Elasime üle raskeima osa koroonaviirusest ja rahvas kiitis valitsuse otsuseid. Keskerakonna poolt juhitu sai rahva küsitlustel kõrge hinnangu, sest tuldi toime sellise suure ja ootamatu pandeemiaga ja säästeti hulk inimelusid. Sellega ei soovi nõustuda peavoolumeedia ja nemad otsivad igasuguseid vastuväiteid. Seega teeb meedia ennast kohati ebausaldusväärseks.
Õppejõud Linnar Priimägi leiab, et rahvas ei ole meediausku ja kui loeb läbi pealkirja ja siis edasi lugemiseks küsitakse raha… No ei hakka maksma ja paraku niimoodi levibki info vaid pealkirjade tasemel. Paberlehtede tellimine on kõvasti vähenenud ja infot otsitakse internetist ja sotsiaalmeediast. Ajakirjanduse tase on Vilja Kiisleri solvangud kaasvestleja suhtes, nagu intervjuus riigiministriga, hakkas ta norima isiklike sissetulekute ja üldse toimetuleku alal, kui äkki töölt lahti lastakse! Ja seda korrutas pidevalt ja lõpuks käratas: ”mina olen see kes küsib, teie asi on vastata”! Kas selline intervjuu on usaldatav?
Lisaks valitsuse reenamisele ja mingisugustele oletatavale mittetoimetulekutele kargas Päevaleht lausa juhtkirjas kallale Keskerakonna poolt juhitavale Tallinnale. Kadedaks tegi asjaolu, et meie pealinn Tallinn jõudis rohelise Euroopa konkursil finalistide hulka. Nende käsitlus oli, et: ”Tallinn sai rohelise pealinna konkursil nelja parema sekka linnavõimu kiuste ja tegu olevat hoopis Potjomkini külaga”.
Selle juhtkirjaga sülitas Päevaleht terve grupi töötajate pihta, kes on seotud rohelise pealinna projektiga juba üle 10 aasta. Samuti sülitas Eesti peaministri pihta, kes on selle projekti autor, et Tallinn saaks roheliseks pealinnaks. Ta sülitas samuti Stockholmi Keskkonna Instituudi pihta, kes on pealinna konsultant selles küsimuses.
Linna ründamisele lisaks saame teada, et sellel aastal jäävat ka kodumaine maasikas mädanema! Valitsus on süüdi, räuskab peavoolumedia. Kahjuks on juba unustatud eelmise aasta maasikalugu, kui uurimine juhatas turgudel toimiva mastaapse petuskeemini. “Mürgimaasikatega” kuulsaks saanud talu maasikaletilt võetud proovist tuvastas ametlik analüüs keelatud aineid. Kõik see andis hoogu kahtlusele, et marjad, mille Maaleht laborisse viis, polnudki pärit taluniku enda põllult. Eksperiment paljastas: “kodumaine maasikas” voolas Pärnu, Tartu ja Tallinna turule otse Riiast.
Sel aastal on uus häda, sest Ukraina hooajatöölisi ei lubata riiki. Kui välistööjõud jääb saabumata ning asendust leida ei õnnestu, on Põlvamaal Ahja lähedal asuva Raudsepa talu peremees Kaider Lutsar sunnitud mõne põllu korjest välja jätma.
Peavoolumeedial pole olnud tahtmist uurida, kus on suurimad viirushaiguse pesad. Üks neist on kahjuks just Ukraina, seal ei jätku isegi erikaitseriietust arstidele, mida kantakse isegi “külakorda”! Uskumatu, aga tõsi. Kas sealt lubame meie riiki haiguskahtlasi?
