Mihhail Korb: Eesti maanteed ja raudtee saavad korda

Mihhail Korb

Lähiaastatel jätkuvad investeeringud kõigi kolme põhimaantee neljarajaliseks ehitamiseks ja järgmiste projektide ettevalmistamiseks, et vähendada liiklusõnnetusi meie tihedaima liiklusega teedel.

Autojuhid ja bussireisijad, kes on paari viimase kuu jooksul sõitnud Tallinnast Tartu suunal, on saanud tunda rohkem mugavust ja kiirust. Tänavu suvel valminud neljarajalisele ja enam kui 20-kilomeetrisele Võõbu-Mäo teelõigule tuleb järgmisel ja eelolevatel aastatel kõvasti lisa. Üha enam rajatavaid kilomeetreid on kiirteed ning koos kohalike teede kõvakatte alla panekuga saab meie teedevõrk ka korda.

Transporditaristu valdkonnas jätkuvad 2021. eelarveaastal investeeringuid, mis toetavad paremat ligipääsu ja seeläbi terve Eesti elukeskkonda. Tuleval aastal hakatakse lisaks rajama ka täiendavaid ehitusobjekte. Jätkuvad arendused neljarajaliste magistraalidega kolmel põhisuunal, Tallinnast Tartusse, Pärnusse ja Narva.

Samuti kiirendame Tallinna-Tartu maantee ehitust. Lisaks just valminud Võõbu-Mäo lõigule alustab maanteeamet Kärevere-Kardla lõigu neljarajaliseks ehitamisega, mille kogumaksumus on hinnanguliselt 18 miljonit eurot.

Kohalikud teed saavad transiittee ja ettevõtlusega seotud rekonstrueerimiseks pea 20 miljonit eurot ja ligipääsetavuse parandamiseks kaks miljonit. Kruusateede tolmuvabaks muutmine tõstab maakohtade elukvaliteeti ja sinna on plaanis panustada lisaks kümme miljonit eurot.

Majanduslikult keerulisel ajal on oluline jätkata investeeringutega ka kohapeal, et turgutada majandust ja tulla sujuvamalt langusest välja. Eelkõige selleks, et luua paremad tingimused ettevõtluseks ning samal ajal pakkuda kohalikele elanikele kvaliteetsemaid teid.

Lähiaastatel jätkuvad investeeringud kõigi kolme põhimaantee neljarajaliseks ehitamiseks ja järgmiste projektide ettevalmistamiseks, et vähendada liiklusõnnetusi meie tihedaima liiklusega teedel.

Järgmisel aastal on ehituses üle 40 km neljarajalisi teid, millest 6,7 kilomeetrit avatakse hiljemalt järgmise aasta lõpuks ka liiklusele. Riigiteede teehoiukava 2020-2030 näeb ette, et Tallinnast Tartu ja Pärnu suunal on kavas ehitada neljarajalised maanteed valmis 2030. aastaks.

Tallinnast Narva suunas ning Pärnust edasi Iklani on kavas ehitada maanteed neljarajaliseks 2035. aastaks. Riigiteede teehoiukava uuendatakse igal aastal, et viia teede arendamise plaan kooskõlla uuendatud riigi eelarvestrateegiagaga.

Remonttööd käivad ka tuleval aastal meie raudteel, et olemasolevatel liinidel saaks sõita kiirrongiga võrreldaval kiirusel. On oluline, et lisaks auto või bussiga saaks kiiremini kohale ka rongiga. Pole ju normaalne, et rongisõit Tallinnast Tartu või Narva võtab sama palju aega kui sada aastat tagasi.

Järgmisel aastal toetatakse Tapa–Narva raudtee rekonstrueerimist ja kiiruste tõstmist lõiguti 135 kilomeetrit tunnis. Enam kui neli miljonit eurot läheb Tallinna–Tartu raudtee renoveerimisse ja kiiruse tõstmisse. Projekti raames ehitatakse üle Emajõe uus raudteesild ja õgvendatakse raudteed silla lähedal.

Tuleval aastal alustatakse Haapsalu raudtee Turba–Rohuküla lõigu ehitushangetega. Sellest esimese viie kilomeetri projekt Ellamaani valmib samuti järgmiseks aastaks. Eesmärgiks on võetud kogu raudtee Rohukülani valmis ehitada 2026. aastaks ning selle maksumuseks kujuneb kuni 100 miljonit eurot.

Uue Rail Balticu Eesti osa rajamiseks on eelarves kavandatud 70 miljonit eurot. Lisaks raudtee projekteerimisele ja ehitamisele hõlmab see ka Ülemiste ja Pärnu reisiterminalide projekteerimist ja ehitamist ning Muuga ja Pärnu kaubaterminalide, Ülemiste depoo ning Vanasadama trammiliini projekteerimist.

