Minister Kiik rahvusvahelisel konverentsil: meestel on oluline roll soolise võrdõiguslikkuse edendamisel

Foto: Tanel Kiik/Facebook

Töö- ja pereelu tasakaalu ning vanemliku vastutuse võrdsemat jagunemist naiste ja meeste vahel saab saavutada vaid stereotüüpidest vabas ühiskonnas, ütles sotsiaalminister Tanel Kiik, kes avas täna rahvusvahelise meeste ja soolise võrdõiguslikkuse teemalise konverentsi.

Konverents kuulub sarja, mille üldiseks teemaks on mehed ja sooline võrdõiguslikkus, täpsemalt arutatakse poiste ja meeste aktiivsemat osalemist soolise võrdõiguslikkuse edendamisel. Käsitletakse ka poiste ja meeste soospetsiifilisi probleeme, mis paljuski on põhjustatud iganenud soolistest stereotüüpidest, mis mõjutavad nii ühiskonna suhtumist ja ootusi poistele ja meestele kui nende enda käitumist ja enesekuvandit.

Eestis toimuval konverentsil keskendutakse aruteludes konkreetsemalt meeste vastutusele hoolitseda enda, teiste ja ühiskonna heaolu ning jätkusuutlikkuse eest. „On oluline, et poisid ja mehed näeksid iseennast ning et neid nähtaks ka teiste poolt oluliste osalistena soolise võrdõiguslikkuse edendamisel ja soolisest ebavõrdsusest tulenevate probleemide lahendamisel ühiskonnas,“ ütles sotsiaalminister Tanel Kiik. „Ühtlasi on tähtis, et mehed tunnetaksid soolise võrdõiguslikkuse edendamise kasulikkust ka iseenda jaoks ning et soolise võrdõiguslikkuse poliitikad aitaksid lahendada ka meeste soospetsiifilisi probleeme.“

Lapse eest hoolitsemise vastutus on seni langenud peamiselt naiste õlule, mistõttu on just naiste karjäärikatkestused pikad ning mõjutavad ka nende edaspidist olukorda tööturul. „Samas me näeme, et üha rohkem isasid võtavad aja maha, et saada enam osa oma lapse esimeste elukuude kasvamise rõõmust. Seda kinnitab lisaks vanemahüvitise statistikale ka isapuhkust kasutavate isade arvu järjepidev suurenemine,“ märkis minister Tanel Kiik, kelle sõnul uuringud kinnitavad, et mõlema vanema aktiivne osalemine lapse kasvatamisel toetab paremaid peresuhteid ja vanemapuhkust kasutav isa suurendab ema turvatunnet tööturul, andes seeläbi julguse saada veel lapsi.

Selle aasta juulist saavad isad jääda isapuhkusele senise 10 tööpäeva asemel 30 päevaks saades selle perioodi eest vanemahüvitist. Isa õigus vanemahüvitisele ei sõltu tema eelnevast töösuhtest ega töötamise lepingulisest vormist ning isa saab hüvitist kasutada emaga samal ajal või eraldi. Alates 2022. aastast saavad vanemad jagada vanemapuhkust omavahel ka päevade kaupa ehk mõlemal vanemal tekib võimalus soovi korral osaajaga töötada ja saada vastavalt vanemahüvitist.

Suurt hoolduskoormust tekitab pereliikmetele sageli ka eaka või puudega lähedase abistamine. Nii Eestis kui ka mujal maailmas on traditsioonilistest soorollidest mõjutatuna hoolduskoormuse kandjad eelkõige naised, mis väljendub negatiivselt ka nende tööturupositsioonis ja sissetulekutes.

Lisaks eelnevale rõhutas minister vajadust töötada selle nimel, et vähendada perevägivalla juhtumeid. Eelmisel aastal registreeriti 4119 perevägivallakuritegu, ligi kolmandikul juhtudel oli pealtnägijaks või ohvriks laps. Enamus ohvreid on naised, kes olid vägivalda kannatanud juba pikka aega. „Perevägivalla puhul on lisaks kiirele reageerimisele ja ohvri abistamisele oluline tegeleda ka vägivallatsejaga, tema hoiakutega ja käitumisega, et peatada vägivalla jätkumine,“ ütles minister Tanel Kiik.

