valitsus. Savisaare valitsus tuli võimule Eesti NSV valitsusena 3. aprillil 1990. Eesti Vabariigi taastamise järel 20. augustil 1991 toimis Savisaare valitsus kuni tagasiastumiseni 29. jaanuaril 1992 de facto Eesti Vabariigi valitsusena.
Valitsuse koosseis: peaminister Edgar Savisaar, riigiminister Raivo Vare, ehitusminister Gennadi Golubkov, haridusminister Rein Loik, justiitsminister Jüri Raidla, materiaalsete ressursside minister Aleksander Sikkal (31. detsember 1991 ametikoht kaotati), kaubandusminister Ants Laos, keskkonnaminister Toomas Frey ja alates 13. veebruarist 1991 Tõnis Kaasik, kultuuriminister Lepo Sumera, majandusminister Jaak Leimann, põllumajandusminister Vello Lind ja alates 13. veebruarist 1991 Harri Õunapuu, rahandusminister Rein Miller, sideminister Toomas Sõmera, transpordiminister Tiit Vähi, siseminister Olev Laanjärv, sotsiaalhooldusminister Siiri Oviir, sotsiaalminister (hiljem tööminister) Arvo Kuddo, tervishoiuminister Andres Ellamaa, tööstus- ja energeetikaminister Jaak Tamm, välisminister Lennart Meri, idasuhete minister Endel Lippmaa ning rahvussuhete minister Artur Kuznetsov.
6. aprillil toimus Pastor Harald Meri ja tema koduabilise müstiline topeltmõrv. Türi pastoraadi põlengust sai tuletõrje teate kell 03.22. Laibad leiti tänu juhusele nädala pärast, 13. aprillil. Jõhker kuritöö jäi ametlikult avastamata. Uurimine lõpetati 1993. aastal, sest kõik võimalikud uurimistoimingud olid tehtud. 2000. aastast on see kuritegu aegunud, sest toimepanekust möödus 10 aastat.
13. aprill – Nõukogude Liit vabandas Katõni veresauna eest. Katõni massimõrv on üldnimetus kõikidele 1940. aastal Üleliidulise Kommunistliku (bolševike) Partei Keskkomitee korraldusel läbi viidud massihukkamistele, kus hukati Poola sõjavange. Üldistava nimetuse võtsid natsid kasutusele 1943. aastal Nõukogude Liidust Smolenski oblastist Katõni külast leitud massihaua järgi. Ohvriterohkeid mahalaskmisi toimus ka mujal, näiteks Minskis, Harkivis ja Tveris. Massimõrva pani toime N Liidu Siseasjade Rahvakomissariaat (NKVD). 16. aprillil 2012 tunnistas Euroopa Inimõiguste Kohus NKVD korraldatud hukkamised sõjakuriteoks.
19. aprill – Arnold Rüütel, Edgar Savisaar ja Endel Lippmaa kohtusid Moskvas Mihhail Gorbatšoviga, kes endiselt pakkus Eestile eristaatust konföderatsiooni alusel.
24. aprillil leppisid Lääne-Saksamaa ja Ida-Saksamaa liita kokku valuuta ja majandus 1. juulil. Pärast Berliini müüri lammutamist novembris 1989 loodi Lääne- ja Ida-Saksa vaheline valuutaliit ning idasakslased said üldises joovastuses vahetada oma Ida-Saksa margad Lääne-Saksa markade vastu kursiga 1:1. Tollane keskpanga peadirektor Karl Otto Pöhl väitis, et niisugune kurss väärtustab Ida-Saksa marga üle. Ajalugu näitas, et kriitikutel oli õigus. Suur osa Ida-Saksa tööstusettevõtetest ei kannatanud Lääne-Saksa omadega konkurentsi välja ning läksid pankrotti, sest nende tootlikkus oli kaks
korda väiksem ja toodete kvaliteet kehvem, kuid palk enam-vähem sama.
Rein Ruutsoo kronoloogia:
3. aprill – Eestimaa Rahvarinde liider Edgar Savisaar nimetati Ministrite nõukogu esimeheks (5. maini tegutseb ENSV valitsusena). Sisuliselt, ehkki valitsuse liikmeiks saab inimesi väljastpoolt Rahvarinnet, võib Savisaare moodustatud valitsust nimetada Rahvarinde valitsuseks.
8. aprill – Lätis algasid Läti Kongressi valimised. Lätis jääb Kongress neisse raamidesse, mida ta deklareeris – väljendada kodanike tahet taastada Läti Vabariik. Erimeelsused Tautas Fronte ja Kodanike Kongressi vahel ei arene konfliktiks.