Kohalik ajakirjandus tundub küll olema pimedusega löödud. Vaatame ametlikke teateid BNS-i vahendusel mai lõpupäevilt. Kui viimasel ajal on kõlama jäänud maasikakasvatajate mure, et võõrtööliste puudumisel napib neil töökäsi, siis CV Keskuse statistika näitab hoopis, et maasikakorjaja ametikohale kandideerib suisa üle 100 inimese! „Hooajatööde puhul on väga oluline, et tööandja tooks tööpakkumisel selgelt välja pakutavad tingimused. Näiteks on 38 protsendil hooajalistest tööpakkumistest avalikult välja toodud palganumber, mis lihtsustab värbamist ja aitab kiiremini leida sobivaid hooajalisi töötajaid,“ kommenteerib CVKeskus.ee turundusjuht Henry Auväärt. „Maasikakorjaja ametile pakuvad tööandjad kuu keskmiseks teenistuseks palka alates 600 kuni 1200 euroni, kuid leidub ka suuremaid palgapakkumisi.“
Kui vaadata aruandeid, siis Eesti Maasikakasvatajate Liidus on kokku üle veerandsaja liikme! Enamik neist on varasematel aastatel deklareerinud, et neil on teises kvartalis maasikakorjajatena palgal mõniteist kuni mõnikümmend inimest, mitmetel aga hoopis alla kümne. Tuhandet puuduolevat ukrainlast ei tule kuidagi kokku! Aga äkki ei klapi numbrid seetõttu, et suur osa ukrainlastest on Eesti põldudel töötanud mustalt, kui võrrelda ametlikke andmeid selle jutuga, mida maasikakasvatajad ajakirjandusele räägivad. Näiteks Marjamaa talu peremees Tõnu Oks teatas hiljuti, et suviti käib tema põllult läbi ligi 100 paari töökäsi ja minimaalselt oleks tänavu vaja 60-70 töötajat. Kui vaatame Tõnu Oksa Maarjamaa talu deklareeritud andmeid, siis näeme, et 2018. aasta teises kvartalis on Maarjamaa talus tööl olnud 14 inimest ja 2019. aastal 13. Sadat paari töökäsi ei kusagil! Järelikult on vaja kontrollida, kuidas laekuvad maksed juhutöölistelt ja seda küsides sai telesaade 70% vaatajate toetuse.
Maksu- ja tolliameti (MTA) audiitorid kontrollisid 20. ja 26. mail Läänemaa ja Raplamaa üheksat objekti, leides neljalt objektilt kokku 13 töötamise registrisse kandmata ehk „mustalt“ töötavat inimest. Praegu on müügil ka lõunapoolsed maasikad. Loodame, et seekord suudavad vähemalt meie põldurid ausateks jääda.
Lembe Hendla
Linnariga. Ka mina loen vaid pealkirju, Õhtulehest loobusin 6 kuud tagasi, Postimeest ei loe juba aastat 5. Üldse pole ma rahul praeguse ajakirjanduse allutamisega 2-le rikkurile. Veeb peab olema vaba ja iga väljapressiv ning ässitav kirjutis tuleb keelustada, järelikult ka Delfi ja Päevaleht. Kuni nad ei hakka järgima head tava.
Üldse oleks vaja sellist veebi, kus ilmuks meie sopaajakirjanike lugude kõrval ka vabakutselised, et nad saaks oma loo avaldada vastu. Seejuures kummalegi oleks üks ja sama nõue: kõike tõestada ja tõendada ning mitte mingit nimetut eputamist. Sellise ajakirjanduse ülalpidamiseks tuleks eelarvest eraladda kindel osa, mis käiks ajaga kaasas ehk eelarve muutusega muutuks samal määral ka toetus. Et mingi sopaprits ei hakkaks ülbama, siis tuleb kehtestada ka palga ülempiir kuus. Jääb üle vaid validam kas lepid sellega või lahkub Reeperbahnile.
Tallinna kui roheluse kohalt aga pole ma Lembe kaitsekõnega sugugi nõus. Tõik on, et Tallinnas rohelus tasapisi kaob ja just kesklinnast. Kunagisest Tammasaare pargist röövitakse just linnavalitsuse otsustega aegajalt osakeste kaupa oma ärikatele. Kui kehtiks aga selline nõue, et iga hävitatud roheluse ruutmeetri vastu tuleb vähemalt 100m kaugusel vastu anda topeltsuur roheala, siis saaks ma juba asjast aru. See, millega on seni hakkama saanud sm-d Ratas, Aas ja nüüd Kimm, pole talutav. Võrrelge Tallinna kesklinna ja vanalinna kaarte täna ja aastatel 1960 ja 1900. Teil jääb süda seisma. Nii et kui ka Lembe neid vahib, siis rohud kohe kõrvale.
