Kõlvart soovib külaliskorteritele litsentsinõude kehtestamist

Mihhail Kõlvart Foto: Madis Sinivee/Scanpix

Tallinna linnapea Mihhail Kõlvart pöördus peaminister Jüri Ratase poole sooviga muuta külaliskorterites majutusteenuse osutamise kehtivat regulatsiooni nii, et teenuse pakkumiseks oleks edaspidi vaja litsentsi.

Kõlvart tõi kirjas välja, et mitmed Euroopa linnad on juba asunud seda valdkonda reguleerima: kehtestama registreerimise nõudeid, piirama lühimajutuse pakkumist päevade arvuga või reisi eesmärgiga, keelama külaliskorterid lühiajalise majutuse eesmärgil teatud linna piirkondades ja väljastama erilubasid.

“Paljud Tallinna elanikud, kes elavad korterelamus, kus kortereid antakse ka lühiajaliselt rendile ehk turismiseaduse mõistes külaliskorteritena külastajate majutamiseks kasutusse, on häiritud külaliskorterite kasutusse andmisest tingitud elukeskkonna muutusest ja ebaturvalisusest,” kirjutas linnapea.

Muu hulgas kirjutas Kõlvart, et tihtipeale ei suhtu külaliskorterites viibijad heaperemehelikult ühiskasutatavasse varasse, ei sorteeri prügi, ei pea öörahust kinni, lärmavad ja pidutsevad. Samuti avaldas ta muret tervisekaitse nõuetest kinnipidamise osas.

Tallinna linn on seisukohal, et kehtiv regulatsioon majutusteenuse osutamiseks külaliskorteri kui majutusettevõtte kaudu ei ole piisav linna arengu ning isikute turvalisuse ja tervise kaitse aspektist lähtuvalt.

Linn leiab, et kehtiva turismiseaduse majutusettevõtete peatükk vajab muutmist. Kõlvarti sõnul võiks korteris majutusteenust osutada vaid juhul, kui kohaliku omavalitsuse poolt on väljastatud selleks vastav litsents.

Litsentsi taotlejaks võib olla korteriomandi omanik või korteriomandi omaniku poolt litsentsi taotlemiseks volituse saanud isik. Litsentsi väljastamise eelduseks on terviseameti ning päästeameti kooskõlastus, et korter vastab külaliskorterile kehtestatud kohustuslikele tervisekaitse- ja tuleohutusnõuetele.

Samuti oleks vaja taotleja kinnitust, et korter, kus soovitakse majutusteenust osutada, vastab külaliskorterile kehtestatud kohustuslikele miinimumnõuetele. Lisaks peab oma nõusoleku andma vähemalt kaks kolmandikku korteriühistu liikmetest.

Linnapea palus pöördumises ka täiendada turismiseaduse vastutuse peatükki ning sätestada, et majutusteenuse osutamine korteris ilma kehtiva litsentsita on karistatav rahatrahviga kuni 300 trahviühikut. Kui nimetatud teo on toime pannud juriidiline isik, karistatakse rahatrahviga kuni 6000 eurot.

Kõlvart palus majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumil arvestada Tallinna linna esitatud seisukohtadega külaliskorteri teemal ning täiendada turismiseaduse muutmise eelnõu linna ettepanekutest lähtuvalt.

1 Kommentaar
  1. Ei 4 kuud ago
    Reply

    pea seda kava sugugi halvaks. Oluline on, kuidas see ellu rakendatakse. Olen ise 4 korda nn külaliskorterites elanud, 3-st kuust 4 aastani. Ega ma ise midagi erilist vajanudki. Ühes kohas polnud isegi oma sitamaja ja sooja vett. Teises (Pae tänava pommimaja) peldik oli, kuid samuti puudus soe vesi. Kuid üür oli seetõttu ka taskukohane, alla 100€ kuus.
    Ent asi tundub olevat hoopis selles, et kaitsta väljarentijat ja saada selle rentimise pealt ka maksu.
    Maksu kohalt on 2 lahendit:
    1) Panna rentijale peale kindel maks. Sõltub see siis piirkonnast, pinna suurusest, mugavusastmest (televusser on või mitte, soe vesi on või mitte, vaade prügimäele on või mitte jmt). Siis paneb rentija ise omaltpoolt renditasu juurde, et saada soovitud kasum palmide alla sõitmiseks ja seal elamiseks.
    2) Vormistada kõik ametlikult nagu tavalistes võõrastemajades. Et ka KaPo saaks teada, kus Sposato oma rahakohvritega peatub. Siis nöögitaks rentijat isikuti. On elukohal minekut, on ka kasum suurem. Mõnda peldikusse eksib ära ehk vaid 1-2 hädasolijat kuus. Nt õhtul ei saa bussiga kottu ja peab kuidagi öö veetma selles jube vastikus Tallinnas.
    Iva 1) ja 2) vahel on seega see, et 1) saab Kimm püsimaksu ja üürinu isik ei huvita, 2) avaldab jällegi isiku aga pappi saab sealt ametlikult vormistatud korra eest.
    Kuid on ka 3) maksustamisviis. Nt ametlikult on ju teada, palju kellelgi on ruutmeetreid ja kus. Kui neid on liiga palju, siis on kohe võimalus, et seda pinda ei kasutata linna seisukohalt kasulikult. Asi polegi saamatajäävas rahas, vaid elamispinna ärakasutamises. On ju rikkuritel nt 5 korterit, tahab omanik paksult pappi aga saab välja üürida vaid 1. Miks siis 4 ülejäänut tühjalt seisavad? Leiangi, et arukas lahend oleks siis selline, et 1 kohapeal elutseva isiku kohta määrataks ära tasuvaba elamispind. See ei pea olema nii väike nagu oli ENSVs (ei mäleta täpselt, vist 16 ruutu näo kohta), kuid ikkagi piisavalt piiratav. Nt 40 ruutu. On 1 ruut üle, siis pleki. Ja ise otsid lahendi, kuidas seda endale hüvitada. Ning mida rohkem on ruute isiku kohta vaba, siis võib rakendada ka astet, natuke üle 1. Kui 1 ruut üle on nt astmes 1,0, siis 100 ruudu korral oleks iga ruut juba 1,2, umbes nii. 20€ korral tuleks siis ruudu pealt Kimmile tasuda juba 36,41€ ehk 1,82× enam. Midagi taolist. Igatahes peaks need üleruudud omanikku põletama hakkama. Seda saab ka teguritega nöökida, kui eluase kenas kohas ja ilgete mugavustega.
    KIMM, mõtle!

Kommenteeri

Sinu meiliaadressi ei avaldata.