Peaminister Jüri Ratase sõnul on oluline Euroopa Komisjoni ettepanek tõsta Euroopa Liidu (EL) kasvuhoonegaaside heitkoguste vähendamise eesmärki 2030. aastaks 40 protsendilt 55-le, et Euroopa saaks sujuvamas tempos liikuda kliimaneutraalsuse eesmärgini aastaks 2050.
Senine kasvuhoonegaaside vähendamise kiirus planeedi ülekuumenemise vältimiseks ei ole piisav, ütles Ratas BNS-ile. Samuti oleks sel juhul pärast 2030. aastat kliimaneutraalsuse saavutamine väga keeruline.
“Kliima määrab meie tuleviku ja kliimamuutuste tagajärgedega võitlemiseks on meil tarvis tegutseda targalt juba praegu. Vaatame tulevikku eesmärgiga tagada nii praeguste kui ka tulevastele põlvkondade heaolu. Meil kõigil vaja on viia läbi muutusi keskkonna-, majandus- ja sotsiaalvaldkonnas. Oleme sellel teel juba mitu sammu astunud, aga teha on samuti palju. Kõige selle keskmes on muidugi meie inimesed, kellele loome töökohti ning tagame ka tulevikus kaasaegse ja elamisväärse elukeskkonna,” rääkis Ratas.
Eesti on Ratase sõnul juba praegu üks ambitsioonikamaid riike EL-is ja oleme võtnud eesmärgi vähendada kasvuhoonegaaside heidet 2030. aastaks 70 protsendi võrra. Kui Euroopa tõstab oma eesmärki ja suunab sinna rohkem ressursse, siis toetab see ka meid. See kasvataks kindlasti nõudlust uute tehnoloogiliste lahenduste järele, mis loovad ettevõtetele, sealhulgas Eesti ettevõtetele, uusi võimalusi.
“Euroopa Komisjon on koostanud mõjuhinnangu, mille järgi on 2030. aastaks 55-protsendiline kasvuhoonegaaside vähendamine Euroopas võimalik ja majanduslikult kasulik. Meiegi peame hindama, milline on võimalike muudatuste mõju Eesti elanikele, ettevõtetele ja riigile tervikuna ning leidma kõige mõistlikumad võimalused,” ütles Ratas.
Läbirääkimised ja lahenduste otsimine, kuidas EL-i üleselt 55 protsendi täitmiseni jõuda, seisavad alles ees. Eesti jaoks on Ratase sõnul oluline, et arvesse võetaks riikide eripärasid ja senist sõltuvust fossiilkütustest. Üleminek kliimaneutraalsele majandusele peab olema õiglane, lausus peaminister.
Kliimaneutraalsuse poole liikumisel on Ratase sõnul väga oluline, et järgmisest EL-i eelarvest ning taaskäivitamise kava vahenditest on Eestil keskkonna- ja kliimamõju vähendavateks tegevusteks kokku 3,3 miljardit eurot. Selle hulgas on ka õiglase ülemineku fondi 340 miljonit, mis on oluliseks toeks eelkõige Ida-Virumaale. EL-i tugi annab võimaluse muuta Eesti majandus konkurentsivõimelisemaks ja vähendada oluliselt meie kasvuhoonegaaside heidet, mis on inimese kohta arvestatuna endiselt üks suurimaid EL-is.
BNS