Marika Tuus-Laul: Iga erakonna tähtsaim ülesanne on saada oma saadikud Toompeale

Marika Tuus Laul Palamusel Marika Tuus-Laul Paunvere laadal koos Joosep Tootsiga.

Keskerakonna Tartumaa piirkonna esimees Marika Tuus-Laul iseloomustas piirkonda läbi erinevate paikade, mis on kordumatud oma kultuuriloo ja omapäraga ja kus kõikjal jätkub tegusaid keskerakondlasi. Kõnelesime Elvast, mida võib lugeda Tartumaa Keskerakonna „pealinnaks“, ainulaadsete traditsioonidega Peipsiäärsest Kallastest ja ka Tartu linnast kui Tartumaa keskusest, mille mõjud nii arengut edendavad kui ka mõneti pidurdavad.

Kui kaua olete olnud Keskerakonna Tartumaa piirkonna esimees ja kuidas ise hindate senist tegevusperioodi?

Viimasel korral olen piirkonna juht olnud pea kaks aastat. Teist samapalju  aga minu Riigikogu aastate algusepoolel. Tol ajal oli olukord teine, liikmeid oli veel vähe ja tõime uusi juurde. Oluline, et siis sai Elvasse osakonna büroo asutatud. Vahepeal see küll teisaldati osavalt Tartusse ja hakati ülal pidama Tartumaa bürooks ette nähtud rahaga, aga viimased aastad asume taas Elvas.

Ma arvan, et oleme teinud üsna palju ära. Igal erakonnal on kõige tähtsam ülesanne saada oma saadikud Toompeale ja esimesed kolm-neli kuud me tegelesime sellega tõesti väga aktiivselt. Kaasatud olid kõikide piirkondade vähegi aktiivsed liikmed. Me panustasime valimistelkide üritustele – neid oli igas piirkonnas ja tagantjärgi vaadates ehk liigagi palju, sest rahvas väsis ja näiteks pühapäeva hommikul Kambja või Ülenurme poe ees seistes oli meid alati rohkem kui inimesi kodunt välja tulnud.

Koroonavabal suvel tegime näiteks toreda sõidu kahekordse bussiga Narva ja Narva-Jõesuusse. Uskumatu, kui palju mahub ühe päeva sisse. Kohtumised, muuseumid, ekskursioonid, rannamõnud ja õhtul koju läbi Kallaste sõites saime veel igaüks osta karbi otse ahjust tulnud kuumi suitsurääbiseid kaasa. Tartumaa käis suure bussiga erakonna suvepäevadel, meil oli Elvas tore ja rahvarohke jõulupidu ja mis kõige olulisem – palju ka väiksemaid koosviibimisi mitmetes piirkondades, kus on aktiivne osakonnajuht. Valguta koosviibimised on olnud väga tihedad.

Loomulikult on koroonaviirus selle aasta tegevust takistanud. Meil olid välja saadetud juba  aastakoosoleku kutsed, kui tulid piirangud, mis nurjas kõik. Suvel käisime erinevatest mitmetest teistest piirkondades bussiga kongressil Tallinnas ja võtsime peale ka mõned Valgamaa kongressilised. Meie piirkond oli esindatud peaaegu sajaprotsendiliselt, puudu oli vaid üks volikogu liige, keda ei saanud asendada, aga ka temal oli kaalukas põhjus puudumise kohta. Kõiki neid üritusi, bussisõite ja pidusid oleme teinud oma raha eest, Peeter Laasik on aidanud, ka ma ise ja mitmed teisedki veidi. Ka inimesed ise on osa seemneraha andnud. Ja väikest tagavara Tartumaa eelarves hoiame alles nagu kulda.

Kas võib öelda, et erakonna piirkonna esimees peab olema hea organiseerija, samas tulevikku vaataja, lisaks veel teised omadused? Kuidas on õnnestunud sellest vaatevinklist Keskerakonna Tartu piirkonda edendada?

Energiat vajab see töö palju. Teen ju seda tööd ikka Riigikogu töö kõrvalt, nagu mitmed teisedki, piirkond asub Eesti teises otsas. Igapäevast organiseerimistööd tegi meil algul väga tubli piirkonna referent Madli Raidvere ja hoidis ka büroo teatud päevadel lahti. Kuid eelmise aasta suve algusest see ametikoht kaotati, meil polnud ka koordinaatorit. Oli tõepoolest väga raske aeg. Aasta lõpus saime uue koordinaatori – Jaanus Raidali, kes on palju abistanud. Kuid loodan, et kui erakonna rahaasjad paranevad, saame referendi koha tagasi, see on hädavajalik.

