Eesti ja Läti plaanivad meretuulepargi ühist arendust

Virtsu tuulepark. Foto: Scanpix

Stenbocki maja, 30. juuli 2020 – Valitsus toetas täna Eesti ja Läti vastastikuse mõistmise memorandumi allkirjastamist majandus- ja taristuministri Taavi Aasa poolt, memorandumiga plaanivad kaks riiki arendada Liivi lahte ühise tuulepargi.

Peaminister Jüri Ratase sõnul tuleb aastaks 2030 seatud taastuvenergia eesmärgi täitmiseks investeerida erinevatesse taastuvenergia allikatesse ning seejuures on kasvav ja järjest olulisem roll ka avamere tuuleenergial. “Eesti ja Läti ühiselt arendatav meretuulepargi ala on unikaalne projekt, mis aitab kaasa riikide taastuvenergia eesmärkide saavutamisele ning loob uusi võimalusi ka teistele avamereparkide arendustele,” ütles ta.

Taavi Aasa sõnul on oluline rajada tuulepark just ühiselt, sest see annab võimaluse taotleda Euroopa Liidult piiriülese projekti toetusraha. “See omakorda muudab odavamaks ka teiste tuuleparkide rajamise piirkonnas, kuna pargi jaoks rajatavast võrgutaristust saaksid kasu ka teised sama piirkonna projektid,” lausus Aas.

Kaks riiki viivad koos läbi uuringud, et selgitada meretuulepargi rajamiseks parim asukoht Eesti ja Läti vahel meres, võttes arvesse tuuleolusid, planeeringuid, juba olemasolevaid projekte, keskkonnakaitset ning kõiki muid tegureid. Kui vajalikud uuringud on teostatud ja load olemas, korraldatakse hoonestusloaga merealale enampakkumine ning võitja saab rajada sellele alale meretuulepargi.

“Avatud konkurss tagab turuosaliste võrdse kohtlemise, võimalikult madala taastuvenergia hinna tarbijatele ning meie mereressursi tõhusa kasutuse,” rääkis Aas. “Ühtlasi panustab suur merel paiknev tuulepark piirkonna elektri varustuskindlusesse ning aitab meelitada välisinvestoreid.”

Kavandatava meretuulepargi suuruseks on kuni 1000 MW ning eeldatav valmimisaeg 2030. aasta. Tuulepark toodaks aastas ligikaudu 3,5 teravatt-tundi elektrit, mis on ligikaudu 40 protsenti Eesti aastasest elektritarbimisest.

10 kommentaari
  1. Meretuulikud 2 kuud ago
    Reply

    on täiesti talutavad ning meie madalas rannikuvees õigustavad nad ka hinna poolest. Samuti on meie rannikud lääneosas kasutamata, seal ei külvata ega kasvatata ka vinget metsa. Pealegi on tuulik kõrgemal kui mets ise, sest meil ei lastagi enam metsa täiskasvada, juba 20…30-aastane võetakse maha. Meeldib ju pedelegi rohkem 15-aastane kui 60-nene.
    Millest pole ma aru saanud, et tuulik peab ilmtingimata asuma külast vähemalt kildi ja alevikust 2 kildi kaugusel. Olen ise Lääne-Saaremaal lausa tuulikute all sõitnud, mingit müra nad ei tekita. Ning kui nad on ka 300m või enam kõrged, ei teki jama ka lindudega, sest need lendavad madalamalt ninf hoopis teisi lennuteid mööda ning valgel ajal, linnud pole robotid.

  2. Lisaks 2 kuud ago
    Reply

    ka seda, et kohalikud kuni 10km ulatuses peavad siis saama elaktrit tasuta!

  3. to meretuulikud 2 kuud ago
    Reply

    Linnud lendavad ka öösel, eriti rännuperioodil.
    Linnud lendavad ka tuulikute kõrgusel. Tuulikud segavad nende orientatsiooni ega oska nad hinnata tiibade kiirust. Tuulikud on lindude hakkmasinad,
    Sa oled sõitnud, mite ELANUD tuulikute all. Vaikust seal ei ole iialgi ja lisaks kuuldavale mürale, mis pidevalt kõrvus piniseb, tekitaad nad KUULDAMATUT HELI, mis kahjustab ,samuti nagu kuuldav müragi -mürakahjustustest oed kuulnud? tugevalt närvisüst., selle läbi tekitades ärevust, psühhoose kuni hallutsinats.välja,depress.,väsimust, vererõhku, südamehäireid -need kõik ka võivad mürakahjustusest tekkida.
    mitte 2 vaid 30 km eemal peavad elama inimesed, loomad, kalad, linnud.
    TUULIKUD ON VANAENUD TEHNIKA. TÄNAPÄEVAL ON PALJU UUSI LAHENDEID. OSA TULEB EDASI ARENDADA. KUS ON INNOVATSIOON NÜÜD ???

