Tanel Kiik, sotsiaalminister
Globaalsest koroonaviiruse pandeemiast tulenev majanduskriis on tööturgu juba praegu rängalt mõjutanud, kuid reaalne mõju sotsiaalsektorile ilmneb alles sügisel.
17. mai seisuga oli Eestis registreeritud töötuid 50 137 ning töötuse määr 7,7%. Võrreldes eriolukorra eelse ajaga on registreeritud töötute arv kasvanud ligi 15 000 inimese võrra ning kahjuks on see jätkuvalt tõusmas. Prognoosi kohaselt võib töötuid aasta lõpuks olla üle 80 000 ning kasvab ka toimetulekutoetuse saajate arv – 2020. aastal hinnanguliselt 17 000 ja 2021. aastal 20 000 saajat (leibkondade arv).
Oluliselt on vähenenud ka maksulaekumine, mis oli märtsikuus 19,9 protsenti vähem kui 2019. aasta samal kuul, sealjuures jäi tänavu esimese kvartali maksutulu mullusele alla 7,6 protsendiga. Rahandusministeeriumi prognoosi kohaselt on sel aastal tulemas 8% majanduslangus ning kohalike omavalitsuste tulumaksu langus 7% võrreldes 2019. aastaga. Reaalsed numbrid sõltuvad nii epidemioloogilisest olukorrast, koroonaviiruse leviku tõkestamise meetmete ning vastukaaluks tehtud riiklike toetusmeetmete rakendamisest kui ka tarbijate kindlustunde ja nõudluse taastumisest. Tööturg ja majandus peaksid taastuma kiiremini kui eelmise kriisi ajal 2008-2010. aastatel, ent võtmeküsimus on, kuidas samaaegselt hoida inimeste tervist ja elusid ning taastada majandust.
Koroonaviiruse mõjude piirangutest tingitud majandusraskusi on töötajatele ja tööandjatele leevendanud töötukassa toetusmeede, mille abil oleme hüvitanud enam kui 100 000 töötajale 70% möödunud 12 kuu keskmisest töötasust (aga mitte rohkem kui 1000 eurot). Meede on end õigustanud ning töötukassa nõukogu peab vajalikuks töötasu hüvitise pikendamist veel ühe kuu võrra, samas kitsendades selle tingimusi vastavalt rahalistele võimalustele. Esitame peagi konkreetse ettepaneku Vabariigi Valitsusele arutamiseks ja otsustamiseks.
Peame toetama raskustes töötajaid ja tööandjaid ning vältima laiaulatuslikke koondamisi, kuna värbamine hiljem on keerukam ja väljaõpe kulukam. Hüvitise taotlejaid ilmselt lisandub ning soovime, et võimalus töötajate töötasu osaliseks kompenseerimiseks oleks eelkõige neil tööandjatel, kelle olukord on kõige raskem. Ühtlasi on sotsiaalministeerium töötanud välja ning teinud ettepanekud töötushüvitiste süsteemi reformimiseks. Uuendustega lubataks töötuna arveloleku ajal ajutiselt töötada, hõlmataks töötuskindlustussüsteemi FIE-d ja juhatuse liikmed, seotaks töötuskindlustushüvitiste maksmise kestus majandustsükliga ning tõstetaks töötuskindlustushüvitise ja töötutoetuse suurust.
Toetus omavalitsustele
Väga oluline on toetada ka kohalikke omavalitsusi, kellele on toetusfondist eraldatud kokku 130 miljonit eurot, millest 30 miljonit on ette nähtud kriisi negatiivsete mõjude stabiliseerimiseks. Kriisiabipaketist on võimalik katta ka erakorralisi sotsiaalkaitsekulutusi. Näiteks on raha mõeldud eriolukorrast tingitud täiendavateks kuludeks, sealhulgas desinfitseerimisvahendite ja kaitsemaskide soetamiseks või eakatele toidupakkide viimiseks, sotsiaalteenuste, sh hooldekodu kohatasu eest tasumiseks, ning omatulude ehk kohalike maksude vähenemise või lasteaia kohatasu kompenseerimiseks.
Sotsiaalministrina soovin esile tõsta, et just kohalikud omavalitsused on sotsiaalteenuste ja -toetuste peamised korraldajad abivajavatele inimestele, alustades eakate hoolekandest ja omastehooldusest ning jätkates sotsiaaltranspordi-, varjupaiga-, turvakodu-, lapsehoiu-, asendushooldus- ja järelhooldusteenustega. Üle riigi tehakse neis valdkondades palju olulist tööd ning kriisi ajal tuleb sotsiaalvaldkonnale täiendavaid ressursse eraldada. Majanduslikud mõjud sotsiaalsektorile jõuavad inimesteni teatava viiteajaga, aga me peame selleks ühiselt valmis olema.
Euroopas on suudetud SARS-CoV-2 viiruse leviku esimesele lainele piir panna ning Eesti ja mitmed riigid on järk-järgult leevendamas koroonaviiruse leviku tõkestamise meetmeid. Eriolukorrast on õppida meil kõigil ning aeg on teha järeldusi, et olla valmis tulevasteks kriisideks. Sealjuures peame leidma parimaid lahendusi, et abistada meie ettevõtteid ja inimesi jätkuvate väljakutsete valguses ning arvestades muutustega tööturul ja töösuhetes. Meil tuleb vajalike muudatustega kiiremas tempos edasi liikuda, et parandada inimeste toimetulekut ja vähendada töötute vaesusriski. Pean oluliseks nii ajutist töötamise lubamist töötuks oleku ajal, töötutoetuse tõstmist kui töötuskindlustushüvitise määra ja ajalise kestuse suurendamist.