Ma arvan, et erakondade maastikul on Eestimaa ära jaotatud juba taasiseseisvumise algusaastatel. Väga raske on oma haaret laiendada sinna, kus juba mõnel teisel erakonnal on jalad tugevasti maas. Eks Keskerakond oligi algul linnapartei. Maapiirkondades domineeris Rahvaliit. Reformierakond tugevnes e-valimistega, tehes kampaaniat ka koolides, kus see tegelikult keelatud on. Isamaa, kes on palju kordi nime vahetanud, lõhenenud ja ühinenud, on valijaid saanud siit-sealt, võtnud piirialade eestlasi, kirikutegelasi jne. Sotsidest polegi aru saanud, kes nad on? Euroopas vasakpoolsed, kodus aga väikse koalitsiooniparteina on nad painutatud alati oravate ja Isamaa huvisid ellu viima.

Eesti maapiirkondadel on üldiselt sarnane sotsiaalmajanduslik taust ja probleemid, kindlasti ka iseärasused. Milles seisneb Tartumaa eripära, kuivõrd tuleb kasuks Tartu kui tõmbekeskus. Tartumaal on kaks väikelinna Elva ja Kallaste, mis küllap erineva ajaloolise taustaga ja arenguga. Kuidas neid linnasid ja nende ümbrust iseloomustaksite?

Tartu linna lähedus on meie piirkonnas nii õnn kui õnnetus. Õnnetus selles mõttes, et nii, nagu leiame mõne uue hea erakonna liikme, siis õige pea haarab Tartu linn ta endale. Pakub talle kas abilinnapea või mõnda muud edukat töökohta, siis toob erakondlikult üle Tartu linna piirkonda. Meie jaoks ta kadunud ongi. Nii on see olnud läbi aegade kahjuks. Seega leida Tartu linna külje alt mõnd uut, värskete ideedega inimest tegusat inimest, kes meile kinnistuks, on väga raske. Samas sellele noorele on see tore edasiminek. Kuna Tartu linnal on pakkuda nii palju võimalusi, oleks seal pidanud juba ammu minu meelest erakondlik taust laiemapindsem olema. Viimasel ajal on siiski arengut tunda.

Ent kui vaatame inimeste keskmist elatustaset ja maapiirkonna sotsiaalmajanduslikku tausta, siis mida rohkem lõuna poole, seda enam see langeb. Loomulikult, Tartu ringi uutes ja  rikastes elamupiirkondades Ülenurmes või linnaga kokku kasvanud endises Tähtvere vallas, on elatustase palju kõrgem kui näiteks Peipsi ääres, Kongutal või  Puhjas. Ma ütlen täiesti siiralt, et nendele inimestele on olnud väga oluline tasuta transport, mida Edgar Savisaar kavandas ja Keskerakond mõni aeg tagasi täide viis. Inimesed tulevad tänaval juurde ja tänavad. See on väga suur asi. Aga kahju, et rikas Tartu linn ei saa seda ikka tehtud. Aga see on juba reformierakondlik jonn. Ja tee siis inimestele selgeks. Minult küsitakse Tartus, miks te meile ei tee ja Tartumaale tegite? Kallaste linn on nagu teisest ooperist. Mulle meeldib see koht. Rahvas on sõbralik, kõik on nagu omainimesed. On olnud aegu, mil olen saanud just sellest linnast valdava osa hääli. Oleme isegi Karakatitsal esikoha saanud. Mul seisab baaris Karakatitsa nimeline viingi, mis siis kingiti. See oli siis, kui linnapeaks oli Jaak Üprus.

Peipsi järv on võimas. Suuruselt Euroopa neljas. Imeline vaade kõrgelt kaldalt Kallastelt järvele. Muidugi vajab see piirkond väga palju raha, et majad korda teha, kool tööle panna. Vaesus on seal suur. Kuid mitte ainult Kallaste. Peipsi järveäärsete piirkondade vanausuliste elulaad on nii huvitav ja mitmekihiline. Majakesed on tihedalt teineteise kõrval ning külatänav jookseb mööda Peipsi kallast pikkupidi kilomeetreid. Armsad väikesed poekesed, kes suudavad vaevu end elus hoida. Lähed mööda seda tänavakest, tuleb vastu inimene, lahke, kui räägid, aga ta elab hoopis teises maailmas. Ma võin vaatama jäädagi näiteks Kolkjas neid kõrgeid sibulapeenraid ja imestan, kuidas nad käsitsi küll nii palju jõuavad. Varnja, jälle imelise külakultuuriga koht.