2021. aastal jätkuvad tööd nn kiire ajakava rajatiste (viaduktid, ökoduktid, ristmeväljad) ehitamisel. Neid rajatisi on võimalik ehitada põhiprojekti lahenditest varem eraldiseisvana, et kiirendada ehitamist Eesti territooriumil.

Lisaks alustatakse töid kohtobjektide ehitamisel. Valmivad Lelle-Pärnu 1520 mm raudteeühenduse rekonstrueerimistööd. See raudteelõik rekonstrueeritakse Rail Balticu ehitamiseks vajalike mineraalmaterjalide (põlevkivi aherainena kaevandatud paasist valmistatud killustik) ja pealisehitusmaterjalide transpordiks.

Järgmine aasta tuleb maanteedel ja raudteel kõva ehituse aasta, millele aitavad kaasa riigi varasemast suuremad investeeringud. Meie teed ja raudtee saavad korda ning inimestel tekib võimalus sõita kiiresti ja mugavalt.

5 kommentaari
  1. Kas 4 aastat ago
    Reply

    lähiaastad tähendavad 2 või 50 aastat? See luul sarnaneb kangesti Ansipi omaga jõuda 5 jõukama muukaidmeelitava liiduvabariigi hulka.

  2. Miša 4 aastat ago
    Reply

    võiks selge sõnaga üles tunnistada, kas hakatakse ellu viima Kauri Maksu ettepanekut ehitada raudtee Jõhvist Tartusse? Tapa-Tartu lõik tuleks ju nagunii üles võtta ning seetõttu pole Maksu ettepanek sugugi tobe. Sest kui meil raudteid olemas poleks, ehitataks raudtee just Jõhvist Tartusse ja Tallinnast Tartusse otse, mitte läbi väljasuretatava Tapa ning arengupeetud Rakke ja Jõgeva külade.

  3. Nojah 4 aastat ago
    Reply

    Küll on ikka suur vahe erakondadel Keskerakondlased teevad tööd meie inimeste heaks aga reformierakondlased mõtlevad välja valesüüdistusi ilma töötulemusteta.

  4. Ohutu 4 aastat ago
    Reply

    liikluse lahend polegi teede laiendamises, vaid kiiruse vähendamises. Kehtestage nt 2-ks kuuks ülemkiiruseks 70km/t ja pärast võrrelge tulemusi senistega viimastel aastatel vastavate kuudega. Samuti muudel lõikudel 20km/t vähem.
    Siis saate aru, milles meie liiklusõnnetuste põhjus peitub.
    Ning metsa vahel tuleb lubatav kiirus määrata metsa ja võsa kaugusest tee ääreni. Praegu kihutatakse 110km/t ka seal kust võpsikuni on alla 10m. Pole siis ime, et ei suudeta pidurdada, kui mõmmik või põder või kits või röhh-röhh teele jooksevad ning kahju saab kumbki pool. Kahjuks meie liikluskorraldajatele nii lihtne tõde ei jõua. Sest eesmärgiks on võimalikult kiiresti jõuda sihtpunkti, kus siis võidetud aeg lollustele ära raisatakse.
    Et autojuhid ka piiri peaks, tuleb teha sagedasi reide ning ka karmilt karistada. Just karistus on see, mis paneb tatikad nutma ja jala käies oma elu üle järele mõtlema. Kindlasti on vaja astmeliselt karminevaid karistusi.
    Juba meil on nn rahunemispeatused, kuid selelst jääb väheks. On 21. sajand ning kõik tuleb sööta veebi. Sealt saab iga kiirustületanu kohat andmed ning 2. kord peab ta rahunema juba mitte pool tundi, vaid tuni ja 3. kord poolteist tundi. See paneb eputise koha mõtlema, kas on kasulik kiirustada ning jõuda sihtkohta palju hiljem kui tavakombel sõites. Ja kui eputis pakub altkäemaksu, siis kohe 3 kuud aresti üksikkongis Leenini ja Staalini ja Marksu teostega. Üle 1 korra seda keegi välja ei kannata. Ning kord meie teedel saab loodud ilma igasuguse munemiseta.
    Kui ainult tahetaks ning oma rahva elude eest hoolitaks.

  5. Auto mootorile paigaldatakse elektrolüüsi aparaat mis lahutab veest vesiniku mida kasutatakse sisepõlemis mootoreis bensiini ja diisli asemel.
    HHO generator on müügil internetis paarisaja euro eest

Kommenteeri

Sinu meiliaadressi ei avaldata.