Koplisse kavandatakse jahisadamat

Autor AW2 Architects

Tallinna linnavolikogu algatas tänasel istungil Koplis Meeruse sadamaala detailplaneeringu ja keskkonnamõju strateegilise hindamise. Planeeringu kohaselt plaanitakse praeguse kaubasadama asemel jahisadam ja uus äri- ja elamukvartal ning kavatsetakse 15,6 hektari suurune ala avada avalikkusele.

Linnavolikogu keskkonnakomisjoni esimees Enno Tamm ütles, et Meeruse sadamaala uuenenud detailplaneeringu algatamine on suur samm Põhja-Tallinna fantastilise arenguperspektiivi järkjärgulise realiseerumise suunas. „Kopli poolsaarel on ju mitu sadamat ning endisi tööstusalasid, kuhu linnaelanikel praegu veel asja ei ole. Planeeringu realiseerimine oleks ka järjekordne samm Tallinna kui terviku avanemisel merele, sest ka sinna on ette nähtud rannapromenaad,” rääkis Tamm.

Planeeritav ala asub Põhja-Tallinnas, Kopli poolsaare edelaosas Meeruse sadama alal ning piirneb Klaasi ja Meeruse tänavaga ning loodes asuva Bekkeri (kauba)sadamaga. Kopliranna tänaval, Vasara tänava ääres ja ühel pool Ankru tänavat asuvad korterelamud. Sadamaalal paiknevad põhiliselt laod ning angaarid, merepiiril asuvad kaid ja muul. Kopliranna tn 25 kinnistu ja Bekkeri sadama piirnevas osas on kallas looduslik.

Detailplaneeringus tehakse ettepanek muuta Tallinna Linnavolikogu 11. jaanuari 2001 määrusega nr 3 kehtestatud „Tallinna üldplaneeringust“ tulenev maakasutuse juhtotstarve kaubasadama alast reisisadama alaks ja korruselamute alaks.

Detailplaneeringuga moodustatakse tootmismaa sihtotstarbega kinnistutest (Kopliranna 47, Kopliranna 49, Kopliranna 53b, Klaasi 1, Marati 7 ja Marati 14) äri- ja/või elamumaa, üldkasutatava maa ja transpordimaa sihtotstarbega krundid ning määrates ehitusõiguse piirkonda sobiva kõrgusega hoonete, põhiliselt kuni 4-korruseliste ärihoonete, korterelamute või äripindadega korterelamute, ehitamiseks. Lisaks jääb alale rekonstrueeritav ehitismälestis Bekkeri laevatehase slipp. Planeeringus antakse heakorrastuse, haljastuse, juurdepääsuteede, parkimise ja tehnovõrkudega varustamise põhimõtteline lahendus.

Detailplaneeringus taotletakse looduskaitseseadusest tuleneva ranna ehituskeeluvööndi vähendamist detailplaneeringu koostamisel täpsustuva ala ulatuses. Kuna sadamarajatiste rajamine ja laiendamine on olulise keskkonnamõjuga tegevus, algatati ka Meeruse sadama detailplaneeringu keskkonnamõju strateegiline hindamine.

Detailplaneeringu koostamise korraldaja on Tallinna linnaplaneerimise amet, koostaja on K-Projekt AS ja detailplaneeringu kehtestab Tallinna linnavolikogu.

1 Kommentaar
  1. Võhikuna 1 kuu ago
    Reply

    näen järgmisi põhjuseid:
    1) Kaubasadamat sinna ja sellisel kujul vaja pole. Üldse tuleb sealsed kaubakad kaotada, et poleks kauba liikumist läbi linna. Jääks ainult Muuga ja Viimsi poolsaar. Tallinna siselinna aga jääks veeliikluse teenindussadam, reisisadam ja jahisadamad. Miinisadam on muidugi erand ja samas ka igand, sest sõjasadam peab asuma linnast väljas. BLRT jääb niigi linnast välja ega sega vähemalt esialgu. Kuna meil ka elanike arv pidevalt kahaneb, siis vaevalt sedagi oleks vaja kaotada.
    2) Jahisadamaks ta sobib, sest ta on saabujatele kiirem ja lihtsam ning eraldatum kui nt kalasadamas. Pirita jääb niigi eemale.
    3) Jahisadam on eeldatavalt talvel kinni, kui jääd ikkagi tekib, kaubakas nõuaks jäämurdeteenust.
    4) Tõusikute arv meil kasvab, sest rikkus koondub väheste kätte ka rahvastiku aeglase vähenemise korral. Rikkuritel on oma jaht või kaater juba seisundi näitaja. Nt praegugi käis üks tuttav rikkur oma kaatriga merel suve jooksul ainult 2-l korral. Kuid kaimaksu maksab terve aasta.
    .
    Vast ainus, mis vastu räägib, on soov mereranda jahisadamatega üle paisutada. Sajandi lõpuks elab Tallinnas alla 400000 elaniku ning ka muudest tänastest liiduvabariikidest ja tulevastest riikidest sinna erilist tulva ei tule. Nii jäävad ahned plaanid makse saada täitmata juba eos.
    Poolt räägib siiski tõik, et jahisadamat on kergem ja odavam hävitada.

Kommenteeri

Sinu meiliaadressi ei avaldata.