Rea Raus, Jätkusuutliku arengu ekspert, FSC (säästev metsamajandamine)Eesti, volikogu esimees, Eesti Mesinike Liit, juhatuse aseesimees
Oleme vahel kuulnud kriitikanooli Euroopa Liidu erinevate poliitikate osas. Kui rääkida näiteks põllumajandusest, on aastaid kestnud Eesti põllumeeste ebavõrdne kohtlemine erinevate otsetoetuste kaudu, mida meie põllumehed oluliselt vähem saavad kui teised Euroopa Liidu suurriikide kolleegid. On selge, et põhjamaa põllumees, kes niigi karmimas kliimas oma tööd teeb, on sellega ebavõrdses konkurentsis ja raskemas olukorras. Solidaarsele Euroopale selline praktika kindlasti ei sobi.
Kui aga kriitika teatud küsimustes kõrvale jätta, on EL viimaste aegade strateegiline visioon, mis puudutab kogu majandus- ja looduskeskkonda, muutumas vägagi õiges suunas. Nimelt on Euroopa roheleppe kaudu hakatud astuma reaalseid samme, et muuta nii inimese kui keskkonna tervist oluliselt paremaks. Eestile peituvad siin suured võimalused.
Oleme vähem või rohkem kursis sellega, et looduskeskkonna tasakaal on tõsiselt murenemas inimtegevuse tagajärjel ning liigintensiivse ja raiskava majanduspraktika tõttu mõjutab see otseselt juba ka inimese enda tervist. Hiljuti kogu maailma räsinud koroonakriisi juurpõhjuseid otsitakse samuti metsade hävitamise ja erinevate liikide loodusliku tasakaalu rikkumise juurest.
Milliseid lahendusi pakub Euroopa rohelepe, üleminek keskkonnahoidlikumale mõtte- ja elamisviisile ning mida see tähendab Eestile ja meie erakonnale?
Juba selle aasta maikuus võttis Euroopa Liit vastu kaks olulist strateegiat – elurikkuse strateegia ning “Talust taldrikule” strateegia.
Esimene neist käsitleb vajadust kiiresti kasutusele võtta meetmeid elurikkuse kaitseks ja taastamiseks. Elurikkus, millele me oma igapäevatoimetustes ehk sageli ei mõtlegi, on ometi eeldus kogu elu püsimiseks Maal. Inimeste eluks vajalik õhk, vesi, toit sõltub otseselt ja kaudselt sadade tuhandete ja miljonite eri liiki mikroorganismide, bakterite (jah, ka viiruste), seente ja muude liikide heaolust ning selleks vajalikust tasakaalust looduses. Võime ju uskuda, et oleme progressi tipul ja suudame igasuguseid põnevaid tehnoloogilisi leiutisi välja mõelda, kuid seni, kuni jõudsalt ja aina efektiivsemalt (selleks samuti üha “ägedamat” tehnoloogiat kasutades) omaenda elukeskkonda hävitame- oleme siiski pigem barbarid.
Viidates valitsustevahelisele bioloogilist mitmekesisust ja ökosüsteemide teenuseid käsitlevale teaduslik-poliitilisele foorumile (IPBES, 2019) öeldakse EL elurikkuse strateegias: “Hoolimata kaalukast moraalsest, majanduslikust ja keskkonnaalasest kohusest loodust kaitsta, on loodus kriisiolukorras. Elurikkuse vähenemise viis peamist otsest põhjust on muutused maa- ja merekasutuses, liigkasutus, kliimamuutused, saaste ja invasiivsed võõrliigid ning nende põhjuste tõttu hävineb loodus kiiresti. Näeme neid muutusi iga päev: rohealadele kerkivad betoonehitised, põlisloodus kaob ja väljasuremisohtu on sattunud rohkem liike kui kunagi varem inimkonna ajaloos. Viimase 40 aasta jooksul on maailma metsloomade populatsioon inimtegevuse tõttu vähenenud 60 %. Peaaegu kolmveerand Maa pindalast on muudetud, nii et loodus on surutud kokku üha väiksemale territooriumile.”
Ökoloogilise tasakaaluga on olukord maailmas enam kui kriitiliseks muutunud, samas peame inimkonnana suutma ka majanduslikult toimida. Euroopa uus elurikkuse strateegia on toetunud maailma parimate teadlaste töödele selleks, et otsida tasakaalukaid lahendusi väga suurele väljakutsele- muuta majandust olulisel määral nii, et inimene ja loodus saaks taas edukalt koos eksisteerida. On selge, et selleks tuleb ümber vaadata mitmetes majandussektorites täna toimivad plaanid ja praktikad. Ühelt poolt väga keerukas väljakutse, teiselt poolt aga uued võimalused, uued ideed, millega edukalt majandust reformida. Elurikkuse strateegias öeldakse seetõttu: “Elurikkuse hoidmine on majanduslikult hästi põhjendatud. Tööstussektor ja ettevõtted sõltuvad geenidest, liikidest ja ökosüsteemi teenustest, mis on oluline tootmissisend… Elurikkuse säilitamine võib tuua otsest majanduslikku kasu paljudele majandussektoritele. Näiteks tänu merevarude kaitsele võib mereannitööstuse aastakasum suureneda rohkem kui 49 miljardi euro võrra ning tänu ranniku märgalade kaitsele võib kindlustussektor säästa ligikaudu 50 miljardit eurot aastas, sest vähenevad üleujutustest tingitud kahjud”.