Tänavu maist on avatud telefoniliin 6606 077 nendele, kes soovivad loobuda vägivallast oma suhtes ja muuta enda käitumist turvalisemaks. Numbrile oodatakse helistama ka lähedasi, kes soovivad vägivallast loobujat toetada. „Uuringud näitavad, et pakkudes vägivallatsejale ärakuulamist, võimalust võtta vastutus oma tegude eest ning vajalikke teadmisi ja oskusi vägivallavabaks käitumiseks, väheneb tõenäosus selle kordumiseks. Esimeseks sammuks vägivallavabaks käitumiseks on juhtunu tunnistamine ja vastutuse võtmine. Lisaks vägivalla vähendamisele aitab oma käitumise mõistmine parandada inimese enda ning tema lähedaste vaimset tervist ja omavahelisi suhteid“, lisas minister Tanel Kiik.

Sotsiaalminister Tanel Kiik ja sotsiaalala asekantsler Rait Kuuse osalevad 3. ja 4. septembril rahvusvahelisel meeste ja soolise võrdõiguslikkuse teemalisel virtuaalkonverentsil. Konverentsi korraldab sotsiaalministeerium koostöös Põhjamaade Ministrite Nõukogu ja Euroopa Soolise Võrdõiguslikkuse Instituudiga.

4 kommentaari
  1. Puhas 3 kuud ago
    Reply

    sisutühi loosung. Asjale tuleb läheneda seestpoolt. Asi pole ju mingis hilisemas soolises mittevõrdõiguslikkuses, vaid mehe ja naise kõlbmatuse selgitamises enen abielu. Täpsem selgitus läheks pikaks, katsun lühidalt.
    Osa mehi ja naisi on abieluks täiesti kõlbmatud juba oma suhtumiste ja vaadete poolest.
    Osa mehi ja naisi on kõlbmatud üldse lapsi kasvatama, järelikult ei tohiks neil olla ka lapsi, sest nad kasvavad raudselt ilma hoolitsuseta.
    Osa mehi ja naisi tüdinevad algul näivast kenast abielust 1…2 aastaga. Käib see põhiliselt noorte kohta, kelle luulud paneb paika tegelik elu oma riugastega. Ohvriteks on siis lapsed.
    Osa mehi ja naisi väsivad abielust ja üldse kellegagi koosoelust 30 alla jõudes. nad tahavad olla iseenda peremehed, et keegi kõrval ei vääksuks ega näägutaks. Tegemist on loomult vanapoiste ja vanatüdrukutega, kes on elutee valikul hetkekallutatuse tõttu eksinud.
    Ei lisa siia kõrvalehüppavaid mehi ja naisi, see on omaette valdkond.
    Seega, kui me saaks VÄLTIDA just neid põhipunkte, siis oleks meil küll vähem lapsi ja peresid, kuid tunduvalt enam ka õnnetuid lapsi ja peresid. Nii jääb vaid otsustada, kumba tahetakse, kas näilist õnne suure pasunakooriga või tegelikku õnne vilepilliga.

    • Seega 3 kuud ago

      kui me saaks VÄLTIDA just neid põhipunkte, siis oleks meil küll vähem lapsi ja peresid, kuid tunduvalt VÄHEM ka õnnetuid lapsi ja peresid.

    • Võrd 3 kuud ago

      Mis soolisest võrdõiguslikkusest see kiigepoiss üldse sonib?Ta ju toetab ebaseaduslikult pederaste ja igasuguseid teisi pervosid, kes ütlevad, et sugusid pole olemas ja sugu on sotsiaalne konstruktsioon.
      Nii et Sm.Kiik, sugusid pole ju olemas, seega mingit loba sel teemal pole mõtet ajada.

  2. hm 3 kuud ago
    Reply

    Mis jura see on? Meil on ju lapsevanem 1 ja lapsevanem 2, kus need mehed ja naised veel on?

Kommenteeri

Sinu meiliaadressi ei avaldata.