EL-i eelarveläbirääkimised toovad Ratasele põllumeeste tänumärgi

Eesti Põllumajandus-Kaubanduskoja nõukogu otsustas lõppeval nädalal anda koja aumärgi „Eestimaa heaks“ peaministrile Jüri Ratasele järjepideva ja väga eduka töö eest Eesti põllumajanduse ja maaelu eest seismisel Euroopa Liidu (EL) pikaajalise eelarve läbirääkimistel aastateks 2021-2027.

Koja nõukogu tunnustas väga hea koostöö eest Balti riikide ühishuvide eest seismisel ka Läti ja Leedu põllumeeste esindajaid. Neljapäeval Sakus toimunud tunnustamisüritusel anti koja aumärk Leedu Põllumajandusühistute Liidu asepresidendile Mindaugas Maciuleviciusele. Koja tänukirjaga tunnustati Läti Põllumeeste Parlamendi asepresidenti Maira Dzelzkaleja-Burmistret, kellel on koja aumärk 2013. aastast.

„Euroopa Liidu pikaajaline eelarve aastateks 2021-2027 on võtmetähtsusega Eesti põllumajandus- ja toidutootmise ning maaelu edendamisel eelseisvatel aastatel. Hea meel on tõdeda, et hiljutise eelarvekokkuleppega liigume märkimisväärse ja kavandatust kiirema sammu lähemale põllumajandustoetuste ühtlustamisele Euroopa Liidus. Põllumajanduskoja hinnangul on selle saavutamiseks olnud väga oluline valitsuse ja põllumeeste hea koostöö ning mõlema poole pühendumine,“ ütles Eesti Põllumajandus-Kaubanduskoja juhatuse esimees Roomet Sõrmus.

Sõrmuse sõnul on Eesti põllumeestele ja laiemalt toidutootjatele ausate konkurentsitingimuste eest seismisel nii valitsuste kui põllumajandusorganisatsioonide tasandil tehtud pikaajalist koostööd teiste Balti riikidega, mis on samm-sammult viinud eduni. „Selle koostöö tunnustamiseks tänas koda ka Läti ja Leedu põllumeeste esindajaid, kellega koos oleme seisnud meie piirkonna toidutootmise hea käekäigu eest,“ selgitas põllumajanduskoja juht.

„Täna ei oska me täpselt hinnata, kui palju suurendavad Euroopa Liidus kavandatavad keskkonnanõuded põllumajandustootmise kulusid, kuid kokku lepitud põllumajanduspoliitika eelarve kasv on väga tähtis, et ettevõtjad suudaksid möödapääsmatuid lisainvesteeringuid tootmisesse teha ja karmistuvaid nõudeid täita. Selles kontekstis oleme väga tänulikud, et põllumajanduspoliitika eelarve kuulus ELi läbirääkimistel valitsuse prioriteetide hulka,“ lisas Sõrmus.

Eesti põllumehed on alates Euroopa Liiduga liitumisest saanud väga palju madalamaid toetusi kui enamuse teiste riikide konkurendid. Juulis saavutatud eelarvekokkuleppe kohaselt ulatub perioodi 2021-2027 põllumajanduse otsetoetuste kogumaht Eestile 1,35 miljardi euroni võrreldes käesoleva perioodi seitsme aasta ligi 1 miljardi euro suuruse eelarvega. Euroopa Komisjoni esialgne pakkumine oli alla 1,27 miljardi euro, millele lisandus peaminister Jüri Ratase peetud läbirääkimiste viimases faasis üle 80 miljoni euro.

Esialgse Euroopa Komisjoni ettepaneku järgi oleksid põllumajandustoetused hektari kohta hinnanguliselt suurenenud 66 protsendilt 76-ni EL-i keskmisest. Läbirääkimiste tulemusel toimub lähenemine ELi keskmisele kiiremini – Eesti jõuab 76 protsendi otsetoetuste tasemeni Euroopa Liidu keskmisest hektari kohta mitte aastal 2027, vaid juba 2022. aastal. Perioodi lõpuks jõuab põlumajandushüvitiste tase arvutuslikult 80 protsendini EL-i keskmisest.

Lisaks otsetoetustele Eestile eraldatava maaelupoliitika EL-i poolse eelarve maht järgmisel perioodil pisut kahaneb – maaelu toetusteks eraldatakse 638 miljonit eurot pikaajalisest eelarvest ja 64 miljonit eurot taaskäivitamise kavast, kokku seega 702 miljonit eurot. Aastatel 2014-2020 oli maaelupoliitika EL-i poolne eelarve 723 miljonit eurot. See aga ei tähenda ilmtingimata maaelu arengu programmi mahu vähenemist, sest riigi kaasfinantseerimise kohustus pigem suureneb ning lõplik eelarve sõltub siseriiklikest otsustest ja valikutest.

3 kommentaari
  1. Edulugu 1 kuu ago
    Reply

    oleks siis, kui ka meie saaks 100% toetusi ehk kehtestataks võrdõiguslikkus.
    Praegu aga on Jurka panus rohkem maasikakorjamisse kui millessegi muusse.

  2. mnjah 1 kuu ago
    Reply

    See on tunnustus, aga paraku mitte ükski peavoolumeedia portaal, sh ka ERR, ei edasta seda uudist. Mis see ometi on, mis neid ikka veel hoiab opositsiooni küljes. Ligi ja Raik said ERR ja mujal nii palju tähelepanu ja ometigi lõpuks PM ajakirjanik ütles selle otse välja, et kõige suurem huvide konflikt Freeh advokaadibüroole kaikikaid kodarasse loopides on J.Ligil endal.
    Eelmisele kommentaatorile, igasugune edasiliikumine on edulugu. Varem ei toimunud üldse midagi. Ratas on tubli, meeldib see teile või mitte.

  3. Triin 1 kuu ago
    Reply

    Sõrmusel vesi ahjus, äkki peab hakkama püksirihma pingutama ja pekki kaotama. Terve suvi röökis, kuidas vaeseid maasikakasvatajaid kotitakse, isegi vihma lasi EKRE põllu pääle sadada. Lillemetsal ja teistel üle 5 ha.listel näpud põhjas ja “loodetud” eurod, ukraina orjade ja riigile trääsa näitamisega (makse maksti kahe-kolme eest, põllul 100) jäid saamata. Mehike kartis sooja kohta kaotada, seega algas sellistele limukatele kombeks olev pugemine. Aga tõepoolest on Rattal teeneid, et eesti (läti, leedu) põllumeest EL; is ei nöögitaks võrreldes prantsuse ja itaalia jne. sama valdkonna töötajatega.

Kommenteeri

Sinu meiliaadressi ei avaldata.