Küsimus pole ju selles, kas peaksime keskaega tagasi minema (nagu kriitikud vahel ütlevad) oma majandustegevuse mõttes vaid just vastupidi. Peame suutma rakendada parimaid teadmisi ja oskusi, tõeliselt innovaatilist mõtlemist, et leida uusi võimalusi ettevõtluseks, samas omades ka julgust lahti lasta mustritest, mis loodust ja meie endi tervist tegelikult kahjustavad.
Euroopa Liit pakub välja selleks mitmeid lahendusi- looduskapitali investeerides selleks kaitsealade võrgustike sidususte suurendamist, ökosüsteemide taastamist, metsade pindala suurendamist näiteks- mis ei jää pelgalt loosungiks vaid millele Euroopa ka vajalikku rahastust suunab. Elurikkuse taastamine ja hoidmine läbi erinevate tegevuste on kindel prioriteet, mida Eesti samuti jõuliselt peab toetama asuma. Kas meie erakond on valmis selle väljakutse vastuvõtmiseks ning eestvedajaks olemiseks? Keskerakonna Roheliste Kogu võiks siin mõttekoja rollis olla.
Teine vastuvõetud strateegia, “Talust taldrikule”, on seotud ka eelmise, elurikkuse strateegiaga. Elurikkuseta ei ole võimalik inimkonda toiduga kindlustada, seetõttu on see suund rohelise kokkuleppe keskmes. Hiljutine ülemaailmne koroonakriis tõi välja, kui oluline on luua ja hoida lühikestele tarneahelatele tuginevaid toidusüsteeme, mis toimiksid ka kriisiolukorras, kus import-eksportsüsteemid ei pruugi toimida. Kuidas tagada toidujulgeolek, toiduohutus on senisest suurema tähelepanu all selles strateegias. Toidukasvatust ei vaadata enam pelgalt kui inimeste vajaduste ja soovide rahuldamise allikat, vaid seostatuna kogu keskkonna, looduse heaoluga. Sest inimese ja keskkonna tervis on otseses seoses.
Seetõttu hakkab Euroopa toetama kestlikke toidusüsteeme, kohalikku ja mahetootmist ning keskkonnasõbralikumat põllumajandust ning muid toidusüsteemidega seotud sektoreid. “Talust taldrikule” strateegias öeldakse selgelt: “Kiiresti on vaja vähendada sõltuvust pestitsiididest ja antimikroobikumidest, vähendada liigset väetamist, suurendada mahepõllumajandust, parandada loomade heaolu ja pöörata ümber elurikkuse vähenemine. “
Seetõttu on vaja välja töötada uued, kestlikult toimivad toidutarneahelad, millel on väiksem ökoloogiline jalajälg, mis aitavad taastada keskkonda ning tugevdavad toidujulgeolekut. Toiduohutus on sellega kaasaskäiv vajadus. See tähendab ringmajandusse investeerimist, keemiliste pestitsiidide kasutamise jõulist vähendamist, kvantiteedi asemel kvaliteeti panustamist, efektiivsuse asemel optimaalsuse otsimist, loomade heaoluga suuremat arvestamist.
Ka Eestis peaksime vaatama seda strateegiat kui võimalust Eesti põllumajanduse tugevdamiseks. Just Eestis kasvatatud, puhas toit on meie elanikkonnale parim, kuidas kasutada selleks Euroopa Liidu vahendeid, eelarvelisi vahendeid- see on poliitiliste kokkulepete küsimus. Meil on juba Otse Tootjalt Tarbjale (OTT) liikumine- oleks aeg seda liikumist nüüd jõulisemalt toetama ja arendama asuda.
Keskerakonna Roheliste Kogu võiks siin olla see platvorm, kes koondab meie erakonna kompetentsid, oskused ja motivatsiooni kokku just sellistele keerukatele väljakutsetele vastamiseks, jätkusuutliku majanduse edendamiseks.
Selge on see, et liigume ajajärku, kus vaja on tegelikke, mitte “projektipõhiseid” muutusi. Kindlasti ei ole see kerge, sest see eeldab mõtteviisi muutust, mis teatavasti on üks keerulisemaid. Kui kirjeldatud strateegiaid kriitiliselt analüüsida, siis leiame ka siin märke vanast mõtteviisist. Räägime endiselt “majanduskasvust”, kuigi valdkonna teadlased on ammu välja toonud, et pidev majanduskasv piiridega maailmas ei ole võimalik. Ehk oleks aeg alustada ka õigete sõnade kasutamisest, “majanduskasvu” asemel “majanduse areng”? Sõnad loovad tähendusi ja tähendus loob maailma. Ehk on aeg unustada religioossne usk igavesse majanduskasvu ja hakata mõtlema ja rääkima sellest, et areng on kvaliteedis, areng on raiskamise ja lõputute ihade rahuldamisest loobumises- selleks, et inimese ja keskkonna tulevik ja tervis terved oleks.
Kas teeme algust koos, Keskerakonna Roheliste Koguna?
Loe nimetatud strateegiatest lähemalt:
https://ec.europa.eu/estonia/news/20200520_elurikkus_talusttaldrikule_et
https://eur-lex.europa.eu/legal-content/ET/TXT/DOC/?uri=CELEX:52020DC0381&from=EN