Riigi ja kohalike omavalituste tulevikunägemus asub ühte sammu

Anneli Ott, Riigikogu liige, Keskerakond

Riigikogu sügisesel avaistungil pidas kõne ka Vabariigi president. Riigipea kriitikaga omavalitsuste toetuspoliitika aadressil ei saa nõustuda, kuna juba mitu aastat on omavalitsuste tugevdamine olnud valitsuse üks peaeesmärke.

Olen nõus, et regionaalse arengu suure ebaühtluse vähendamine on ülimalt oluline ning rikkus ja kvaliteetsed teenused peavad jõudma Tallinna ja Tartu ümbrusest kaugemale. Siiski ei toeta ma presidendi kombel vastandamist, justkui oleks aeg Tallinn pausile panna ning oodata teisi Eestimaa piirkondi järele. Tugev pealinn on oluline ning päris selge on ka see, et Tallinn jääb arengumootoriks.

Vastupidiselt proua presidendi rõhutatud negatiivsusele, saame me omavalitsustelt järjest enam tunnustavat tagasisidet. Meie linnadel ja valdadel läheb paremini kui eales varem ning seda maapiirkondi toetava poliitika tulemusena.

Siinkohal võime eeldada, milline oleks praeguseks meie omavalitsuste võimekus juhul, kui Reformierakonna valitsus poleks 2009. aastal ülemaailmse majanduskriisi tuules linnade ja valdade tulubaasi märkimisväärselt vähendanud. Aastate pikkune eelarvekärbete vaevas elamine on jätnud meie linnadele ja valdadele tugevad armid, kuid seda kahjuks president välja ei toonud.

Keskerakonnale on regionaalpoliitika oluline ning oleme 2016. aastast tegelenud järjepidevalt regionaalse arengu küsimusega. Peaminister Jüri Ratase esimene valitsus taastas kohe omavalitsuste tulubaasi ning aastate jooksul on seda ka märkimisväärselt suurendatud. Samuti oleme algatanud siseriiklikud programmid, et Eesti äärealadel asuvaid maakondi veidi enam järele aidata. Need piirkonnad on Ida-Virumaa ja Kagu-Eesti, mis on seisnud aastaid silmitsi elanikkonna vähenemise ja vananemisega ning madala palgatasemega. Kahtlemata on see ka oluline suund, millega tuleb jätkata, sest Eesti-sugusel väikeriigil ei tohi olla ääremaid.

Kagu-Eesti programm pakub juba teist aastat abi nii kohalikele ettevõtjatele kui ka spetsialistidele, kes saavad omavalitsuste kaudu taotleda toetusi oma eluaseme soetuseks või remondiks. Samuti on programmi üks eesmärk piirkonna turunduskampaaniate toetamine.

Ühe piirkonna arengu seisukohalt on sellise programmi saamine märgiline ning igal juhul on Kagu-Eesti saanud täiendava arenguvõimaluse. Olgugi, et oleme veel üsna teekonna alguses, teeme siiski olulisi samme, et tõsta piirkondliku ettevõtluse aktiivsust, suurendada tööhõivet ning parandada üldist heaolutaset.

Kui kodukandis on hea sissetulekuga töökohad ja kvaliteetsed teenused, ei ole kohalikel põhjust paremat elukeskkonda mujalt otsida. Praegune valitsuskoalitsioon peab Kagu-Eesti programmi jätkamist vajalikuks ning soovib toetusi ka järgnevatel aastatel suurendada. Esmajoones on see võti, et inimesed ei koliks suurematesse keskustesse, kuid teisalt loodan siiralt, et nii mõnigi noor näeb selles võimalust kodukanti naasta.

Praeguse valitsuse suhtumist meie linnadesse ja valdadesse näitas ilmekalt ka kevad, kui kriisi saabudes eraldati omavalitsustele 130 miljonit eurot lisaraha. Mõisteti ühiselt, et omavalitsusi ei saa jätta vaeslapse rolli, nagu läks tosin aastat tagasi ülemaailmse finantskriisi ajal. Näiteks Kagu-Eesti vallad ja linnad said kriisiabi ligi 11,5 miljonit eurot, et teha uusi investeeringuid, remontida teid ja leevendada otseselt kriisi negatiivseid mõjusid.

Lisaks otsustati muuta omavalitsuste laenupiiranguid. Seniselt 60 protsendilt viidi ülempiir 80 protsendini, et omavalitsustel ei jääks enne kriisi paika pandud hädavajalikud investeeringud tegemata.

Läbirääkimised järgmise aasta riigieelarve asjus käivad ning kahtlemata on tähtsal kohal ka maapiirkondade areng. Kindlasti on oluline suurendada omavalitsuste tulubaasi, et meie linnade ja valdade võimalused kasvaksid. See lubaks teha uusi investeeringuid ning pakkuda paremaid ja kvaliteetsemaid teenuseid, pidades ennekõike silmas just kohalike inimeste huve ja vajadusi.

