Jüri Ratas: Eestil on kriisis läinud seni paremini, kui võisime kevadel karta

Jüri Ratas Keskerakonna volikogus 10.10.2020

Eesti ja kogu maailm on koroonaviiruse leviku ja seda piiravate meetmete tõttu palju muutunud, nentis Keskerakonna esimees Jüri Ratas erakonna volikogu istungil peetud kõnes. “Meil on tulnud tegeleda oma inimeste elu ja tervise eest seismisega, kuid samal ajal pingutada ja panustada ka sellesse, et meie majanduse käsi käiks hästi, meie inimestel oleks tööd ning ettevõtted tuleks raske olukorraga toime,” rääkis Jüri Ratas.

Jüri Ratase sõnul oli pärast erakordselt kiiret majanduslangust kevadel näha suve jooksul mõõdukat optimismi ja taastumise märke. Sügise saabumisel aga hakkas nakatumine taas tõusma ja majanduse taastumise kiirus kaotas hoogu.

“Eestil on kriisis läinud seni siiski paremini, kui võisime kevadel karta,” rõhutas Jüri Ratas. “Tegime riigi ja ühiskonnana pingutusi ning astusime vajalikke samme, kuid pole põhjust arvata, et taastumine kriisieelsele tasemele saab olema kiire. Prognoosid erinevad üksteisest päris palju ning on võimalik, et mõnes majandusharus võib suurem langus oodata alles ees. Riigi panus taastumiseks kindlustunde loomisel on siin ülioluline, et suudaksime tagada kaasava, kestliku ja kiire majanduskasvu.”

Jüri Ratas märkis, et üks väga oluline fookus uue aasta eelarves peabki seepärast olema meie tervishoiusüsteem ning võimekus ja valmisolek kriisidega toimetulemiseks. Samuti panustatakse jätkuvalt sotsiaalvaldkonda.

“Tähtsustame meie eakate väärikat vanaduspõlve ja pensionäride paremat toimetulekut. Kui kümne aastaga on keskmine palk kasvanud pea 80 protsenti, siis pensionid samal ajal vaid alla 47 protsendi. Seetõttu otsustasime panustada erakorralisse pensionitõusu nii, et tõsta vanaduspensioni keskmiselt 20 euro võrra,” ütles Jüri Ratas.

Jüri Ratase täispikka kõnet saab lugeda SIIT.

4 kommentaari
  1. Aga 1 nädal ago
    Reply

    palju sitemini, kui suvel oskasime loota.

  2. Jah 1 nädal ago
    Reply

    Reformierakonna valitsemise ajal mjandus seiskus ja võib vaid ette kujutada mis toimuks nende valitsemise ajal praegu. Keskerakondlik valitsus aitab üle elada selle raske koroona leviku aja. Ainult tanke pole küll vaja osta sest nagunii me ei suuda osta sõjavarustust mis on suurriikidel. Vaevalt et Venemaa NATO-t kardab ja segi hädaohu korral ei läheks ükski rii Venemaa vastu sõtta. Nii et suunakem sõjaks ettevalmistamise raha majandusse ja saagem naabriga häsyi läbi–see on ka majanduslikult kasulik.

  3. Ohoo 1 nädal ago
    Reply

    Võõrväed välja ja hakkab veel paremini minema.

  4. Elektrolüüsi aparaat annab kütust tasuta 1 nädal ago
    Reply

    Miks raiutakse metsa vastutustundetult ?
    Vastus :” Sellise “majandamise” tekitab inflatsiooni loomine. Kui inflatsiooni ei loodaks siis kaoks puuduse põhine majandus ja puuduse põhine ühiskond,ning puuduse
    põhine elatustase-kaoks praegune ilma heaoluta elu nii rikastele kui vaestele. Selline puuduse põhine maailm
    toidab finantspüramiidi tipus olijaid ehk siis Rothschildi perekonda kellele kuuluvad koik keskpankad.
    Inflatsiooniga imetakse Eestist miljardeid eurosid liigkasu panganduse kasumi tarbeks.
    Inflatsiooni tekitatakse sisendhindade tõstmise abil. Sisendhindadeks on kütuse,elektri,toorainete,toidu,ehitusmaterjalide jms. hinnad.
    Nii kuis tõstetakse elektrivoolu hinda siis automaatselt kerkivad hinnad teenustele ja toodetele.
    Inflatsiooni likvideerimiseks riik peab kodanikele tagastama raha mille on kasseerinud Eesti Energia elektriarvete kaudu ja enam mitte esitama elektri arveid kodanikele sest Eesti Energia on riigiasutus mille omanikuks on koik Eesti kodanikud.
    Eesti tarbeks piisab kolmest tuulepargist millede tuulikud on 200 meetrit pikad sest seal on tuult alati.
    Teine variant on päikesepaneelide jaam. Eesti tarbeks piisab Sirtsu soo suurusest päikesepaneelide jaamast.

    Juba 2009 aastal Jarmo Tuisk kirjutas:”
    Eestis kulub igal aastal autokütusele umbes 10 miljardit krooni, mis teeb 7500 krooni iga inimese kohta (rinnalapsest raugani). „See raha läheb naftašeikide taskusse. Milleks me neile seda kümnist maksame, kui nutika planeerimise abil saaksime kõik oma sõidud tehtud kodumaal toodetud energiaga?” püstitas Jarmo Tuisk küsimuse.

    Kui riik ise toodaks elektriautosid ja jagaks neid kodanikele omahinnaga siis riik saaks rikkamaks igal aastal 10 miljardi euro võrra. Sellise summa Eesti kulutab vene bensiini ja diisli ning maagaasi peale

Kommenteeri

Sinu meiliaadressi ei avaldata.