Maasikakasvatajate kohta arvan samuti, et kui ise ei suuda neid hooldada, siis valigu teine jõukohane töö. Mäletan ise, kuidas maal naaber oma maasikapõllul askeldas. Ainult oma perega. Ja käidi neid ka ise linnas müümas, kusjuures automees palgati samuti oma külast, nii oli 2 nädalat ette teada, kes palju kindlalt sulas saab. Aga mängida välismaa oritöölistele on jõhkruse tipp.
Meil aga tuleb tühistada töötus ja töötute abiraha. Kohe on põllud maasikakorjajaid ja hooldajaid täis. Sest just turuvarblased aitavad meie majanduse jahumütsidest valitsuse tekitatud sopast välja. Just valitsus on see, mis maksab rahva rahakotist lausa peale, et keegi ei läheks kuskile tööle ehk hakataks tööd veelgi enam vihkama! Miks Lembe sellest ei kirjuta? Ei tohi või ei julge?
Ka minu lähedal (2,5km) on suur eraaiand. Kuid kõik teavad, millal seal tööd on ja kuidas makstakse. Ning pole vaja kuskilt Põhja-Koreast vaja orje sisse tuua.
Üldse arvan, et iga sissetoodud töötaja eest peab palkaja tasuma valitsuse vahendusel otse palgatu arvele. Siis ei saa petta oma orja ninamees ega jää saamata ka maks. Ning loomulikult saab ka iga palgatu olla kindel oma sissetulekus.
Kiisleri Viljast pole mõtet rääkidagi. See Luige Hansu sopaprits vajab tõsist sundravi. Kuid temaga vestlema minnes tuleb kohe ette KIRJALIKULT kokku leppida kitsas valdkond, millest räägitakse. Kui astub üle, siis kohe leping nina alla. Nii saaks ka selle vestluse muuta asjalikuks. Tõsi, ma ise neid pole jälginud, ei kujuta seega ette, mis ja kuidas, kuid teades Vilja urgitsemisindu kujutan 99% tõepäraselt ette.
Ma olen mõelnud et kust tulevad sellised ajakirjanikud kes kõike halvustavad. Ma ei usu et ülikoolis õpetatakse valetama, halvustama ja vassima. Eks ikka nad on isehakanud jReformierakonna hääletorud. Nad võimendavad reformierakondlaste alatuid väljütlemisi ja valesüüdistusi. Ega pole praeguel valitsusel kerge peale koroonaviiruse levikut millega nad suurepäraselt hakkama said Au ja kiitus neile. Ega polnud ka kerge peale Ansipi ja Rõivase valitsusi nende tohutuid vigu parandada mis viisid inimesi vaesusesse. Kui oleks olnud Keskerakond kogu aeg võimul poleks me olnud üks vaesemaid riike Euroopas vaid keskmiste seas kuhu me juba kuulusime enne koroonat.
Tallinnas on palju head ära tehtud tänu kauaaegsele keskerakondlikule valitsusele. Aga ma ei saa aru kuidas kogu peavoolumeedia on Reformierakonna võimu all ja varem oli ka õigusmõistmine. Tunnen puudust Tallinna TV-st ja eriti saatest Meedia keskpunkt kus rääkisid sellest mis tegelikult toimub ausad ja targad ajakirjanikud. Kahjuks Ummelast enam pole kuna ta jäi elu hammasrataste vahele.Talle leiutati valesüüdistus ja ta pidi rasket tööd tegema karistuseks aga selle targa ja hella südamega inimese tervis ei pidanud vastu. Kui kaua veel kestab reformierakondlaste ja peavoolumeedia rünnak parimate inimeste suhtes rikkudes nende tervist ja segades tööd. Kui keegi püüabki kaitsta parimaid inimesi laimu ja valesüüdistuste eest siis satub ise löögi alla. Nii juhtus ka suurepärase ajakirjanikuga kes kirjutas E.N.Krossi kuritegudest ja kohe kleebiti talle külge korruptsioonisüüdistus. Ju seda süüdistust on kõige kergem kaela määrida ja see ongi muutunud Reformierakonna lemmiksüüdistuseks aga reformierakondlased ise ei jää kunagi süüdi .
