Kurm: Estonia võis hukutada kokkupõrge Rootsi allveelaevaga

Reisilaeva Estonia huku uurimiskomisjoni endine juht Margus Kurm arvab, et Estoniale võis saada saatuslikuks kokkupõrke Rootsi allveelaevaga. 

Kurmi sõnul on Estonia paremas pardas rebend, mis on neli meetrit pikk ja 1,2 meetrit lai. Rebend asub allpool veepiiri, kuid ulatub välja ka ülespoole veepiiri ehk autotekini.

“See ütleb mulle, et Estonia põrkas millegagi kokku, mis oli piisavalt suur selleks, et laevakere läbistada,” ütles Kurm saates “Otse Postimehest”.  “Augu tekitamiseks oleks olnud piisav nõud, kui näiteks väiksem kalalaev sõidab vastu laeva keret kiirusega neli sõlme.”

Sellega on Kurmi sõnul välistatud ja võimalus, et laevakeret tabas aluse ninast eraldunud visiir. “Sellisel juhul oleks pidanud see visiir olema 20 korda suurem,” ütles Kurm. “See pidi olema kokkupõrge millegagi, mis on võrdne laevaga.”

Kurmi sõnul ei ole parda koht, kust rebend avastati, mitte kunagi mere põhja puudutanud. Seetõttu pole Kurmi sõnul mõistlik ka jutt, et laeva kere rebenes kokkupõrkel mere põhjaga.

Kurmi sõnul oli laevakere koht, kust rebend avastati, nähtav ka 1994. aastal, kui toimusid esimesed sukeldumised. “On kaks võimalust: esiteks, et 1994. aastal ei peetud laevakere uurimist vajalikuks. Teine võimalus on see, et vigastus fikseeriti, kuid üldsusele seda ei teatatud,” ütles Kurm.

Ta lisas, et Rootsi ametivõimud kuhjasid pärast laeva hukku vrakile kruusa, mis aitas vigastatud parrast varjata. “On väga tõenäoline, et see, millega Estonia kokkupõrkas, oligi allveelaev,” märkis Kurm.

Tema sõnul on tõenäoline, et laevad sõitsid ühes suunas ja hoopis Estonia riivas allveelaeva, mis tekitas ka vigastuse.  “Küsimus on selles, mida tegi see allveelaev Estonia trassil. Samal perioodil toimusid samas piirkonnas Rootsi sõjaväeõppused. Teine versioon on see, et allveelaev turvas Estoniat, kuna Estonia peal oli mingi sensitiivne saadetis. Kaldus arvama, et teine versioon on tõene.”

Telekanalile Discovery Estonia katastroofist dokumentaalfilmi tootnud meeskond leidis sukeldumisel vraki juurde laeva kerest nelja meetri suuruse augu, mida varem varjas osaliselt merepõhi. Eesti, Rootsi ja Soome teatasid seepeale, et tuleb läbi viia uus uurimine, mida asub juhtima Eesti.

BNS

1 Kommentaar
  1. See 1 kuu ago
    Reply

    oletus näitabki, kuidas maarott neid mitte millestki mõistuse vastu välja mõeldakse.
    Allveelaev EI SÕIDA tormiga veepinna läheduses! Sest kerele mõjuvad lainete poolt tekitatavad pinged hävitavalt!
    Kui me vaatame filmidest kuidas allveelaev on periskoobisügavuses, siis see on suhteliselt vaikse mere korral. Juba poolenisti jobu saaks aru, et suurem laine uhab periskoobi üle ning vesise pikksilmaga pole midagi näha, vaid tajud valgust.
    Allveelaev sõidab loodusseaduste järgi mitte ülalpool sügavust, mis on võrdne laine pikkusega. Nt on lainepikkus 30m, siis allveelaev saab sõita ohutult vaid sügavamal. On lainepikkus 180m (nagu nt Biskaial ummika korral pärast tormi Põhja-Atlandil), siis pinnal või selle lähedal võib laine selle laevukese pooleks murda. Sellised ummikakohad ongi kõige ohtlikumad. Lühike rannikulaine aga mingit ohtu ei kujuta. Temas pole sellist veemassi nagu pikas laines.
    Kuna meil allveealaevu ei ehitata, siis puudub meil kogemus ja taolised jaburad unistused on ka mõistetavad, kuid neil pole mingit alust ning neid ei saa tõsiselt võtta.
    Mäletan ka üht Toomas Liiva kirjutist Postis (vist oli ta ise Posti toimetaja siis), kus ta oletas, et tüürimees hüpanud sillatiivale sekstandiga kohta määrama!!! Tule tobedus appi! Sekstant vajab selget taevast, kindlat teavet taevakeha kohta, selget silmapiiri. Midagi taolist ööpimeduses polnud. Pääsenud mäletasid küll pilvede vahelt paistvat kuunatukest, ent mitte silmapiiri. Ning ka siis ei saa kohta määrata 1 taevakeha järgi kohe, saab vaid asukohaliini, mis liigub ümber maamuna. teise saamiseks sama taevakeha abil on vaja oodata 3…4 tundi vähemalt, sest asukohajoonte ristumisviga tuleb liiga suur. Saab küll kasutada ka 2 taevakeha, kuid selleks teiseks saab olla täht. Ning ka siis on vaja arvutada tabelite järgi mitu minutit. Sellega saab hakkama kogenud tüürimees, kes on seda kasutanud ka varem ning sageli. Kuid Estonial kohta sekstandiga määrata ei tulnud pähe mitte kellelegi, sest GPS andis koha iga sekundi järel. Sealt ka mandumine. Kuid maarott suudab taolise jaburusega välja tulla ja sajad tuhanded teised jobukesed võtavad sellist jampsi tõe pähe.

Kommenteeri

Sinu meiliaadressi ei avaldata.