3 kommentaari
  1. Kurb 1 kuu ago
    Reply

    et ka Anneli ei taipa, et riik ju omavalitsustest koosnebki.

  2. Almar Glustsenko 1 kuu ago
    Reply

    Siinkohal meenub Jaanus Karilaid (Edgari “Mittekeegi”), kes koos Riigikogu “Piibumehega” tegi pikka aega rehnungit, et palju Miil-Leedo-Berman on 3 Vainamere laevaga vahelt teinud…….ja l6puks selgus, et rehnung oli poliit-ideoloog-filosoofiline st numbreid ei olnud.

    Vaga “lugupeetud” Kadriorgia ja Lindanisast imetud Domineerimispea vargla.

    Mis omavalitsustele neis kriiside tekitamise kompenseerimisest Valitsuse poolt te raagite? Ausas paganariigis teeb esmalt riiklik uurija koos peaprokuroriga selgeks palju riik on omavalitsustelt varastanud. Eeldatavasti peaks seda tegema KaPo, aga ma vaga kahtlen, et 900 000 paganat tahavad seda saada Rochildile alluva Macroni Auleegioni ordeni ehk ordu (vt et.wikipeedia) ruutli kaest kuulda, eriti see suur endise Keskerakonna liikmete hulk, kes saab aru et KaPo lihtsalt roovis Hundisilmalt 300 000 eurot.

    Umbkaudne rehnung utleb, et riik on peamiselt Tallinna ja Tartu valistelt omavalitsustelt varastanud vahemalt 15 aasta jooksul vahemalt 50 000 inimese toodetud lisandvaartuse, seega vahemalt 35 000 euro (Soome sisemajanduse koguprodukt 1 elaniku kohta) vaartuses aastas ja kokku vahemalt 26 250 000 000 eurot, mis on kingitud Soome, peamiselt tulnukamagalate ehituse heaks. No hea kull, v6ibolla on sellest 6 000 000 000 eurot tulnud tagasi Eestisse, “Kalevipoegade” poolt, poliitsunnutult maha jaetud peredele alimentideks, aga poliitikute poolt on sellega seoses olukord seda hullem, sest esiteks on sellega tekitatud olukord, et Eesti uhuskonnast irrutatud kibestunud “Kalevipojad” ja nende kibestunud pereliikmed on toitnud selle eest suures osas IRL-oravla(politsei)-roheparteisionistla poliitnarkolat ja teiseks on riik poliitpaharet-sihilikult mitte suunanud selle v66ramaalt tulnud suurraha kasutamist omavalitsustesse mingiks kogukondliku perspektiivnagemusega oma kula taristu rajamiseks, mis oleks suunatud ka poliitiliselt sunnitud emigreerumise jarkjargulisele tagasipooramisele.

    Seoses Edgari jala l6ikamise poliitotsuse

    (mis tehti vahemalt 2012 aastal, vt film “Seenelkaik” Aadu Kagu/Edgari naise fraas “Siin metsas pole uhelgi seenel jalga ara l6igatud”, aga “erakondadevahelise” nutuvabamuurliku konsensuseni j6uti alles 2015)

    eelse ajaga meenub, et 2007 aasta uleilmne “majanduskriis” tuli just sobival ajal, et oravate Valitsus sai hakata isakese seltskonda

    (ehk siis koosseisuliselt suures osas teid, endist Keskerakonda ja praeguses koosseisus ka suures osas teid, praegust IRL-Muraka-Heleniuse-e-piima-spordihalli-Sorose-Paide-erakonnahavitajatest RSR-ikad, kes te olete kindlalt haaranud Valitsuses nuud pearoovli rolli)

    Tallinnast jm Eestist aktiivselt v6imult puksima sellega, et alates 2009 jaeti omavalitsused ilma oma tulumaksust. Lisaks on alates sellest ajast poliitroovitud omavalitsustelt

    (p6him6tteliselt seega poliitiliselt sihilikukt mitte struktureeritud tegevuse t6ttu mittetagastatud 1937 aasta 140 000-lt Karl Liidaku poolt loodud vaiketalult, mis oleks kuni 50 hektarilised , aga p6hiliselt keskmiselt 25-30 hektarilised, valjaarvatud uksikud, nagu Anne Einpundi oma, mis v6ib olla suurem ja Ants Langholtzil on vist vaid paari tanki parkimiskoha jagu)

    Suur osa p6llumaast, mida riik, selmet oleks kohustanud seda lage- ja metsamaad tagastama 140 000 p6listalule (1937-1940 aasta seisuga), on roovinud oma Maa-Ametile ja RMK-le, kust seda on muudud, “renditud” ja varastada lastud suudimatult ka poliitoligarhidele ja v66romandisse (Helenius, Vackermann jms) ja RMK-lt hiigellepingute alusel odavalt v66rsile tselluloosiks ja pelletiks poliitpumbatud.