Koroonaviirusest saime jagu tänu valitsuse tublile tööle aga meie riigi sisemine viirus mis tuleb Reformi tagatoast lokkab edasi peavoolumeedia toetusel ja see viirus on ohtlik sest rikub tublide inimeste tervist ja segab nende tööd.
Rimi ja Coop eemaldavad lettidelt ohtliku valeinfo, teised endal vastutust ei näe
Koroonapandeemia ajal levis hulgaliselt ohtlikke vandenõuteooriaid ja libauudiseid. Valdavalt said need nii maailma kui ka Eesti ajakirjanduses ümber lükatud juba märtsis-aprillis, kui viirusepuhang oli kõrgpunktis.
Nüüd enam petta ei saa. Valitsus tegi otsuse ja ausad põllumehed kiidavad seda.
Tänase päeva keskne aruteluteema on olnud Ukraina tööjõud, maasikad, põllumajandus ja sellega seonduv. Vähem tähelepanu on saanud koalitsioonipartnerite poolt saavutatud kokkuleppe teine pool, mis puudutab õpirännet.
Kui vaadata rändesaldot ainuüksi Eestist kultuuriliselt kardinaalselt erinevatest riikidest (Nigeeria, Bangladesh, Türgi, Iraan, Kamerun, Ghana jpt.) elamisloaga siin viibivate inimeste arvu, siis ületab see Kärdla linna elanike arvu ja jõuab varsti järele Raplale. Kusjuures kõige jõulisemat kasvu näitab Eestis Nigeerlaste kogukond, mis läheneb tuhandele inimesele.
Neljapäeviti ja reedeti toimub Tartu Avaturul Eesti esimene maasika “drive-in”
Reformierakond eesotsas juhiga peaks hoopis andma teada, kuidas 50000 töötut meie riigis tööle saada, mitte tundma muret vöörtööjöu sissetoomise pärast. Need lapsed, kes syndisid reformierakonna juhtimisel aastaid tagasi on kyll valijateks kasvanud, kuid ei ole öpetatud neid tööd tegema. Nyyd ei saa neid isegi näljaga tööle sundida. Isegi maasikaid ei viitsi korjama minna.
Käsi on pikas toetuste järele.
Eelmise kriisi aja ei jagatud nii palju toetusi ja ei võetud nii palju laenu. Tänu sellele on üldse võimalik täna niimodi laenata-toetada. Kui see on probleem palun pöördu keskerakonna poole. Samuti toetan igati toetuste luuseritelt ära võtmist. Proovi seda teha ja vaata kas hädaldama hakkavad keskerakonna või reformierakonna toetajad.
See valitsus lammutab küll, aga seda käkki, mis Reformierakond oli oma võimuloleku ajal kokku keeranud. Teie otsuste tõttu on Eesti avatud piiramatule migratsioonile, teie otsuste tõttu on eestlus hävimisohus, teie otsuste tõttu oleme jäänud vaesemate Euroopa riikide sekka samas, kui firmad jätkuvalt suuri kasumeid riigist välja kandivad. See on Teie töö, võtke vastutus.
on alusetu valitsuse kiitmine Uhannisatika mõrvamisel. Just jahumütside otsustusvõimetu valitsuse tõttu mõrvati meil oma poolsada inimest. Kui kümmekond oleks läinud iga teisegi valitsuse ajal, siis ülejäänud olid juba otsustusvõimetuse süü.
Vaja oleks olnud kohe kolded eraldada ning mitte ükski poleks tohtinud sealt välja ega sisse liikuda. Pean silmas just hooldekodusid, kus hooldajatel lasti iga päev vabalt kodus ja linnas käia ning satikat levitada. Ka nemad oleks tulnud 2-ks nädalaks hooldekottu sulgeda, kuni satikas mõrvatud.