Elva on igati arenev linnake. Viimastel aastatel väga korda tehtud. Peatänav värskelt disainitud ja asfalteeritud. Minu meelest on seal ka üks kauneimaid linnaväljakuid. Paljud inimesed on nende aastatega tuttavaks saanud. Selles linnas on Keskerakonnal kandepinda, oleme seal võimul ja Elva ongi meie „pealinn“.

Kui sageli ja kus toimuvad Tartumaa piirkonna koosolekud? Milliseid teemasid seal arutatakse?

Teeme juhatuse koosolekuid kord kuus. Arvestades, et Tartumaa on suur ja lai ja siia tuleb kohale sõita ka kaugemalt, siis tihedamad koosolekud pole otstarbekad. Koosolek algab meil, nagu ikka, uute liikmete vastuvõtmisega. Ja siin ongi tulnud koht, kus pean kiitma meie piirkonna uut koordinaatorit kõigile tuntud Jaanus Raidalit. Ta on aktiivne ja hea suhtleja. Toob pidevalt uusi liikmeid, korraldab telgiüritusi jne. Jaanusel on suhtlemisvajadus lausa veres ja loomupoolne lõunamaine temperament. Tema juba inimestega rääkida ja Keskerakonda kutsumist ei häbene. Paraku oleks meil vaja ka referenti. Seda kahte tööd koos teha, kohal istuda ja piirkonnaga suhelda ning kohapeal käia, nagu praegu ette nähtud, ei jõua.

Igal koosolekul räägime üsna põhjalikult ka nn. olukorrast riigis. Mina vean jutuotsa ja räägin, mis Riigikogus ja valitsuses uudist, aga annan võimaluse kõigil sõna sekka öelda. No ja siis räägime piirkonnast, et igaüks peaks uusi liikmeid tooma, kirjutama, valimistele mõtlema ja plaane tegema jne.  Planeerime üritusi, arutame kes mida teeb. Igal koosolekul on ise küsimused ja koosolek lõpeb sellega, et keegi ei taha laiali minna.

Suve alguses kutsusin meie laiendatud juhatuse külla meie suvekodusse Otepääle. Algul toimus koosolek ja päris põhjalikud aruelud, seejärel sõime vorstikesi ja muud paremat ning pidasime suve algust.

Kas soovite nimetada ja iseloomustada tublimaid Tartumaa keskerakondlasi? 

Kindlasti! Näiteks Marje Pent, kes oli talvel ja kevadel nõus meie Elva büroos teatud päevadel tasuta kohal olema ja inimestega suhtlema, lisaks üritustel kaasa lööma. Tema oli välja teeninud ka meie kongressil Keskerakonna tänukirja.  Meil on juhatuses tore noormees Holar Sepp, kes valvad meie finantsdistsipliini ja on tugev IT- spetsialist. Meil on aktiivne liige Kaare Schults, kellele meeldib asju korralda. Pikaajaline Keskerakonna veteran ja juhatuse liige Vello Tattar seisab hea tihedate Valguta rahva koosistumiste ja kohvilaudade eest. Helistab isiklikult kõiki inimesi läbi. Korraldas suvel toreda koosviibimise Pikasillal. On teisigi.

Mida arvate praeguste noorte poliitikahuvist. Kuidas on Tartumaal õnnestunud motiveerida Keskerakond astuma noorema põlvkonna inimesi?

Jaanus Raidal on noori juurde toonud. Paraku igapäeva pühendumiseks pole nendel aega, sest perekond vajab ülalpidamist. Nende tööpäevad on pikad ja vabal ajal ollakse perega. Eks sellepärast ongi piirkondades kõige aktiivsemad just vanemad inimesed. Eks see nii olegi, nagu on levinud arvamus, et kui sul on palju vaba aega, siis pole sul raha ja kui sul on raha, siis pole aega seda nautida.

Kindlasti olete külastanud Tartumaal erinevaid kultuurisündmusi. Milliseid muljeid ja emotsioone olete sealt kogunud? Kas käite ka mõnes Tartumaa paigas, puhkamas, matkamas?