    Nuud, seoses sellega, et Laane-Euroopa hea kapitali maa poliitpangandusaroovlite fondid on Covid-roovis saanud Eesti omadest hiiglama rohkem “laenuvahendeid” on Eesti Valitsus teinud ilmselgelt nendega kokkuleppe, et “pigistab (oma alamatest matsidel) silma kinni” ja teeb alates juuni algusest neile massiliselt haid pakkumisi odavat Eesti p6llumaa parselduses ja tulnukate hordidele ule Eesti magalate massehituseks korrusmaja aluste kruntide parselduseks , mille suhtes on eelnevad varjatud kokkulepped, et neil v66rfondidel on ehitusload sisult juba taskus. Lisaks veel “laheda pillimehe”, endise ministri, Toivo Asmeri, Timberi poolt poliitheakskiiduga 1000 hektari kaupa v66rfondidele metsamaa muuk, mille reklaamteksti on k6ik lehed tais, et ilmajaetud matsidele sellega pahe sulitada, mille heaks on poliitiliselt lastud teha eelnevalt metsauhistuid, mis oma liikmeid on mahitanud vaikekrunte suurerainvestoritele odavmuuma (telefoniterror).

    Tapilist klaaskuju meenutav Anneli Ott raagib siin Valitsuse loodud v6imalusest, et omavalitsused saavad nuud “laenata (tagasi)” 11 aasta jooksul neilt riigi poolt roovitud miljarditest eurodest ja lisaks 6 aasta jooksul kogu Eesti tootegijatelt ESM-i roovitud 14 000 000 000 eurost

    (avalikeesti.ee, nr 3 lk 6, prof. Olev Trass; koos intressiga vaid 24% roovijaagilt aastas annab kokku umbes 24 416 000 000 eurot v6lga riigilt ehk Riigikogu erakondade ladvikuilt, miks mitte poliitvaesestatud 300 000 Eesti inimesele)

    60% asemel oma eelarvest nuud valitsuse lahkel loal 80% ulatuses.

    Elik Riigikogu arakonadae ladvik, utleme, koos peredega ja oma tallaaluste ametnikega, umbes 3000 inimest, kes on saanud “Euroopasse roovitust” ule 20 000 000 000 eurost vahemalt 2 000 000 000 eurost (neile eraldatust) “tankistidena” ja nutuvabamuurlastena valdava osa endile, keskmiselt siis 1 000 000 eurot nakku, aga v6ib-olla keskmiselt ka 8 000 000 eurot nakku (kui 7 600 000 tulnuka magala ehitus Eestisse on usaldatud europoliitiliselt nende katte),

    keeldub tagastamast maapiirkondade omavalitsustele nende osa (koos m6istliku intressiga) vahemalt 30 000 000 000 eurost

    (kui maapiirkondades peaks elama 10 aasta parast hajaasustusepoliitikaga 80%, aga kohe varsti 2/3 Eesti 2004 tulnukastamiseelsetest elanikest, siis on see vahemalt 22 500 eurot ka iga sellise kohe maale koliva inimese kohta poliitroovlite poolt vabatahtlikult heastatavat kuritegu ja tagastatavat raha, Anneli Ott’i mainitud 130 000 000 eurot jagatuna naiteks 650 000 elaniku peale on siiski vaid 200 eurot elaniku kohta ja selles kontekstis peamiselt igitsentraliseeritud 2 suurerakonna poolt h6ivatud omavalitsuste poliitoligarhiale, nuudse RSR-i ja varasjuut-Oravla, vahemal maaral pattide IRL-i ja hoogsalt panimpeer-kapitalististuva EKRE)

    ja seab neile kaela hoopis 20 % ulatuses suurema lisav6la koormuse?

    Milleks? Et maaomavalitsused muudaksid oma poliitvaesestatud orjad veel suurema v6la all agavateks, et ehitada nende kaasrahastusega 2-rajalised kiirteed ja MRP Rail Baltic iga tuhjendatud vaikekulani, et Timberi parselbatud Laane(-Euroopa) poliitoligarhid saaksid paremini RMK-st kogu toorpuidu hetkega valja viia ning vaarindamata p6levkivi, kruusa, fosforiidi ja turba takkajargi?

    Ratasel on viimane aeg avalikustada strateegia, et millega tema RSR COVID-arastla tegelikult tegeleb, enne, kui Helmela v6i Seederla (massoon Reinsalu?) tast ette j6uab.

    Praeguseks l6petan, lahen Hardo ja Jaanusega konsulteerima.

    • Juhan 1 kuu ago

      No mida Sa ühelt Bilderbergi Bande liikmelt (=Rataselt) ikka tahad?
      Ega’s ometi mitte seda, et ta oma jõugu pealike käske ei täidaks?!?

Kommenteeri

Sinu meiliaadressi ei avaldata.