10. aprill – Rahvarinde Eestseisuse otsus „Vabadussõja Veterande Fondist”. Fondi eesmärk on tunnustada ja toetada seni veel elus olevaid Eesti Vabadussõja veterane.
12. aprill – Balti riikide rahvarinnete valitsused alustavad koostööd sõlmides lepingu Balti turu loomiseks
18. aprill – Moskva alustab iseseisvuse välja kuulutanud Leedu Vabariigi suhtes
majanduslikku blokaadi
24. aprill – Rahvarinde võimalused eri rahvustest inimesi koondada hakkavad koos EV taastamisele võetud kursiga nõrgenema. Tartus asutatakse ühendus “Kodanike rahu eest”, kuhu kuuluvad esindajad Tallinnast, Kohtla-Järvelt, Narvast ja Tartust. Selle liidrid ootavad, et poliitilised parteid ja ühiskondlikud liikumised allkirjastavad rahulepingu, millega taganevad jõu kasutamisest vaidlusküsimuste lahendamisel.
Olav Anton
esireas on ränk loogikaviga. Nimelt ei saa olla demokraatlik selline valitsus, mida rahvas ise ei vali. Rahvas valib riigikokku maffiarühmitiste ninamehi. Alles nemad pärast omavahelist kismat sokutavad valitsusse rahva rahaga laamendama oma röövlid ja vargad.
Ning ei saa lugeda demokraatlikuks ka valimist, kus rahvas pole ise vastu võtnud valimisseadust. Meie juhul oli ja on see riigikogu valimisseadus pealegi vastuolus põhiseaduse võrdelisuse nõudega.
Samuti ei vastuta riigikogu rahva ehk oma valijate ees. 4 aastat kestab pidev röövimine ja rahva mõnitamine, kuid rahvas ei saa ennast ka kaitsta, sest valimisseadus ei võimalda erapooletut valimist eesmärkide ja vaadete põhjal. Meil sokutatakse rahvale ette vaid irvitavaid nägusid. Nagu hiljuti seltsimehed Kesknädalast sokutasid heategijatena pildile 5 mafioosot, mis pahameeletulva tõttu siiski ruttu ära lõigati. Ning juhtusin vaatama ka allreale, seal on tegevtoimetajaks Aivar Jarne. varem oli nagu teise nimega kutt. Kas eelmine sai selle reklaami tõttu kinga või juba varem, ei pannud jooksvalt kahjuks tähele.
Ma ei saa aru, mida seda rehvarinde teemat siin pidevalt kraaksutatakse? Kõigile on ju teada, et peatuumiku rahvarindes moodustasid vanad kavalad juhtbolzevikud, kesllele jõudis kohale, et nende aeg hakkab otsa saama ja tulevik tuleb kindlustada! Mis tegelikult rahva pea sassi ajades ka õnnestus.
Võik hoopis rääkida ajaloost- sellest kuidas rahvarinde ja interliikumise sõbralikust ühinemisest sündis Keskerakond.
Ja võiks avaldada ka plaane 9 mai pidulikust tähistamisest, kus seltsimehed Korb ja Õudne Loone pidulikult marodööride mälestussambale lilli viivad…Tea, kas Ratas ka tuleb?
välja huvitava mõtte. Et kui praegu keskbande jaguneks taas intriteks, siis kes sinna kuuluks? Jaana, Õudukas, Miiša1, Miiša2, Oolja, Maaša, Kimm, … – ma rohkem ei viitsi aja kokkuhoiu mõttes pakkuda. Ma ei saagi aru, miks me need intrid unustanud oleme, kuigi nende vaim hõljub meie kohal jätkusuutlikult edasi.
kui vanad olid tänased võimalikud intrid (= eestlusevaenlased) aastal 1990? Kasutan ainult ametlikke andmeid.
.
Tšernogoorova Jaana – 24. Mittetäpsed andmed teatavad, et Jaana lahkus 90ndate alguses mehe järel Venemaale ja tuli tagasi 1994.a. Nii ma teda intrite lärmamiseajast Koogani kõrval ei mäletagi. Saabudes sokutati ta samal aastal Maladjoss Estooni koputajaks/kirjasaatjaks. Hiljem sai juba ässitustöötajaks toimetaja ja peatoimetaja ametis. Edasi läks asi huvitavaks. Tema emme (kõva veendunud kommunist) soovitas tütrele anda Eesti kodakondsus ja vaene Edgarike seda soovi ka toetas. Vormistas selle aga muutustevihkajast peniteadlane Andrus Ansip. Kohe lõi välja ka viha eestluse vastu. 2011.-st sokutasid vankad/intrimeelsed ta juba mäeotsa ja Jaana hakkas kohe nõudma, et kõik vankad saaks kodakondsuse nigu niuhti. Aga need kuradi tšuhnaad pole tema õõnestuskava seni läbi lasknud. Et Jaana siin vähem lõugaks ja saaks vähem kahju teha, sokutati ta Brüsselisse. Ehk suudab seal oma vihaga õõnestada hoopis Euroopa liitu. Pole täpset mõõdupuud, kuid teades EL-i nõrgenemist võib oletada, et Jaana on selleks ka oma panuse andnud. Kokkuvõttes seega vääriline inter.