    • Olen 2 kuud ago

      elanud kõrgepingeliinist 60m kaugusel. Särin oli pidevalt kuulda, kuid sellega harjusime ja elu ei seganud. Nagu raudteejaamade lähedal elavad ei pane rongide liikumist ja vagunite kokkulükkamist tähelegi. Kuigi mitteharjunule on tunne nagu rong sõidaks neist üle. Paljud elasid ju nn raudteemajades kohe raudtee kõrval ja rongid liikusid ja vedurid tuututasid terve öö läbi.
      Neid nähtamatuid-kuuldamatuid hääli ei maksa välja mõelda, nad on loomulikult olemas juba looduslikult. Mitte keegi pole tõestanud, et tuuliku kõrval 90-selt surnud isik oleks ilma tuulikuta elanud 91-seks.
      Viga ongi meil selles, et kui midagi jälle avastatakse, siis kohe kukutakse seda ületähtsustama, ehkki ka see on looduse koostisosa nagu meiegi. Ning paljugi on suhteline. Linnas elades ei pane sa autode ja rongide müra tähelegi, kuid metsas eraldi elades paneb ka murduv oks su võpatama.
      Võtke oma asjamehed kokku, valige pisteliselt üle Eesti 10 lahusolevat tuulikut välja ja mõõdetagu erapooletult vastaliste järelvalve all nii müra kui ka muid helisid ja tervisehäireid, tahaks teada lõpuks, mida need andmed väärt on.

  4. Et 2 kuud ago
    Reply

    määrata tuulikute mõju, tuleb toetuda mitte kellegi luuludele ja soovidele, vaid elus järeleproovitule. pandagu nt tuulikust 50m, 100m, 200m ja 1000m kaugusele andurid, mis mõõdavad müra ja muid andmeid ning võrreldagu neid teiste olemüradega. Samuti mõõta inimestel vererõhku, biovoole, verekoostist ja ei tea mida veel ning samuti võrreldagu neid teistega ja muutusi ajas. Samuti aastaajast sõltudes, ka vihma ja tormiga neid omavahel võrreldes, mitte aga ei sokutataks ühe andmed teise asemele, et tulemus oleks luulule vastav.
    Meil on raadio, telekas, moblad/nutikad, saatejaamad jm, neid ei hävita mitte keegi, me peame nendega harjuma. Või tahame taas ilma raadiot, telekata kuskil eemal koopas elada? Võtkem ikka oma mõistus kasutusele, mitte ei luuluta selle asemel.

  5. to et 2 kuud ago
    Reply

    Sinu arust peame harjuma ajuvähiga, mis sagenenud kordi, samuti muid haiguseid tänu nutiseametele ja kõiksugu võngetele, silma kollatähni irdumisega, mis tuleneb ekraanide valgusspektrist, nagu ka säästupirnidest ??? Nutikad tekitavad sõltuvust ja inimesed idioodistuvad hingeliselt veelgi kiiremini kui meie ajastu nn.väärtused ja eluviis seda nendega teevad, Lakkavad mõtlemast ja tundmast, ei oska end väljendada, pealiskaudsus suureneb veelgi, nagu seda seni vähe olnud.
    Nutisadmed on tarbeasjad ja neid peab tarvitama vajadusel, mitte ajama tühja lora, surfama mõttetuid pilte jne. Huvitav kas ise tahad elulõpu pimedana veea.Ka takistab seesama ekraanivalgus ja säästukad uinumist ja selle kvaliteeti ikka väga tugevalt.

