5. novembril 2018 esitas reformierakondlane Jürgen Ligi parlamendis ühelauselise seaduseprojekti: pöörduda valitsuse poole, et venekeelsed lasteaiad muudetaks eestikeelseteks. Selle ettepaneku poolt saadi 50 häält. Kõik reformarid, isamaalased, vabaerakondlased, üks sots ja ei ühtegi keskerakondlast. Vastu olid kaks keskerakondlast. Suur hulk jäi erapooletuks.
Kui oleks saadud veel üks hääl ja ettepanek oleks jõustunud, siis oleks hakanud toimuma järgmine skeem: venelased õpivad kodus vene keelt, lasteaias eesti keelt. Eestlased õpivad nii kodus kui ka lasteaias eesti keelt. Eesti koolis algab vene keele õpe kolmandast klassist ja kaks tundi nädalas. Pealegi ei ole 10-aastane vanus enam keele õppimise aeg – keelt õpitakse ühe-kahe aastaselt. 12 aasta pärast jõuavad lasteaia lapsed tööturule. Venelased saavad igasuguseid töökohti, sest nemad oskavad kahte kohalikku keelt. Pealegi on Tallinnas 2/3 venekeelseid, Kohtla-Järvel 85% ja Sillamäel ning Narvas 96%. Ja see protsent suureneb ukrainlaste arvel. Eestlased oskavad ainult eesti keelt ega kõlba kahte keelt vajavatele töökohtadele. Nad võivad saada transporttöölisteks või koristajateks ja peavad palgasurve tõttu minema Soome või kaugemale.
Muidugi ei ületanud selline eestlaste kodumaalt väljaandmine peavoolumeedia arvates uudisekünnist. Ainult ühel noorel mittekogenud kirjamehel õnnestus väike nupp 5. novembril 2018 Eesti Päevalehte sokutada. Ta imestas, miks selline hea ettepanek, mida 50 saadikut pooldas ja ainult kaks vastu olid, siiski läbi kukkus. Ma muidugi ei arva, et need 50 poolthääletanud rahvasaadikut oleks kõik vene agendid. Hiljem õnnestus pidada neljasilmavestlus suurte juhtide Herkeli ja Seederiga ja nad said minu mõttekäigust aru ega vaielnud vastu. Ilmselt hääletajad ei olnud tahtelised (või võimelised) tagajärgi läbi mõtlema. Ja keegi ei olnud lugenud Eesti Vabariigi 1992. aasta Põhiseadust, mille § 12 räägib, et kõigil on võrdsed õigused. Seega kui venelastele õpetatakse eesti keelt, siis tuleb eestlastele samal tasemel õpetada vene keelt.
Minu enda lapsed on nõukogude võimu ajal käinud segalasteaias, kus kahjuks õppetöö toimus ainult eesti keeles ja venelasi oli alla kolmandiku. Venelased oskasid eesti keelt suurepäraselt. Praegu pidi Pärnus olema aga lasteaed, kus õpe käib kahes keeles. Olen vestelnud paljude inimestega. Enamik saab aru, aga on vanemaid inimesi, kes probleemi ei taipa. Umbkaudsetel arvestustel läheb eestlaste Eestist väljakihutamine maksma umbes 250 miljonit eurot, kuid see ei tohiks olla liiga suur summa „platsi lõplikuks puhastamiseks“.
Feliks Saarevet