Keskerakond on alati väärtustanud haridust ja teadust. Oleme täitnud ühiskonna ootuse ning esmakordselt kasvab teadus- ja arendustegevuse riigipoolne rahastus 1 protsendini SKP-st. Selleks kinnitas Vabariigi Valitsus teadus- ja arendustegevuseks 286,4 miljonit eurot, mille eesmärgiks on luua soodsad tingimused tootlikkuse ja elatustaseme kasvuks, heaks hariduseks ja kultuuriks ning Eesti osaluse ja nähtavuse suurendamiseks teadus- ja arendustegevuse alases koostöös.
Eesti on teadusrikas riik. Meie teadlased kuuluvad paljudes valdkondades maailma tippude hulka ning on hinnatud koostööpartnerid kõrgetasemelises rahvusvahelises teaduskoostöös. Eesti teadlased aitavad lahendada keskkonnaprobleeme, panustavad personaalmeditsiini arendamisse geeniandmeid uurides ning loovad paremat töö- ja elukeskkonda tuleviku tarkade linnade jaoks.Oleme kogu maailmas esirinnas oma digilahenduste poolest, meid hinnatakse ja meie kogemustest õpitakse. Selle edu taga on olnud selged valikud ja julgus uusi lahendusi katsetada.
Teadus on suurepärane näide sellest, kuidas ühise eesmärgi nimel koos panustades on võimalik saavutada tulemusi, mis üksikutele inimestele, ettevõtetele, organisatsioonidele ja ka riikidele jääksid kättesaamatuks. Seepärast peame üheskoos looma viise, kuidas teadustöö tulemused jõuaksid senisest enam praktiliste rakendusteni nii ettevõtluses kui avalikus sektoris.
Me ootame täna rohkem kui kunagi varem teadlastelt uusi lahendusi ühiskonnas valitsevatele probleemidele – olgu selleks koroonaviiruse tõkestamine, kasvuhoonegaaside vähendamine, loodusliku mitmekesisuse säilitamine või tööstuse konkurentsivõime tõstmine. Peaksime olema ambitsioonikad ja seadma sihiks olla nende riikide seas, kes veavad eest Euroopa või isegi maailma rohe- ja digipööret. Väikeriigina ei suuda me rahastamise mahu poolest võistelda rikaste suurriikidega, kuid meie võimuses on oma eelised enda kasuks pöörata. Nutikus, julgus ja kiirus on need, mis annavad Eestile võimaluse uusi teadussaavutusi ja tehnoloogiaid katsetada ning olla maailmas esirinnas.
Samuti peame mõistma, mida on võimalik teha Eesti toidutootmise, puidu ja maapõueressursside väärindamisel. Just nendes valdkondades on vaja soodustada teadusvõimekuse tõusu, valdkondlike tippspetsialistide pealekasvu ning arenduskoostööd ettevõtete ja teadusasutuste vahel.
Valitsusel on selge soov siduda teadus tugevamalt Eesti majanduse ja ühiskonna arenguga. Teadus ei ole ainuüksi artiklid ja publikatsioonid. Teadus on ideed, inimesed, võrgustikud, mis vajavad arenemiseks ja kasvamiseks ruumi ning vabadust.
Teadus- ja arendustegevuse mõju suurendamiseks ja tulemuslikumaks rakendamiseks tuleb soodustada teadlaste liikumist ettevõtetesse ja vastupidi. Nii lähevad ideed ringlusesse ja paraneb ettevõtete oskus teadustulemusi kasutada. Samal ajal kasvaks teadusasutustes ettevõtluskogemustega spetsialistide arv, mis aitaks paremini mõista ettevõtluse vajadusi ja ühiskonna nõudlusele vastavat teadustööd paremini planeerida.
Peame siiski silmas pidama, et me teaduse majandusliku mõju kasvatamise tuhinas ära ei unustaks, et uued ideed ja avastused, mida rakendusteni viia, sünnivad tänu tippteadusele ning teadlaste vabadusele valida uurimissuundi, metoodikaid ja lähenemisviise. Ja kuigi meile võib tunduda, et mitte kõik teaduses tehtav ei ole ühiskonna vaatest täna asjakohane, võib see osutuda vägagi oluliseks homsete väljakutsete valguses.
