Ida-Virumaa arengu seisukohalt on väga oluline oskus piirkonna tööstus ümber korraldada, märkis riigihaldusminister Jaak Aab.
Eelmisel nädalal andsid rahandusministeeriumi eksperdid Ida-Virumaa õiglase ülemineku juhtkomisjonile ülevaate protsessi hetkeseisust ja tutvustasid tegevuskava jaoks laekunud ettepanekuid. Piirkonna siirdumisel süsinikneutraalsele majandusele on rõhuasetus tööhõive säilimisel ning elukeskkonna parandamisel.
„Kogu üleminek peab olema piirkonna inimestele võimalikult valutu, mistõttu oleme võtnud töökohtade säilimiseks ja loomiseks selge suuna tööstuse ümberkorraldamisele ja ettevõtluse arendamisele Ida-Virumaal,“ ütles Jaak Aab. „Seda peavad tähtsaks ka kohalikud elanikud, nagu selgus läbiviidud arvamusküsitluses“.
Senise põlevkivitööstuse ümberkorraldamine tähendab peamiselt sektori ettevõtetes süsihappegaasi heite vähendamist ja tegevuse reorganiseerimist. Rahandusministeeriumi regionaalarengu osakonna juhataja Priidu Ristkoki sõnul ei tähenda see tootmise lõpetamist, vaid enamasti muudatusi ja uusi arenguid. „Konkreetsed ideed on esitatud näiteks põlevkiviettevõtete seadmete ümberkujundamise, tehaste süsihappegaasi heite vähendamise, elektrijaamade biomassile üleviimise kohta,“ nimetas Ristkok.
Samuti on tulnud kohalikelt ettevõtjatelt ettepanekud päikese- ja tuuleparkide ning kaevandusalale hüdroelektrijaama ehitamiseks, kaasaegse elektrivõrgu korrashoiu- ja hoolduskeskuse loomiseks ning taastuvenergia kompetentsikeskuse rajamiseks Ida-Virumaale.
Jaak Aabi hinnangul on uued tegevussuunad nagu taastuvenergia ja digitaliseerimine perspektiivne väljavaade ning võiksid muuta Ida-Virumaad atraktiivsemaks ka noortele, aidates peatada rahvaarvu vähenemist ja väljarännet. „Inimesed saavad piirkonnas elada ikkagi siis, kui neil on töökoht, hea elupind ja kvaliteetsed teenused,“ sõnas Aab. „Ettepanekute ja ideede hulk on sel teemal märkimisväärne. Näiteks eluasemete puhul on kõne all korterelamute rekonstrueerimise võimalused, uute nullenergia hoonete ehitamine, kaugkütte juhtimise automatiseerimine, üürimajade ehitamine noortele spetsialistidele ja palju muud.“
Ida-Virumaa tegevuskava eesmärkide ja tegevussuundade välja selgitamiseks laekusid ettepanekud ministeeriumitelt ja erinevatelt organisatsioonidelt, piirkonnas toimunud õiglase ülemineku aruteluseminaridelt ning arvamuskorjelt. Järgmise sammuna tuleb välja selgitatakse pakutud tegevuste prioriteetsus, mõju piirkonnale, elluviimise valmidus ja maksumus. Samuti see, kas ja millisest allikast on võimalik erineva iseloomuga tegevusi rahastada. Selleks analüüsitakse tegevusideid ministeeriumide ja partnerorganisatsioonidega, analüüsi tulemused selguvad oktoobrikuus.
Ida-Virumaa õiglast üleminekut puudutavad tegevused aastani 2030 pannakse paika Ida-Virumaa tegevuskava 2015-2020 jätkuna. See on arengudokument, mis toetab Ida-Virumaa kui majanduslikult ja strateegiliselt olulise regiooni arengut ning esitatakse lõppjärgus kinnitamiseks valitsusele.
Seoses Euroopa Liidu kliimaeesmärkide täitmisega aastaks 2050, tuleb seni enim fossiilkütuste kaevandamisest ja kasutamisest mõjutatud piirkondadele ette näha tegevused kõiki ühiskonnagruppe õiglaselt kohtlevaks sujuvaks üleminekuks süsinikneutraalsele majandusele. Õiglase ülemineku algatuse eesmärk ongi aidata piirkondi, mis kliimaeesmärkide täitmise tõttu muidu konkurentsivõimet kaotaksid.
Ida-Virumaa õiglase ülemineku suundadeks on põlevkivisektori kliimaneutraalsus aastaks 2050, uute ärivõimaluste rakendamine ning elanike heaolu säilimine.
usu sellist üldist udujuttu. Väga kitsalt on Virumaa ette võetud. Pean silmas just Virumaad tervikuna, sest tegemist on metsanduse alaga ning mööblitööstust saaks sinna rajada kuni Mustvee-Rakvere maanteeni.
Kuna päike ja tuul toidavad meid tulevikus juba üle Eesti NSV (pean silmas piire, sest Narvataguse ja Petserimaa on endiselt okupeeritud ja need alad on tänane kolmikbande kohe valmis Voovale maha ärima) ja põlevkivi on vaja toota vaid kuni 2 miljonit tonni aastas, ainult keemiatööstuse tooraineks. Seega põlevkivil töötavad jõujaamad kaovad paarikümne aastaga nagunii. 2 miljonit tonni on aga vajalikud tootmisoskuse säilitamiseks ja levitamiseks mujale maailmas, kus loodusest ei hoolita. 2 miljonit tonni mahub 2000000/50 = 40000 vagunitäit ehk 2 rongi päevas. Selle elame üle.
Samuti saaks Virumaale viia kummitööstuse ja plastitööstuse. Järgida tuleb aga nõuet, et need risustavad tehased ei tohi olla Peipsi vesikonnas, see tagab Peipsi vee puhtuse. seega tohib need tööstused rajada Narva-Tapa raudteelõigust põhjapoole.
Ning miks ei kavandata Sirgalasse ja Viivikonda üle viia riigikogu ja valitsust? Just see tõmbaks selle piirkonna majanduse käima, sest siis hakkab seal liikuma raha! Miks Jaak asja sissu ei tungi?