Andres Vään: Kohalikku elu peavad juhtima ikka kohalikud inimesed

Andres Vään

Üks rahvatarkus ütleb, et enne kui lähed küla koristama, tasub vaadata, et su enda kodu korras oleks. Keskerakonna Jõgevamaa piirkonna kauaaegne juht Andres Vään on Põltsamaa vallavanem ja küllap peegeldab tema mõtteid ja tegusid ka koduomavalituse areng. Vallakeskuses Põltsamaal ja teisteski paikades ongi mitmeid märke elu muutumisest turvalisemaks, keskkonnasõbralikumaks, aga ka atraktiivsemaks, põnevamaks. Keskerakonna elu edendamisel peab Vään oluliseks kompromissi ja koostöövalmidust ning positiivselt mõtlevate ja tegusate noorte mitmekülgset osalemist erinevates protsessides.

2017. aastal, pärast haldusreformi neljast omavalitsusest loodud Põltsamaa vallas valiti teid vallavolikogu esimeheks, tänavu kevadel aga Põltsamaa vallavanemaks. Mida öelda, kui võrrelda neid positsioone omavalitsuste juhtimisel?

Kiputakse arvama, et vallavolikogu esimees võtab vastu otsuseid. Nii see mõistagi pole. Otsustab ikka volikogu. Tähtis on jälgida, et vallavolikogu töö püsiks seadusandluse ja õiguskultuuri raamides. Vallavanema töö eeldab põhjalikumat süvenemist igapäevastesse probleemidesse. Igati kasuks tuleb vallaelanike kordaminekustest osa saamine, nende murede, arvamuste ja ettepanekute kuulamine. Sageli tänaval inimesti kohates saavad mitmedki mured selgeks räägitud.

Mitmed märgid näitavad aktiivset toimetamist vallakeskuses Põltsamaal. Jõgeva poolt tulles sisse sõita ei õnnestunud, sest remonditi teed. Üle-eestilist kuulsust on kogunud Põltsamaa lähedale Kamari paisjärve äärde veesuusatamise ja teiste veespordi alade edendamiseks, meeldivate ja põnevate elamuste loomiseks rajatud Põltsamaa Wpark. Mida veel lisaksite?

Koondame kogu vallavalitsusse ühte majja, milleks võtame kasutusele tühjaks jäänud apteegi ruumid. Hoone, kus vallavalitsus asus enne haldusreformi, soovime ümber ehitada elamuks, kus paiknevad üürikorterid. Põhjusel, et Lustivere mõisahoones asuv hooldekodu ei vasta kaasaja nõuetele, tuleb Põltsamaale uus hooldekodu ehitada. Põltsamaa lossihoovis sai uue hingamise Põltsamaa muuseum.

Varsti valmib ka vaatetorn, kust saab hea ülevaate parkide ja sildade rohkest Põltsamaa linnast ja sügisel, talvel, mil puud raagus, näeb ka lähemat ümbrust.

Kevadel lõpetas ootamatult tegevuse ajaleht Põltsamaa Teataja. Juba paari kuu pärast läks aga korda ettevõtlike ja kodupaika väärtustavate inimeste abiga asutada ajaleht Põltsamaa valla Sõnumid. Ajalehe esinumbri kinkisime hiljuti Jõgevamaad külastanud peaminister Jüri Ratasele.

Mida kohtumisel peaministriga arutati?

Põltsamaa ja Mustvee omavalitsusjuhtide kohtumine peaminister Jüri Ratasega sai teoks Põltsamaa Wpargis. Teemaks oli Jõgevamaa areng, milles suuremaks piduriks vähenev ja vananev rahvastik. Valitsusjuhi arvates aitavad siin kohapealne initsiatiiv ja piirkondade võimaluste parem kasutamine. Jüri Ratas toonitas ka vajadust kiirema internetivõrgu rajamiseks ning mitmekülgsemat koostööd ühistranspordivõrgu korraldamisel.

Kindlasti ei ole selle lahendamiseks ühte ja kindlat meedet, kuid edasi aitavad nii kohalike initsiatiiv kui arengueelduste parem kasutus, kokkuvõttes ettevõtluse arendamine ja kvaliteetse elukeskkonna loomine laiemalt. Vajalike sammudena toodi kohtumisel esile kiire interneti võrgu rajamist, varasemast suuremat koostööd riigi ja omavalitsuste vahel ühistranspordivõrgu korraldamisel. Kohtumisel osales ka majandus- ja taristuminister Taavi Aas.

Põltsamaal on pikaajalised sporditraditsioonid. Varsti toimuvad kohaliku spordielu kauaaegsele edendajale, legendaarsele spordimehele Villu Ojassalule pühendatud mälestusvõistlused. Ehk mõned näited veel praegusest spordielust Põltsamaa vallas?