Teine loll otsus jahumütside poolt oli kodune karantiin. Kes nii loll on, et loodab, et eestlane jääb koju? Nii see eriolukord pikenes 3-lt nädalalt 3-le kuule. Ja jahumütsid ise oma vigu ei tunnista, hoopis kraaksuvad ja tänavad neegreid, et need nii kuulekad olid ja ei tulnud tänavale lällama.
Olen ette kindel et sellest 1.-st lainest pole jahumütsid midagi õppinud ning 2. laine tuleb samasugune mitme kuu pikkune.
Korruptsioon kõikjal!
Koronaarviirus üle riigi.
“Kõik otsused, mis Eesti valitsus on viimastel kuudel langetanud, on olnud õiged ja tehtud Eesti rahva hüvanguks,” ütles rahandusminister Martin Helme Kärt Anveltile vastusena küsimusele, millal ta maasikakasvatajate ees vabandab.
Rahvas ei salli pankureid sest laenu võtjatest saavad
pangaorjad.Rahvas ei salli põllumeest sest pakub
orjatööd ja palka ei maksa.Arusaamatu on kes maksab
tagasi võlausaldajatele need miljardid mida riik laenab ?
Kas oleme tulevikus maksuorjad?Maksumaksjaid jääb
vähemaks ,Võõrtööliste sissetoomiseks on piirangud.
Nii ilus on jagada raha Evita moodi.Hästi humoorikas
on arvamus,et selles on süüdi Reformikad aga meie oleme
süüdimatud.
Ei see Garri pole selgete killast! Kuidas ta midagi muud ei oska kui usujuttu?
“Tõele Truuks!”—“Eelmise kriisi ajal……!” Sunniti justneedsamad lüpsjad, põllutöölised Eestist lahkuma. Ligi 100000 põhiliselt maainimest läks Soome, või Iirimaale või…kadunud töökäed Eestile, sest oravad ainult kärpisid, tõstsid makse, kui EXEL, i tabel ei läinud klappima, siis hakati maalt kaotama lasteaedu, koole, kauplusi, postkontoreid jne, jne. Talumehed olid sunnitud oma tõukarja Poola müüma või lihakombinaati vedama. Kes veel maal püüdis ellu jääda ja kellel polnud võimalik Soome minna, läks sandikopikate eest aina enam ja enam laiutavatesse MAXIMA ja teistesse “kaubanduskeskustesse” kassadesse ja õlut riiulile panema. Mitte ainustki kopikat ei andnud riik oma rahvale abi raske aja üle elamiseks. Nüüd neist maasikaparunitest. 17 hektarit maasikaid—anna Jumal mõistust ja kannatust, loodeti pirakat kasumit ukrainlastest orjade abiga. Ei lugenud ei koroonaoht ( Saakavalad oravad-sotsid
Luige pasameedia abiga ainult õhutas viha valitsuse vastu,) ei see, et näiteks Lätist oleks saanud rahvast tuua(mida ka lõpuks tehti kui valitsus pani selgelt ette palga maksmise nõude vastavalt seadustele), ühelgi noorel inimesel 16+ ei kuku käed otsast kui maasika korvi tõstab, aga nimme kasvatatakse lõdinäppe, või 50000 töötu hulgast oleks kindlasti hea tahmise korral, leidnud tööle soovijaid–tülikas muidugi. Nagu kuulda oli, siis eriti ei soovitudki, loodeti Lillemetsa röökimisele. Nende kahjusid aga ei tohiks kinni maksta—iga ärimees peab võtma vastu otsused, riskima ja olema valmis ka kaotusteks. Ahnuritele rahva raha laiali jagada ei tohi.
Maasikaid saab odavalt sisse tuua Ukrainast ja Kreekast.
Põllumees pidagi suumulk kinni!
