Tallinna Energiapäeval räägitakse kliimamuutustest ja säästlikkusest

Kultuurikatlas peetakse kolmapäeva pärastlõunal Tallinna Energiapäev, kus tuleb jutuks kliimasoojenemine ja säästlik tegutsemisviis.

Energiapäeva korraldatakse Euroopa säästva arengu nädala (ESDW 2020) raames, teatas linnavalitsuse pressiesindaja esmaspäeval. Huvilised on oodatud end üritusele registreerima ning olulistel teemadel kaasa rääkima.

Abilinnapea Kalle Klandorfi sõnul on linnastumise, suureneva energiatarbimise ja kliimamuutuste teemadega tõenäoliselt kokku puutunud iga Eesti inimene. „Linnadel on selles täita järjest olulisem roll, sest tiheasustusaladel on palju inimesi ja suur energiavajadus. Stabiilne kodusoojus, kindel elektrivarustatus ning sujuv transport on linnakeskkonna lahutamatud osad, mille olemasolu ja vajalikkust paneme tähele üksnes tõrgete korral,“ sõnas Klandorf. „Nii on meie kanda ka suur vastutus looduse ees ning oluline on igaühe panus. Kliimamuutustega kohanemise ning energiasäästuga saab igapäevaselt tegeleda nii kogukonna, korteriühistu kui ka üksikisiku tasandil.“

„Kliimamuutused panevad üha rohkem inimesi ja ettevõtteid seadma eesmärke ökoloogilise jalajälje vähendamisel. Üks praktilisemaid viise on tegelda hoonete energiatõhususega. Selleaastase energiapäeva fookusesse olemegi tõstnud ressursitõhususe ning kliimamuutustega  kohanemist soosivad säästlikud tegutsemisviisid,“  ütles energiapäeva korraldaja Pille Arjakas Tallinna Energiaagentuurist. „Tallinna Energiapäeval arutleme parema tulevikuvisiooni ning praktiliste näpunäidete üle, sest iga väiksemgi toetav tegevus loeb ja annab oma panuse ning lõpuks säästab ka raha.“

Energiapäeva ajakava leiab Tallinna kodulehelt. Päeval osalemiseks on vajalik eelnev registreerimine, seda saab teha kuni teisipäevani. Kõigile registreerunutele saadetakse ülekande link.

Energiapäeva korraldavad Tallinna Energiaagentuur, energiakontsern Utilitas ning Eesti Jõujaamade ja Kaugkütte Ühing. Tallinna Energiaagentuur tegeleb linna säästva energiamajanduse ja kliimamuutustega kohanemise planeerimisega ning kogukonna energiakasutuse säästmise ja mõistliku kasutamise suunamisega. Üle-eestiline soojusenergiaettevõte Utilitas on juba aastaid investeerinud jätkusuutlikkusse energeetikasse, et tagada kodudes keskkonnasõbralik ja püsiv soojusenergiaga varustus ning kodumaine taastuvelekter. Eesti Jõujaamade ja Kaugkütte Ühing tegeleb kaugkütte kui keskkonnasõbraliku energiavarustuse viisi tutvustamise ning edendamisega.

3 kommentaari
  1. Rääkida 1 kuu ago
    Reply

    võib paljugi, kuid kes ja kuidas on suuteline tõestama, et just meie oleme jääaegse jää üles sulatanud ja nüüd tahame selle vee keema panna?
    Kus on usutavad valemid, mille abil on lihtne ka lollikesele tõestada, et just inimene kütab ilma?
    Ning tõestatagu ka tulemägede kuriteod inimkonna vastu. On ju maamuna südamikus põlemise tõttu pidevalt gaasidel kitsas ning nad otsivad kergemat vastupanu, et maapinnale purskuda ja siis meie kallist õhuvööd kuumendada. Miks me maamuna südamikku milleski ei süüdista? Äkki suudaksime juba praegu selle maamuna tuuma kustutada ja siis oleks kõigil 10 teki all hea ja soe.
    Tulge mõistusele. Maa tiirlemiskiirus väheneb pidevalt, Maa kaugeneb meie ainsast soojendajast päikesest iga sekundiga ning meid ootab ees jääkülmus nagu kaugematel planeetidel. Miks seal mitte keegi pole ilmastikumuutuste vastu ega süüdista kedagi?

    • Juhan 1 kuu ago

      Tuhat aastat tagasi kasvatasid viikingid Gröönimaal vilja! Kohas, kus praegu on mitme meetri paksused jääliustikud.
      Huvitav, kes nende jaoks kliima soojenemise tekitas, kaks tuhat aastat tagasi naftat-sütt põletas? Ja kes pärast seda süsihappegaasi tootmist piiras, et praeguseks seal liustikud on?

  2. Juhan 1 kuu ago
    Reply

    Mitte-väga-ammu käis rohelistel kõva tants külmkappide ja freooni ümber.
    Tänaseks on kõigile selge, et tegu oli tellimustööga. (Samasuguse” promoüritusega” nagu Wooli “kottimine” peessekukkunud konkurendi poolt.) Ning et tegelikult ei kummardatud mitte rohelist puulehekest, vaid hoopis rohelist paberilehekest!
    Külmkappide tööaineks on jälle fluororgaanika, freooni “sugulane”, mis mõjub osoonile enam-vähem samaoodi. Vahepealne täiteaine – tsükloheksanool – oli õhust raskem tuleohtlik gaas. Väga ohtlik asi kööginurgas. Ning küllap nõudis nii mõnegi elu ka.
    Sabavoolumeedis on seetõttu ka omal suu vett täis võtnud ega räägi freoonist enam mitte midagi. Töö tehtud, ärid-rahad “õigete kätte” kanditud.
    .
    Küllap on kliimasoojenemise, täpsemalt CO2 kvootidega, samamoodi. Seal, kus liiguvad suured rahad, istuvad suured sulid. Loomulikult ka CO2 kvootide äris kliimasoojenemise hüsteeriat õhutamas.

Kommenteeri

Sinu meiliaadressi ei avaldata.