Olen olnud Riigikogus palju aastaid ja nende paarikümne aastaga on elu nii palju muutunud. Vanasti olid laadad, näiteks kahepäevane Kallaste sibulalaat, nüüd enam mitte. Sai ööseks isegi võõrastemaja võetud. Aga mitmesuguseid kutseid ja kultuuriüritusi on ju kahe maakonna peale nii  arvukalt, et väga palju enam lisaks ei jõuagi. Oleme abikaasa Uunoga küll korduvalt käinud Kambja  kultuurimajas, vaadanud väga paljusid suveetendusi Elvas ja sealt mitte kaugel  Luke mõisapargis, samuti Alatskivi lossihoovis korduvalt. Mõistagi ka „Vanemuises“. Mul on niisugune abikaasa, kes vahel veab mind välja ka siis, kui ma eriti ei viitsikski. Tallinna Draamateatrid käime tihedalt. Nüüd, mil suvekodu on Otepääl, on nagu terve lõunapoolne piirkond üks. Üks viimase aja kindlasti kõige parem elamus oli suvel Kiidjärve pargis Põlvamaal, kus jõudis lavalaudadele minu meelest unikaalne etendus – muusikaline lavastus „ Vana klaver“ – minu lapsepõlve lemmiklauljast Kalmer Tennosaarest. See oli unikaalne etendus, millega oli tohutult tööd tehtud ja vaeva nähtud. Selles lavastuses taaselustus  ka minu lapsepõlv, televisiooniaastad, tundsin ju ka ise Tennosaart. Tema teine abikaasa elab praegu Alatskivil ja just eelmisel aastal rääkisime palju Kalmerist.

Kui rääkida puhkamisest, matkamisest, siis suvekodu võtab suurema osa ajast. Aed, ürdipeenar, marjapõõsad, väike kartuli- ja peedikasvatamise koht, kasvuhoone. Teatud ravimtaimi korjame Tartumaa aasadelt ja metsaäärtest. Kõik see võtab vaba aja. Aga seenel käime tõesti Tartumaal Pikasilla kandis. Ja kui matkame, siis Pühajärve kandis. Siin on huvitav –  armuallika matkarada, teisepool järve RMK matkakohad. Tuleme vahel siia oma väikese paadiga. Igal hommikul teen pärast ärkamist ja enne söömist väikese ringi, umbes 3000 sammu. Ka Tallinnas hommikuti enne tööd.

Usutles Jaan Lukas

 

 

 

3 kommentaari
  1. Ülevaade 3 nädalat ago
    Reply

    igati kena, kuid silma jäi ikkagi pealkirja sisu, sest millegipärast selle selgitamisest või põhjendamisest hiilutakse tavaliselt mööda. Sest kui iga bande ülesanne on võimalikult palju oma bandiite rahva rahakoti manu, siis tähtis on sinna sokutada kuulekaid ja pastakajälgijaid, mitte isemõtlevaid reetureid, kelle teod lähevad bande peaeesmärkidest kõvaste nihu. Ning mitte mingil juhul ei tohi mäeotsa lasta valida neid, keda rahvas kõige enam pooldab. Ikka neid on vaja, kes on järjekorras paremal kohal. Sest neile võib peabandiit kindel olla. Nii nagu tegi Edgar ees, teeb Jurka takka järele. Eks käi see sisu ka Maarika kohta, sest kahtlane, et ta järgmisel hääletamisel vajaliku hulga hääli kogub, kuid kena kohake redelil tagab veel 4-ks aastaks kena võimaluse rahva kulul mööda ilma tuuseldada ja Eestit tutvustada. Kasvõi hottentottidele elevandi laiba juures kaardilt näidates.

  2. jah 3 nädalat ago
    Reply

    toompeale saavad saadikud erineval viisil. Keskerakondlased saavad sinna tubli töö eest. Reformierakondlased saavad Toompeale mõjutades inimesi valede ja laimuga, koostades valesüüdistusi ja peavoolumeedia toetab neid.

  3. Sedasi 3 nädalat ago
    Reply

    Meeldiv on kui nii sümpaatsed keskerakondlased võtavad sõna. Suur puudus on Tallinna TV.st ja eriti saatest Meedia keskpunkt. Peavoolumeedia ajakirjanike kirjutisi lugeda ei taha. Kesknädalas peaksid sõna võtma Keskerakonna ajakirjanikud palju rohkem. Varem meeldis mulle Kesknädal rohkem.

Kommenteeri

Sinu meiliaadressi ei avaldata.