Eestis rajatud nüüdisaegsete ülikoolide ning teadusasutuste hooned ja laborid loovad teadustööks rahvusvaheliselt atraktiivseid tingimusi. Peame hoidma Eesti teaduse tippkeskusi, mis soodustavad arengut ja koostööd nii Eestis kui rahvusvaheliselt, toetavad noorte teadlaste järelkasvu ning aitavad populariseerida teadustulemusi.
Teaduse tulevik on tume, kui meil ei ole särasilmseid noori, kes suure õhinaga murravad pead probleemide üle, mida keegi teine seni lahendada ei ole suutnud. Või kui ei ole kogenud praktikuid ning rahvusvaheliste võrgustikega uurimisrühmade juhte, kes oskavad teadustööle sihte seada, tunnevad publitseerimise keerdkäike ja on edukad teadusrahastuse taotlejad.
Seetõttu peame pöörama tähelepanu akadeemilise karjääri atraktiivsuse kasvatamisele, kujundama teadlaskarjääri paindlikuks ja võimalusterohkeks ning tagama akadeemilisele personalile motiveeriva töötasu. Keskerakonna eestvedamisel on riik astunud selleks vajalikke samme ja suunanud lisaraha noorteadlaste järelkasvu kindlustamiseks. Kõrghariduse arendamiseks mõeldud kõrgkoolide tegevustoetus suureneb järgmisel aastal 5%, mille abil saab kaasa aidata akadeemilisele järelkasvule ja õppejõudude palkade konkurentsivõime tagamisele. Peame oluliseks rahastada doktorantide üleviimist nooremteaduriteks ning toetada ülikoolide tegevust doktoriõppe sisu arendamisel ja mitmekesistamisel.
Keskerakond peab vajalikuks mitmekesiste teaduskeskkondade arendamist tippkeskuste, laborite ja arhiivide näol, soodustamaks koostööd nii Eestis kui rahvusvaheliselt. See aitab toetada teadlaste järelkasvu ja populariseeerida teadustulemusi. Vajame paremat informeeritust ja teadlikkust oma tehnoloogilistest- ja teadusvõimalustest, et rakendada seda Eesti ühiskonna ja tuleviku arengu jaoks.
on siiski tulemused! Ehk ise toodame omale vajalikke elutarbeid, paneme kokku mahukaid sõiduvahendeid, saame hakkama oma energiavajadusega ega tee selle arendamisele takistusi nagu seni. Miks Mailis sellest ei räägi?
ootab teadlastelt tulemusi! Mitte teadlaste nimekirjas olemist ja mingi uduga “tegelemist”.
Iga sent peab olema seotud tulemusega ehk kehtestada tuleb tulemuspalk.
Meil pole vaja ülemaailmseid muutusi. On vaja muutusi vaid oma riigis.
Lõpetage ometi see suurustlemine. Maailma parim rahanduse järelvalve, maailma parimad õppurid, nüüd maailma parim teadus—–aga riik on vaene kui kirikurott (riik on täpselt nii rikas kui rikas on tema kõige vaesem kodanik), maffia laadne moodustis, kus käsi peseb kätt ja vanapagan selga. Kui esimene tugevam tuulehoog viib riigilaevukese kreeni. Kas siis nüüd see 1 % paneb meie teadlasi midagi välja mõtlema, mis riigi MILLEGAGI esiotsa viiks (oravate laiav riigi 5 rikkama riigi otsa viimine, oli täpselt selline kommulik kuke kiremine ja rinna ette lükkamine). Kõigepealt munege ükskord ometi üks korralik muna ja siis hakake kaagutama. Tõiliselt sant tunne juba sellest arutust kiitlemisest kui taanlane peab korraldama siin “Toiduabi”, et selle “Eduka” riigi vaesuses virelevad pered nälga ei sureks. Pöörake langeval laevukesel ninaots ülespoole ja ka siis puudub põhjus kiidelda.
küll ei tohi raha eraldada, sest nende toetatud LIIKUVUSamet liitameti nimena ei mahu mõistliku otsuse alla. Kui sellistele raha kantida, siis üha lollimad otsused sealt tulevad.
On lennuTEED, veeTEED, maanTEED ehk kõik koos oleks TEEDEamet. Kui lähtuda tegevusest, siis veavad kõik kaupu ja inimesi ehk sobiv oleks VEOamet või ka VEONDUSamet. Aga Jobu-Taavi teeb kõik, et liikumisvõime läbi suruda.