Augusti lõpus toimusid Põltsamaal kolmed spordivõistlused: Wpargis Eesti meistrivõistlused veelauasõidus, Kuningamäe kardirajal võrrikunnide karikasarja finaal ja Põltsamaa jõe 46. suvemängud, kus võisteldi korvpallis, jalgpallis, jalgrattakrossis, erinevatel kergejõustikualadel, aga ka kalapüügis, topispallijännis, kuulijännis ja naelte pakku tagumises ning teistelgi põnevatel spordialadel. Sportimisvõimalusi on loodud valla erinevates paikades. Allastvere külas on kohalikul initsiatiivil rajatud Piiroja rallikrossirada, mida haldab Põltsamaa Tehnikaspordiklubi. Korraldatakse üle-eestilisi ja rahvusvahelisi võistlusi. Raja arendamisele paneb õla alla ka Põltsamaa vald.

Mille järgi maapiirkondade inimesed poliitilistes eelistustes oma valikuid teevad?

Esimesed kriteeriumid selles protsessis on koostöö, kompromissivalmidus ja sõnapidamine. See tekitab usalduse. Mõistagi on oluline soov edendada kohalikku elu, tagada selle jätkusuutlikus. Ohuks on isiklike ambitsioonide esiplaanile seadmine paikkonna koguhuvide asemel, mida varem või hiljem märgatakse.

Jõgevamaal on kolm erinevat omavalitsust: Jõgeva, Mustvee ja Põltsamaa vald. Kuivõrd raskendab see sünergia tekkimist nii üleüldises mõttes, kui ka erakonna siseselt?

Sünergia polegi ehk kõige olulisem. Kohalikku elu peavad ikka juhtima inimesed, kes seda põhjalikult tunnevad.

Kuivõrd jätkub Jõgevamaal mõtteerksaid, teotahtelisi ja aatelisi noori?

Erinevates valdkondades, ka erakondade juhtimises on kippunud tooni andma üle keskea ja vanemad inimesed. Viimasel ajal on aga endast positiivselt märku andnud mitmedki noored. Eriti võin seda öelda Põltsamaa valla näitel. Noorema põlvkonna inimesi on astunud ka Keskerakonda.

Jõgeva ja Põltsamaa piirkonda on sageli mitmel tasandil võrreldud. Kui erinev on kahe omavalituse poliitiline elu?

Jõgeva piirkonnas on poliitiline olukord alati elav ja vastuolude rohkem olnud. Näiteks Põltsamaa vallas loetakse poolteist tundi kestnud vallavolikogu istungit juba pikaks, Jõgeva vallas pole aga kolm tundi kestnud istung veel pikk istung, sest arutlemist jätkub kauemaks.

Kui sageli kohtude erakonnakaaslastega erinevatest Jõgevamaa paikadest?

Neid kohtumisi võiks kindlasti rohkem olla. Mitmed asjad saab ära räägitud ka telefoniga ja läbi sotsiaalmeedia, kuid vahetutel kohtumistel tekkib tugevam emotsionaalsem tasand, mis sageli lahenduseni jõudmisele kasuks tuleb.

Mida teha, et Keskerakond võidaks Jõgevamaa omavalitsustes 2021. aasta kohalikud valimised?

Tuleb aru anda, et valmiskampaania algab eelmiste valimiste lõppedes. Ei saa aga mõelda mitte ainult valmiste võitmisele, sest pärast valimisi tuleb tavaliselt moodustada koalitsioon. Arvestades seda, tuleb konkureerivatesse poliitilistesse jõududesse suhtuda kui rivaalidesse, kuid hoiduda solvangutest, ära panemistest ja jääda väärikaks. Näiteks Põltsamaa vallas on koalitsioonis Keskerakond, Sotsiaaldemokraatlik erakond, Reformierakond ja Eesti Konservatiivne Rahvaerakond. Aeg-ajalt ikka diskuteerime omavahel, kuid koalitsioon püsib ja tuleme toime.

Kui palju jääb aega hobidega tegelemiseks?

Seda aega tuleb leida ja võtta. Harrastustega tegelemisel, olgu selleks näiteks töö värskes õhus, mis minu jaoks töö metsas või aias, on peas ikkagi samal ajal töömõtted. Meeldivat ajaviidet pakub sajandite vanuse kodumaja korrastamine, remontimine. Põhiliseks tegijaks on selles valdkonnas küll minu poeg. Muide, seda ajaloolist maja on Jaan Kross maininud ka romaanis „Keisri hull“.

Usutles Jaan Lukas

2 kommentaari
  1. Huvitav 3 nädalat ago
    Reply

    kaua võtab aega, et saadaks aru, et inimesed peaks ise valla moodustama, mitte ei lase aabadel endale pähe istuda.

  2. Triin 2 nädalat ago
    Reply

    Eks päälinnas ja Ida-Virumaal ka “kohalikud” juhivad. Lähevad valivad Putinit ja Venemaa Riigiduumat, käivad okupatsioonimärgistusi kummardamas ja siis “valitsevad” ka eestlastelt jõuga äravõetud maad. (Ida-Virumaa), ega Tallinnaski pilt parem ole. Selingeri militaarlaagri kasvandik “pommiMiša” ei erine nendest impeeriumitagasiihalejatest karvavõrdki, ikka kõik olgu umbkeelsele kättesaadav (nüüd juba lausa 3 “ametlikku” asjaajamiskeelt, huvitav kuna soome tuleb?), eestlane on sellise paduvenestunud segaverelisele teise või isegi kolmanda järguline.

Kommenteeri

Sinu meiliaadressi ei avaldata.