Möödunud nädalal suhtles Haridus- ja Teadusministeerium enam kui 530 haridusasutusega, et arutada, kuidas on COVID-19 mõjutanud õppeasutuste tööd, saada ülevaade koolides kasutusele võetud ennetusmeetmetest ja uurida, millist toetust ning teavet ministeeriumist oodatakse.
„Saadud ülevaade kinnitab taas, et Eesti haridusasutused tegutsevad targalt ja läbimõeldult nii õppijate turvalisuse tagamisel kui kvaliteetse õppe pakkumisel,“ sõnas haridus- ja teadusminister Mailis Reps. „Tagasiside aitab välja selgitada, millist tuge meie koolid vajavad, et ka koroonaviiruse leviku tingimustes saaksid õppijad parimat haridust ning õpetajatel oleks võimalik hästi oma tööd teha,“ lisas Reps. Ministeerium kogus samamoodi tagasisidet ka kevadise eriolukorra ajal.
Haridus- ja Teadusministeeriumi ning Haridus- ja Noorteameti töötajad helistasid möödunud nädalal kõikidesse Eesti üldhariduskoolidesse ja kutseõppeasutustesse. 561 õppeasutusest on vesteldud praeguseks enam kui 530ga. Nendega, kellega möödunud nädalal suhelda ei õnnestunud, võetakse uuesti ühendust. Samuti võetakse ühendust koolidega, kelle esitatud küsimused vajavad täiendavat tähelepanu. Vajaliku toe pakkumiseks ja murekohtade välja selgitamiseks suhtleb ministeerium nii haridusasutuste kui koolipidajatega pidevalt ka edaspidi.
Väga paljud koolijuhtide küsimused puudutasid praegusest olukorrast tingituna tervisevaldkonda ning neile vastavad Terviseameti ja Eesti Perearstide seltsi koostatud juhised, mille ministeerium saatis välja täna koos täiendatud soovitustega koolielu korraldamiseks. Haridusasutustele ja koolipidajatele edastatud soovituste täiendamisel on lähtutud nii haridusasutuste tagasisidest kui igapäevaselt ministeeriumisse jõudvatest küsimustest.
Valmisolek distantsõppeks
Koolid kinnitasid tagasisides, et kevadisest distantsõppeperioodist õpiti palju. Kevadise koolielu analüüsimiseks ja parimate lahenduste kasutusele võtmiseks on toimunud õpetajatele koolituspäevi ja korraldatud kogemuste jagamist, panustatakse ka õpilaste digipädevuste arendamisse.
Distantsõppe juhendamine on õppeasutustes üldiselt läbimõeldud ning 75% koolidest kinnitab, et sellega probleem ei ole. Erinevalt kevadest, mil tekkis omajagu segadust veebiplatvormide paljususe tõttu, on õppeasutustes nüüd enamasti selgelt kokku lepitud, milliseid platvorme kasutada.
Korralduslikult kõige keerulisemaks peetakse õppetöö korraldamist samaaegselt nii õppeasutuses kui eneseisolatsioonikohustuse tõttu kodus viibivatele õpilastele distantsõppena. Sobiva lahenduse leidmisel on abiks haridustehnoloog, koolidel on võimalus nõu küsida ka Haridus- ja Noorteameti haridustehnoloogia infoliinilt.
Üldjuhul on koolid kontaktõppel, kuid valmistutakse võimalikuks distantsõppeks. Paljudes koolides viiakse juba praegu läbi osalist distantsõpet, eelkõige III kooliastmes ja gümnaasiumiosas. See võib tähendada näiteks mõnel kindlal nädalapäeval kodus õppimist või aegajalt üht distantsõppenädalat. Üksikutes koolides rakendatakse ka II kooliastmes aegajalt distantsõpet. On ka koole, kus distantsõppe valmisoleku säilitamiseks kavandatakse paar korda semestris toimuvaid e-õppe päevi, millega soodustatakse ühtlasi iseseisva töö ja ajajuhtimise oskuste omandamist.
Kontaktide vähendamiseks on kasutusel näiteks muudetud kestvuse või algusajaga tunnid, pikemad õuevahetunnid, õuesõpe, söögivahetundide harjutamine ning õppetöö korraldamine mitmes vahetuses.
Koolid on enamasti arvutitega hästi varustatud, ent toodi välja, et kui tekib vajadus laialdasemalt distantsõpet rakendada, oleks vaja tuge näiteks internetiühenduse tagamisel. Isikukaitsevahendi on koolidele üldjuhul tagatud. Pigem ei ole koolipere harjunud neid veel kasutama.
HEV-õppest ja eksamitest
Palju paremini kui kevadel, on läbi mõeldud HEV-õpilaste juhendamine võimaliku distantsõppe perioodi jooksul. Samas on ka selliseid HEV õpilasi, kelle juhendamine distantsilt oleks väga keeruline, mistõttu peetakse oluliseks tagada tuge vajavatele õpilastele võimalikult kauaks võimalus osaleda kontaktõppes. Sellest õppeaastast leiab E-koolikotist ka lihtsustatud õppekava järgi õppijatele mõeldud digiõpikud ning jätkuvalt tegutseb Rajaleidja kriisinõustamistelefon.
Palju tuli küsimusi selle kohta, kuidas toimub 2020/21 õppeaastal põhikooli ja gümnaasiumi lõpetamine. Kevadisest eriolukorrast tingitud muudatuse kohaselt ei ole käesoleval õppeaastal õpilasuurimuse või praktilise töö sooritamine kooli lõpetamise tingimuseks. Kooli õppenõukogul on õigus hinnata, kas õpilasuurimise või praktilise töö sooritamine on eriolukorrast tulenevalt võimalik. Juhul, kui kool on otsustanud, et see ei ole võimalik, saab abiturient gümnaasiumi lõpetada ka õpilasuurimust või praktilist tööd sooritamata. Praegu peavad kõik osapooled arvestama sellega, et põhikooli lõpueksamid ning riigieksamid toimuvad plaanipäraselt.
Lingid: