Stenbocki maja, Tallinn, 25. august 2020 – E-Eesti nõukogu tutvus oma tänasel istungil Eesti digiriigi ja küberturvalisuse arengukava 2030 visiooni ja põhisuundadega.
„Arengukava näeb Eestit kui maailma digipesa, mille eeldused ja teenused liiguvad turvaliselt koos eestimaalastega igasse kodumaa nurka ja ümber maailma, ning välismaalased tulevad siia, et digitaalselt oma äriasju ajada ja meie kogemusest õppida. Tähtis on, et selles dokumendis oleks nii ambitsiooni kui ka konkreetseid tegevusi ning see hõlmaks kogu ühiskonda“, ütles peaminister Jüri Ratas.
Kava fookuses on üleminek proaktiivsetele teenustele, mis toovad riigi toe inimese juurde just siis, kui tal seda vaja on. Vajalikke andmeid küsitakse kodanikult edaspidi ainult ühe korra ja igal kasutajal, olgu see inimene või ettevõte, on võimalik jälgida, milliseid andmeid riigil tema kohta kogutud on ning kes ja millistel eesmärkidel neid kasutab. Muuhulgas toimub andmete teisene kasutamine nõusolekuteenuse abil. Lisaks näeb kava ette avalike teenuste efektiivsema administreerimise, digiriigi keskete taristukomponentide arendamise ning uute lahenduste süsteemse katsetamise, kaasates selleks akadeemilist maailma ja erasektorit, sealhulgas idufirmasid.
Tehisintellekti kasutamine Eesti avalikus sektoris on juba alanud. Aasta lõpuks on riigis kasutusel 50 kratti, kuid tulevikus on potentsiaali oluliselt rohkemaks. Et kodaniku ja ettevõtja suhtlust riigiga lihtsamaks ja mugavamaks muuta, viiakse ellu #bürokrati kontseptsioon, mis näeb ette virtuaalse abilise loomise. See eesti keelt mõistev ja rääkiv abiline hõlbustab riigi teenuste kasutamist, sest on integreeritud kõikide haldusalade tähtsamate e-teenustega. Seejuures peab inimesel olema võimalik kõiki avalikke teenuseid tarbida eriteadmisi omamata, kasutades selleks talle sobivat suhtlusviisi ja seadet, ning üha enam ka piiriüleselt, Põhjalas ja Euroopa Liidu riikides.
E-Eesti nõukogu kohtumisel tutvustati ka tehisintellekti ehk Krati rakendamist reguleerivate õigusnormide väljatöötamise hetkeseisu. Tehisintellekti rakendamisega võivad tekkida probleemid, mis on seotud näiteks kas stereotüüpidega või valede kaalutlustega varasemast praktikast, mille põhjal Kratt on õppinud, juba koodi sisse programmeeritud vigadega või otsuse algoritmi läbipaistmatusega. Euroopa Liidu ja Euroopa Nõukogu tasandil on antud välja mitmed soovitused tagada tehisintellekti kooskõla põhiõigustega ja selle läbipaistvus. Eestis on hetkel tehisintellekti puudutavad sätted hajutatud erinevatele seadustele. Niinimetatud „Krati seaduse“ eelnõu väljatöötamise kavatsus on saadetud kooskõlastamisele ning nõukogu tuleb sellele teema juurde tagasi oktoobris. Järgmiseks aastaks on planeeritud ka EL-i vastav õigusakt.
E-Eesti nõukogu arutas ka võimalusi lihtsustada kurtide ja vaegkuuljate suhtlust häirekeskusega. Praegu on kurtidel, vaegkuuljatel ja kõnepuudega inimestel võimalik suhelda häirekeskusega SMS-i teel. Suhtluse lihtsustamiseks plaanitakse kasutusele võtta kaasaegsemad lahendused. „On väga oluline, et kuulmispuudega inimesed saaksid oma murest teada anda nende jaoks kõige kiiremal, mugavamal ja turvalisemal viisil. See on koht, kus iga vale nupu vajutus võib sõna otseses mõttes maksta elu,“ ütles peaminister Jüri Ratas. Kohtumisel lepiti kokku, et majandus- ja kommunikatsiooniministeerium, siseministeerium ja sotsiaalministeeriumil analüüsivad olukorda ja vajadusel arutavad koos häirekeskuse ja Eesti Kurtide Liiduga, kas parimaks alternatiiviks SMS-ile oleks nutirakendus, videokõne või mõni muu lahendus.
täiesti tasuta ette, mida on vaja teha kõigepealt ehk enne vahutootmist. vaja on kõik pangakaardid, isikukaardid ja muud kaardid ühitada. See aitaks meil üle minna sulavabale arveldusele ehk kaottaks sularaha. Iga ülekanne (peale esmapalga) läheks tarbimismaksu alla, pool läheks müüja ja pool ostja omavalitsuse eelarvesse. Neist moodustuukski eelarve, mille koostamise alused võetaks vastu rahvahääletusel. Mitu % sinna, mitu tänna jne. Mitte aga ei käidaks mööda Eestit ja pakutaks rahva rahakotist rahvale altkäemakse “valige mind!”
Kaoks paljud mõttetud pisimaksud, millel pole tegu ega nägu.
Sularahaga saaks küll omavahel arveldada, kuid selle mõte kaob, eriti kui iga suurem müügitehing peab ikkagi pangast läbi käima ning sellelt ülekandelt tuleb nagunii tarbimismaks tasuda.
Kõik muu on puhas vaht ega vii elu edasi.