Jüri Ratas kirjutab oma Facebooki kontol:
“79 aastat tagasi viidi öösel vastu 14. juunit Eestimaa kodudest ära külmale maale üle 10 000 inimese.
Juuniküüditamine jättis meie rahva hinge sügava haava, hävitades süütute eestimaalaste elusid ning lõhkudes igaveseks perekondi.
Mälestan südamest küüditamise ohvreid ning avaldan siirast kaastunnet kõigile, kes on traagiliste sündmuste tõttu kannatanud.”
Jah ja nüüd oleme taaskord nendesamade vabadusest vabastajate ja küüditajate-tapjate järeltulijate võimu all. Tallinn on praktiliselt juba vene linn, kus domineeriv keel on vihatud vene. Ida -Virumaast ei maksa üldse rääkida, kogu põhjarannik on venelaste lagastada. Imeilus Narva-Jõesuu, kus puhkasid EW ajal ligi 80 riigi esindajad pn eranditult venelaste läbustada. Nii kurb ja valus, eriti sellistel meie jaoks süngetel mälestuspäevadel, kus needsamad “vabastajad” võtavad sõna rus DELFIS ja kahetsevad, et eestlasi kõiki tankiroomikute all ei lömastatud. Mis neil puudub Venemaal, et neil ikka maad vähe ja võtaks meilt selle viimasegi.
haav oli isegi nii sügav, et nüüd teeb keskbande nendesamade küüditajatega koostööd! Ning isamaareeturid ja põhimõttelagedad mugandujad konservandid kiidavad selle isegi heaks ja õigeks.
Lihunikest sakslased kogu maalkerale jätsid haavad. Selle tähistamiseks peaks tooma välja tsisternidega verd.
Ärge unustage, et Ameerika on sõdu väikeste riikidega alustanuid üle 200. Lõpuks ronisid Vietnami õnne viima kuid said peksa. Ameerika
õnn ongi püsinud röövimistel. Ka neid asju ei tohi unustada.
Praegune Venemaa pole küüditamistes süüdi. Stalinism hävitas paljude inimeste elud. Eriti sai kannatada vene intelligents. Eestimaa ei saanud ka läbi ilma küüditamisteta. Käsk anti kätte jaa eestlased ise andsid teada keda küüditada ja vene sõdurod tulid järgi inimestele ja viisid ära- Eks uusmaasaajatega oli sama lugu , rikkamad ja töökamad talunuikud tehti kulakuteks ja laisemad said valmis talud omale. Eks nemad kaebasidki.
Minu vanaisa oli kohtunik aga perekonda Siberisse ei viidud arvatavasti sellepärast et vanaema röökis vene keelt olles prantslanna ja ukrainlase tütar. vanaisa viidi laevale mis oli uputamiseks mõeldud, seal oli teisigi keda kavatseti uputada. Üks uputaja ütles selges eesti keeles et põgene sa olid aus kohtunik ja vanaisa tuli koju. Ta ütles et uputajad olid eestlased. Praegust Venemaad küll selles sppdistada ei saa. Grusiinlasest Stalin andis käsu kätte ja tuli täita. Ma olin teisel kursusel ülikoolis kui mind taheti välja visata kuna ma ei nutnud kui meile teatati Stalini surmast ha teine kord kui ma ei tahtnud astuda komsomoli. Mäletan et sõja ajal kui läksime kodunt ära varastasid meie asjad ära mitte venelased ega sakslased vaid naabrid. elasime siis alevi lähedal. Oli raske aeg kõigile.
Vabandan jubeda vea pärast–peab olema rääkis.