Lasnamäe linnaosavalitsus käivitab Lasnamäe muuseumi programmi eesmärgiga tutvustada Tallinna suurima ja mitmekesisema linnaosa ajalugu ja tõsta huvi selle vastu.
„Kodukoha ajaloo teadvustamine on oluline eeldus tugeva kogukonna tekkimiseks. Paraku Lasnamäe minevikku on süsteemselt vähe uuritud. Linnaosas peaaegu puuduvad mälestusmärgid, infotahvlid, linnaosa ajalugu käsitlevad materjalid. Paljudel linnaosa elanikel ei ole millestki kinni haarata oma koduasumi tekkeloo teadasaamiseks. Seetõttu oleme käivitamas Lasnamäe muuseumi programmi, mille eesmärk on tähistada linnaosas paiknevaid ajaloolisi paike ja objekte, panna inimesi huvituma Lasnamäe ajaloost ja lööma selle teadvustamises ja populariseerimises kaasa,“ selgitas Lasnamäe linnaosavanem Vladimir Svet.
Programmi raames plaanib linnaosavalitsus korraldada ekskursioone ja ajutisi näitusi, tähistada linnaruumis olulisi ajaloolis-kultuurilisi paiku, luua virtuaalseid ja interaktiivseid võimalusi piirkonna ajaloo uurimiseks, teadvustada kohaliku toponüümikat ja meenutada Lasnamäel elanud silmapaistvaid Eesti ühiskonna kujusid.
Esimesed Lasnamäe muuseumi sündmused leiavad aset augusti viimasel nädalal Lasnamäe päevade raames. Nädala jooksul toimuvad giididega jalgsimatkad Katleri, Uuslinna, Laagna, Paevälja, Priisle, Sikupilli ja Ülemiste asumites. Linnaelanikel tekib võimalus külastada Väo karjääri, Valgel tänaval asuvat endist staabihoonet, ülemist Majakat ja muid põnevaid paiku. Kümmekond bussipeatust muudavad oma välisilmet piirkonna ajalood tutvustavateks stendideks.
Detailsem programm avalikustatakse lähipäevil Lasnamäe linnaosavalitsuse veebis ja Facebookis.
„Me ei plaani luua uut eraldiseisvat asutust või püsinäitust kindlates ruumides, mitte esialgu. Ehkki Tallinnas eksisteerivad Kalamaja ja Nõmme muuseum, Lasnamäe läheb teist rada pidi. Proovime jooksvatest kuludest ja lihtsamate vahenditega panna inimesi huvituma Lasnamäe ajaloost ja kandma edasi selle piirkonna põnevat ajalood,“ lisas linnaosavanem.
seal üle 3 aasta elanud ja see oli tõesti ainult magamaskäimine. Mingit rohelust pole, vabadust pole, eestilikkust pole. Tunned end samamoodi nagu Moskvas või Sankt-Peterburgis või Kolomnas töötajate magalas.
Jääme lootma, et Mustamäe ja Õismäe järel lammutatakse ka Lasnamäe maha veel käesoleval sajandil ja halvimal juhul ehitatakse sinna madal kuni 2-korruseliste aiamajakestega elamupiirkond, kus saaks ka elada.
See inistus tuleks samuti sinna muuseumi panna, et siis 60…70 aasta pärast oleks võrrelda.
Muuseumi võiks panna ka pildikesi Moskva rongilt saabujatest; —hallid rätinutsakud peas, raudhambad suus, kirsad jalas, lämmatav partjanka ja küüslaugu lehk neid saatmas, aga uue korteri võtmed peos. silmad “omanikuuhkusrest” kilamas. Nemad tõid meile ju kotiga “kultuurat” kaasa, panid öösärgid pesni-pljaskile selga ja astusid ülbelt üle maha muserdatud eestlaste. Millist kirjeldamatut õudu pidid eestlased päevast-päeva taluma—–. Mul on kohutavalt kahju, et nn. “isamaalased” jätsid kogu selle vaenuliku “koloraadotriipu väe” siia, kuigi oleks olnud võimalus vastavalt Genfi Konventsioonile need siit tagasi saata sinna, kust nad tulid.
lugesin kõlakat, et isegi vähesed allesjäänud vaesed eestlased pagevad Lasnagorskist ükskõik kuhu mujale. Rikastest venelastest rääkimata. Milles võib sellise rahvasterännu põhjus olla?