.
Jevdokiia/Oudekki Loone (tuntud kui Õudukas või Õudne Loone) oli siis 11. Selge et liialt noor. Kuigi kodune kasvatus papakese vaadete tõttu oli puhtalt punane ehk interlik. tema edasine elukäik on aga olnud täpselt intrite vaimus. On tootnud palju paska, kuid elus pole see teda eriti edasi viinud. Oskamatu ja jõhkravõitu pealesuruv käitumine on talle toonud palju kaotusi ja tagasilööke. Puhas inter.
.
Miiša Korb oli 10. Samuti ei suutnud siis eestlust halvata. Seda enam on ta seda teinud seni võimule teed rajades. Jurka sokutas ta isegi mõneks kuuks ministriks, kus ta endale ise ülbusega pasa kaela tõmbas. Samuti olnud vaikne küüditamise pooldaja, puges hääletamise ajaks peldikusse peitu, et mitte vastu olla. Õnneks pole ta võimekas ja jääb pigem tänavalärmajaks.
.
Mihhail Stalnuhhin oli 29, kuid tema intritegevusest pole avalikult midagi teada. Samuti pesitses ta enamjaolt Narvas ja küllap pooldas rohkem kohalikke sovetiaja tagasiihkajaid. Kuid see Miiša on olnud ka küllaltki isepäine ja vaevalt ta oleks kooganite toapoisiks tahtnud. Samuti pean tema juures paljusid jooni hindama, mis teisi ivanturatsokke ei kaunista. Ka on ta valmis astuma mõndaliiki vankade vastu põhimõtete erinevuse tõttu. Nii et täisväärtuslikuks intriks ma teda pidada ei saa nagu teisi punalipu järel surmatormajaid.
.
Kimm Kõlvart oli 1990.a 13 ning Eestis elanud seks ajaks 10 aastat. Tegelenud rohkem spordiga (täkvöndooga) ja eriliste muttaplärtsatustega pole silma paistnud. Siiski on paremate puudusel või teiste kandidaatide omavahelise kisklemise tõttu jõudnud isegi linnapeaks saada. Kuigi pooldab venelikkust, erilist annet intristrumiseke pole märgata.
.
Need olid vaid esiemsed ettejuhtuvad. Kuid kõiki ei jõuakski üles lugeda. Kuna mina ei kuulu ka ühtegi bandesse ega tee nuhkimistööd, siis jään kõvasti alla kutselistele nuhkidele, kes võiks neist ja teistest palju põhjalikumalt pajatada.
Kõik mis on seotud Rahvarindega ja meie vabaduse saamisega meenutab Edgar Savisaare tegevust. Meenutab seda kui palju head on see mees mieie riigi ja rahva heaks teinud. E.Savisaar on aus, tark, suure töövõimega, hooliv inimene sealjuures ka hell ja romantiline. Ta on meie rahva suurkuju kes väärib vaid auatust ja kiidusänu. Väga alatud inimesed leiutasid mitme aasta jooksul talle valesüüdistusi et üle võtta Tallinn ja olles hirmul tema suure häältesaagi pärast see on kuritegu mida tehti E.Savisaarele ja häbiplekk meie riigile. Kui meil oleks olnud kogu aeg keskerakondlik valitsus oleks meie elu palju parem ja me ei kuuluks vaesemate riikide sekka.
Jah il(ka Jane, Nojah, Ott jne) jäi miskipärast märkimata Reformierakonna suur töö Eesti viimises maailma vaesemate riikide hulka! Kuule, ei tohi kõrvale kalduda oma brändijutust!
teeme siis kokkuvõtte, et Rahvarinne oli eestlaste interrinne? Samasugused kommud eesotsas ja vihkasid Eesti Kongressi ehk kooganitest rohkemgi. Kuid võimu haaramiseks oli vaja teha koostööd nagu hiljem kutsus Laari Mart oma paati ka kooganlased. Seega, mis tahes suhted teeb selgemaks võimujanu.