Koroonakriis muutis mahetatra müügihitiks

Nelli tatrapõllul

Koroonakriis on jõudnud muuta inimeste tarbimisharjumusi. Tervisetooted on moes. Jõhvi lähedal Täkumetsa külas asuv RemedyWay mahetatravabrik töötab täisvõimsusel. Mahe toortatratang ja -jahu, tatraküpsised ja – krõpsud on rahvale meeldima hakanud. Tatrameest ja meesegudest rääkimata.

OÜ RemedyWay müügi- ja turundusjuht Nelly Vahtramaa räägib, et tellimuste arv kasvas järsult juba paar päeva enne eriolukorra väljakuulutamist. „Eriolukord kuulutati välja 12. märtsil. Juba sellele eelneval nädalavahetusel hakkasid e-poe tellimused kasvama. Kliendid tellisid 10, 30 ja 50 kilo korraga, nii toortatratangu kui ka jahu. Kaupluste tellimised hakkasid kasvama kohe pärast eriolukorra väljakuulutamist, kui poed tühjaks osteti. Me müüme oma tooteid kõikides kaubanduskettides. Tellimused kasvasid kuni kümme korda. Üks Prisma pood, mis tavaliselt tellis 40-50 kilo nädalas, siis eriolukorra esimesel nädalal tellisid nad 600 kilo. Ma räägin ainult ühest poest, aga samamoodi kasvas ka teiste poodide nõudlus ning see pani meie tootmisvõimsused korralikult proovile,“ kirjeldas Vahtramaa eriolukorra mõju. Loomulikult juhtus seetõttu ka ebameeldivaid üllatusi, lisas ta. „Üks mees murdis käeluu, teine hakkas jooma, tuli lõhnadega tööle ja me pidime ta vallandama. Me pidime kiiresti uue töötaja leidma. Saimegi tubli inimese, kes meil nüüd juba umbes kuu aega töötanud on. Tootmisjuht ja lao-ning logistikajuht on ka oma põhitöö kõrvalt tatart koorinud ning jahu teinud. Keerulised ajad on praegu,“ rääkis Vahtramaa.

Järsk nõudluse kasv tõi kaasa alatarned. Firma ei jõudnud kõiki tellimusi täita, aga jagas toodangu tellijate vahel nii ära, et ükski päris ilma ei jäänud. „Õnneks tulid ka kaubandusketid vastu ja ei hakanud leppetrahve nõudma. Me saime tellimustega järje peale alles aprilli teises pooles. Meil kulus kuu aega, et nõudlust rahuldada. Praeguseks on tellimusi vähemaks jäänud ja enam-vähem sama suur kui tavalisel ajal,“ ütles Vahtramaa. Aastas töötleb RemedyWay umbes 200 tonni tatart. Jahu ja tanguna läheb sellest müüki umbes 100 tonni, ülejäänud tarvitatakse küpsetistes.

Pereettevõte, mis sai alguse terviseraamatust

RemedyWay on pereettevõte, mille asutasid Ljudmilla ja Virgo Mihkelsoo. „RemedyWay alustas oma esimeste toodete väljatöötamist Virgo ja Ljudmilla Mihkelsoo talu köögis Viira talus. Kuna kliente tuli juurde ja soovisime teha rohkem tooteid suuremates kogustes, valmis 2014. aastal Täkumetsa külas Ida-Virumaal tehas. Tehase ehitamisel ja sisustamisel otsustati järgida kõiki parimaid ökoloogilise tootmise nõudeid,“ kirjutab firma oma kodulehel. Nimi tähendab inglise keeles „tervenemise teekonda“ ja võõrkeelne nimi valiti selleks, et saaks tegutseda ja välisturul.

„Meie ettevõtte alustala on Ljudmilla ja Virgo Mihkelsoo „Isetervendaja käsiraamat“. Eestis on müüdud seda juba 8000 eksemplari ja raamat on ka inglise ja vene keelde tõlgitud. Raamatut kasutavad ka mitmed pere- ja eriarstid,“ selgitas Vahtramaa. Firma asutati selleks, et pakkuda raamatus kirjeldatud tooteid.

