Riigikogu võttis täna vastu keskkonnatasude seaduse muutmise seaduse eelnõu, mille eesmärk on suurendada kodumaisete vesiviljelejate konkurentsivõimet.
Kehtiv seadus jätab Eesti kala, vähki ja teisi veeorganisme kasvatavad ettevõtted võrreldes naabritega ebavõrdsesse konkurentsiseisu. Seaduse jõustumise järel ei hakata saastetasu nõudma, kui keskkonnatasude seaduses nimetatud aineid ja ühendeid heidetakse veekogusse, põhjavette või pinnasesse vesiviljelustegevuse tulemusena ja ei ületata veeloaga kehtestatud keskkonda minevaid saasteainete koguseid aastas.
Riigikogu keskkonnakomisjoni esimehe Erki Savisaare sõnul on muudatuste eesmärk panna alus majanduslikult elujõulisemale ja konkurentsivõimelisemale vesiviljelussektorile. „Eesti vesiviljelussektor on väike ning omab suurt potentsiaali. Selleks, et meie poelettidel oleks rohkem kodumaist kaupa ja suudaksime ka rohkem konkureerida Euroopa ja maailma turgudel, ei tohi me muuta sektori maksukeskkonda kehvemaks kui naabritel,“ ütles Savisaar.
Seaduseelnõu järgi hakkab toimuma arvestus kalendriaasta jooksul kasutatud sööda koguse alusel ja keskkonda viidud saasteaine koguse pealt. „Edaspidi on kavas võtta maksustamise aluseks kasvanduse söödakasutus. Vee kasutamise loale tehakse märge lubatud sööda koguse kohta, mille ulatuses ettevõtet ei maksustata. See motiveerib tootjaid eelistama sööta, mis on väikseima keskkonnamõjuga ning tagab loodusressursside jätkusuutlikuma kasutamise,“ ütles Savisaar, lisades, et sellist metoodikat kasutavad ka meie naaberriigid.
„Vesiviljelus on Eestis perspektiivikas tegevusala ning on oluline, et säiliksid tegutsemiseks parimad väljavaated ning võrdsed võimalused turul konkureerimiseks nii Eesti siseselt kui ka teiste riikidega,“ ütles Savisaar.
Seadus on kavandatud jõustuma 2020. aasta 1. juulil.
saa toetada. Mis tahes vesi peab Eestis olema puhas ja jääma puhtaks! Erki käib vale teed ja selleks on altkäemaksude tee. Miks vanasti saadi puhtalt kalu kasvatada, nüüd aga tuleb veekogu ilmtingimata reostada? Ma ei saa sellest aru.
Elasin noorpõlves ise vähirikka jõe ääres ja käisime onuga kaldaõõnsustest vähke korjamas. Kuid siis ehitati mingi tööstus ülesvoolu, tekkis reostus ja vähke pole enam aastakümneid. vaid mõned risukalad elasid selle üle. Nüüd seda tööstust enam pole, kuid midagi pole ka taastunud. On tavalised havid, särjed, viidikad, vähke mäletavad vaid surmaeelikud.
Minuga oli kõik täpselt samauti.Ainult et meil ehitati tööstuse asemele sigalad ja karjalaudad ja virts voolas jõkke-vähid ja forellid kadusid nagu sitt lehma ihust.
Need kalakasvandused on sama võikad paigad kui karusloomafarmid või üldse loomafarmid.
Parasiitide, pisikute,haiguste inkubaatorid ja Elusolendite PIINAMISKOHAD !
kalad nutavad ja appi kutsuvad, siis Erki seda ei kuule. Temale on tähtis papp laipade arvel.
jah,kalad nutavad ja kutsuvad ka appi ! põmm,,pead sellest tea midagist-ei taha teada, sest nõnna on mõnusam.
ometi ei tee see tegusid olematuks.