Maasikad tõesti hallitavad ja hallitavad seetõttu, et oli päike ja tuli vihm selga. Täiesti arusaadav. Maasikad on ka eelnevatel aastatel hallitanud.
Ühest küljest mõistetav, töömehi on vaja, teisalt aga jätavad Eesti põllumehed äpu mulje, nagu ei suudaks nad muutuvas olukorras ümber orienteeruda – kas nad on ettevõtjad või mängivad neid? eine moment on omad Eesti töötud inimesed. Nagu ütles Ametiühingute Keskliidu esimees Peep Peterson, ei ole eestlaste oskuste, õppimisvõime ja töötahte mustamisele ei ole kunagi varem nii palju meediapinda eraldatud.
Ajakirjanduskogemusega meediaspetsialistid kirjutasid juba mõne aja eest: koristage maasikakasvatajate kõneisikute seast ära Elke Lillemets ja Roomet Sõrmus, kes on eestlaste silmis siinsete inimeste mõnitajad.
Põllumeeste tegutsemisväli aheneb kiiresti. Ka tänavu jätkusid skandaalid, kus Kreeka ja Poola maasikas segatakse kodumaisega ja müüakse Eesti oma pähe. Eestlasest tarbija ei saa enam kindel olla, kas ta ikka saab Maarjamaal kasvatatut (ka Poola maasikas lõhnab hästi) ning seetõttu on tal ka juba ükskõik, mis maalt magus suutäis pärit on. Või siis eelistatakse teadlikult pettureid mitte toetada.
Kui nüüd peaks veel välja tulema, et maasikakasvatajad üritavad valitsuselt raha välja pressida maasikate eest, mis läksid vihmase ilma, mitte ukrainlaste puuduse nahka, kaotavad põllumehed veelgi rohkem poolehoidjaid.
Maasikaneegri koht on Aafrica!
Maasikas pole peamine toiduaine. Sealiha on tähtsam. Koos neid süüa ei tohi, nagu ei tohi ka Isamaa kaisetuse ministeril lubada segada Ekre poliitilisi lahendusi siseturvalisuse asjus! Rahvuslik jonn! Riik ja rahvas vajab kaitset,aga Isamaa on nii nutune,et ajab jonni valitsuse vastu. Loomulik, et valija näeb seda kõike ja loobub Isamaad valimast, sest:
PLATS PUHTAKS! Laari lollused ellu!
Maasika ostmisel ei ole suurt tähtust hinnal, peamine on rahvuslik, isegi rassiline puhtus. Inimesed ei lähtu ostmisel kvaliteedist, vaid toote päritolu maast. Eeldatakse, et Eesti maasikas on parem teiste maade omast. Lihtne mõte. Maasikal oleks nagu rahvus. Rahvuse määramine on aga keerukas protsess. Tuleb tõestada, et oled puhas eestlane, mitte tiblastanni muulane.
Aga kuhu ma selle tarkusega lähen?
Rahvas ei unusta iial Laari luuda ühe NSVL suurmehe pihus. Suurmees oli ta ka hiljem,sest perekondlikult sobis seia riiki ilusaste.
Uude ja armastatud rahvariiki. Oli Gloobuse sõber.
Tormituul pühib põllult viimased maasikad ja seab põllumehed valitsuse ees rahaootele.
Raha teile ei anta, sest trükimassin läks katki ja välismaal on see päris katki.
Niisiis, pange omad töötud korraliku palgaga tööle!
Teisiti enam ei saa…
Lubati kriisikomitee. Saime pimenduse väikese tuule pärast.
Lubati maasikatega mitte petta. Müügil Eesti pähe suur Kreeka maasikas.
Ärka üles valitsejate kamp!
Mulluse maasikaskandaali uurimine jõudis viimaks lõpule
Eelmisel suvel sattus kogu Eesti tähelepanu keskpunkti Valgamaa maasikakasvataja Sepakõrtsi talu, kelle Tallinna keskturul müüdud maasikatest leidis Maaleht maasikakasvatamisel keelatud putukatõrjevahendeid. Ligi aasta väldanud uurimine tõi talule trahvi 300 eurot.
Hurraaaaa!