Isetervendamine on ohtlik teema. Üks isetervendamise skandaal, kus olid mängus klooriühendid, on inimestel värskelt meeles. Looduslikud tooted on midagi muud. „Meie tunnuslause on „Abi loodusest“ ja me oleme välja töötanud ka kosmeetilise salvi, mis aitab nahaprobleemide ja valude puhul. Meil on meesegud, mis on teaduspõhiselt koostatud, näiteks on lisatud aineid, mida vajab meie aju. Need tooted aitavad terviseprobleeme lahendada või ennetada. Isetervendamine on organismi enda võime. See on nagu haava kinnikasvamine, kui oled näppu lõiganud. Igas kehas istub pisikene arst,“ räägib Vahtramaa. RemedyWay toodang abistab organismil ennast ravida, aga tervisehädadega tuleb ikkagi arsti juures käia. „Arst peab andma diagnoosi, tegema vajalikud analüüsid ja alles pärast seda saab vaadata, kuidas loodusravi ja tavameditsiin koos haigusest võitu aitavad saada. Kui Jaapanis arsti juurde minna, võtabki vastu kaks inimest – loodusravi arst ja nö tavaline arst, kes koos otsustavad, kuidas ravida,“ selgitas Vahtramaa.

Tatrapõllud on Eestis tagasi

Pärast sõda Eestis tatart ei kasvatatud. Tatart on keeruline kasvatada ja saagikus kipub väikeseks jääma. Kümmekond aastat tagasi ilmus Eesti maastikule aga põllukultuur, mida mitu põlvkonda näinud polnud. „Tatart saab kasvatada ilma taimemürkideta. See on mahetootmine, sest umbrohtu tõrjuvate mürkidega hävitab ka tatra,“ räägib Vahtramaa. Paremad põllumehed suudavad saada kaks ja pool tonni tatart hektarilt. „Mõni aeg tagasi ütles üks põllumees, et tatart pole mõtet kasvatada, kuna üle tonni saaki hektarilt ei saa. Vastasin, et siis teed sa midagi valesti,“ muigas Vahtramaa. Aga tatar on nõudlik. Teda saab külvata siis, kui öökülmade oht on möödas. Samas toob see ohu, et saak võib lume alla jääda. Seega peab tatrakasvatajal olema kogemust ja õnne. Tatramesi on aga Vahtramaa sõnul kõige hinnalisem meesort.

Toortatar on aga hoopis midagi muud kui tavaline töödeldud tatratang. „Mehed, kes on Vene sõjaväes pidanud sööma tatraputru, mis on töödeldud tatratangust keedetud, on sageli tatratrauma saanud ja ei kannata isegi tatrapudru keetmise lõhna,“ väidab Vahtramaa. Kuuma auruga töödeldud tatratangust on tema sõnul kadunud kõik väärtuslikud ained, mis toortatras alles on. Toortatratoitude retsepte saab RemedyWay koduleheküljelt https://www.remedyway.ee/recipes.

Matvei Drozdov

 

3 kommentaari
  1. Mulle 4 kuud ago
    Reply

    ei maitse tatar juba oma haisu poolest. Kui seda plöga tehti koolis, siis sain vaba söömapäeva. Sama käis ka perlovka ja avsjanka putrude kohta. Sellepärast ma kooliaegu nii sale olingi. Tänu neile jubedalt haisvatele kuuliputrudele.

  2. ? 4 kuud ago
    Reply

    Tatar on kasulik aga kes seda Eesti mahedat osta jaksab?

    • Kas 4 kuud ago

      nisu, peet, kapsas porgand, kartul, kaalikas on siis kahjulikud? Ja kui on, siis kuidas see kahjulikkus välja näeb?

Kommenteeri

Sinu meiliaadressi ei avaldata.