    • Mitte 2 kuud ago

      et me PEAME harjuma, vaid see toimub NIIKUINII. Sest inimkond SUNNITAKSE sellega kaasa minema. Loomulikult kaasneb sellega ka suur tehislikkus ja tervisevastasus, kuid inimene pigem kasutab mugavust ja lahkub siit ilmast varem kui näsib kaeraleiba ja kaevab oma kraavi labidaga kauem.
      Lülitagem elekter välja, kaovad paljud meie hüved. Kas tahad seda? kardan et mitte. Sa hakkad hoopis luulutama, et noh ega see elekter kurja juur olegi jmt. Mis sest et see on otsitud, kuid sulle ei meeldi Nukitsamehe Nõiamoori majas elada. Seega inimene ühest otsast naudib präänikut, kuid teisest saab piitsa. Ja leiab et hea seegi, kannatame ära, sest präänikust ilma ikka jääda ei taha.
      Nii ka uute vähitekitajatega. Vähk tundub olevat praegu üks suur loos, sest kõigil on mingid alged olemas, kuid välja löövad nad inimeseti erinevalt. Piisab et see alge saab elujõu ja sinu eluga on kööga. Mõni aga paneb tina päevast päeva, tõmbab paki päevas suitsu ja elab ilma vähjata oma 100 aastat välja. Statistiliselt saab küll näidata et selle või teise olukorra tõttu on suurenenud grippihaigestumine, vähkihaigestumine, lastehalvatus jne. Kuid oma elu me ikkagi ei taha muuta. Ja kui keegi ka püüab midagi enda kaitseks teha, siis pole seni näinud ühtki tõendatud tulemust et see on ka edukas olnud. Meie vanim elanik elas 1960ndatel 112 aastani, praegu on vist vanim 107. Kuid kas ta on elus ka järgmisel ja ülejärgmisel aastal? Tegin statistikasse päringu aastat 10 tagasi ja sain vastuse, et praegu on 100-aastaseid ja vanemaid 3 korda rohkem kui 1960ndatel, kuid tänane eluiga on kasvanud just tänu hooldekodudele, sest seal on arstiabi ja tehislik elushoid paremini arenenud. Omal ajal inimese dlihtsalt surid kodus. Tean ise, kuidas maahaiglast saadeti surmaeelikud koju, et haigla keni näitajaid mitte mõjutada. Minu vanaisa oli üks selline.
      Oleks meil ühesugused tingimused, siis ei tea palju oleks elatud Andrese ja Pearu ajal ja praegu. Igatahes on looduses valitsenud tasakaal ja enesepuhastus. Seetõttu ma ka ei näe, et me midagi suudaks saavutada. Kogu see unistus, et 20 aastaga on eluiga kasvanud 7 aastat (Pevkur ja Ansip seda suure suuga kunagi kuulutasid) ja kui nii edasi arvutada, siis oleme sajandi lõpuks maailma pikaealisem rahvus on suur PLÄMA. Ainult lollid usuvad seda.

  6. to mitte aitab sundijaid 2 kuud ago
    Reply

    ja sina aitad sundijatele kaasa oma lolli loriga.
    kaeraleiba st. kaeru ilma leivata söön ma aga praegu enne pensioniäeva juba 6 ndat päeva järjest ja ei midagi muud.
    Ma pole väitnud ,et ekskavaator on tervisele kahjulik või puhas vili ja sellest tehtud leib, mida välismaale ei müüda, sest Eesti mullad ja metsad ei suuda ahnuskoormusele vastu seista igavesti. nutiseaded vilja ei kasvata.ega küpseta leiba.
    elektri vastu pole ma sõna võtnud, aga nende traatide ja trafode läheduses elamisele küll.
    inim,esed peavad tunnetama piiri. kui lasta laps kommipoodi piire seadmata sööb ta enese lõhki ja lagastab
    üksinda kõik kaubad. nii on ka igasugu seadmete hüvedega- neile tuleb osata piire seada ja mitte kahjustada tervist, elu tõelisi Väärtusi ja Rõõme, Eluks Antud Aega nagu loll laps kes sõõb ja oksendab, ahmib ja okendab veelgi ja vihast et paha hakkas röökima pistab.
    oled vist mingi tuulikusekeldaja lobbytaja.

    • Mine 2 kuud ago

      ÜROsse ja esine seal.

  7. Millal 2 kuud ago
    Reply

    enne on inimkond loobunud teaduslikest edusammudest?

Kommenteeri

Sinu meiliaadressi ei avaldata.