Stenbocki maja, Tallinn, 13. oktoober 2020 – Valitsuse majandusarengu komisjon (VMK) sai oma tänasel istungil ülevaate äridiplomaatia saavutustest koroonakriisi oludes.
2020. aasta esimene pool oli vaatamata koroonaviiruse pandeemilise levikuga seotud raskustele Eesti äridiplomaatia jaoks edukas eriti kaugematel turgudel, kus järjest kasvab huvi meie riigi innovaatiliste lahenduste vastu. „COVID-19 pandeemia aitas ülemaailmselt juurutada arusaama, kui olulised on turvalised ja usaldusväärsed digitaalsed lahendused tervise, hariduse ja ärivaldkonnas. See arusaam avab e-teenuste ja küberturvalisusega tegelevatele Eesti ettevõtjatele ukse maailmaturgudele,“ ütles peaminister Jüri Ratas. „Nädal tagasi sõlmisid Eesti ja Maailma Terviseorganisatsioon ühiste kavatsuste protokolli, mis lubab alustada koostööd e-tervise projektide kallal. 16. detsembril korraldame koos Araabia Ühendemiraatidega Globaalse Äritippkohtumise, mis toimub veebivormis ja tutvustab nii avalikule kui ka erasektorile kõige innovaatilisemaid digitaalseid lahendusi mõlemast riigist,“ tõi ta mõned näited toimunud läbimurdest.
Välisminister Urmas Reinsalu sõnul on käesolev aasta olnud ettevõtetele suureks väljakutseks ning välisministeeriumi eesmärgiks on pakkuda selles olukorras paindlikku tuge ettevõtjate välisturgudel toetamisel ja välismajanduse tugevdamisel. „Oleme terve kriisi vältel ettevõtteid välisturgudel proaktiivselt toetanud esinduste ja aukonsulite abil. Oleme laiendanud sel aastal ka äridiplomaatide ja majandusnõunike võrgustikku esindajatega Genfis, Tokyos, Abu Dhabis, Riias ja Washingtonis. Tegutsema on asunud erivolitustega diplomaatiline esindaja Aafrika majandusküsimustes, valmistame ette välismajanduse tugevdamise eesmärgil saatkondade avamist Lõuna-Koreas ja Singapuris. Hiljuti läbi viidud tagasiside uuringust selgus ka, et ettevõtted on rahul välisministeeriumi pakutava toega,“ selgitas Reinsalu.
Samuti tehakse koostööd selle nimel, et välisministeeriumi, majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumi ning Ettevõtluse Arendamise Sihtasutuse sammud ja jõupingutused ettevõtjate ja investorite toetamisel ja nõustamisel oleks paremini koordineeritud. Sellele vajadusele viitas Riigikontrolli äridiplomaatia audit.
VKMi liikmetele tutvustati samuti Eesti maksusüsteemi konkurentsivõimelisuse analüüsi, mille tellimine oli osa Vabariigi Valitsuse tegevusprogrammist. Maksusüsteemi konkurentsivõimelisuse analüüs hindas nii Eesti konkurentsivõimet maksude alal üldiselt kui ka kitsamalt tööstussektori konkurentsivõimet võrreldes Läti, Leedu, Poola, Soome ja Saksamaaga. Analüüsist jäid välja tööjõumaksud. Analüüsi käigus võrreldi 12 maksu ja tasu ning jõuti järeldusele, et rahvusvaheliste indeksite ja uuringute kohaselt on Eesti maksusüsteem maailma parimate seas, aga tootmisssektori konkurentsivõime on pigem keskpärane ja silma paistavad vähesed maksuerandid tööstusettevõtetele keskkonna tasude ja energiamaksude osas. Eesti ettevõtete konkurentsivõime parandamiseks soovitatakse kaaluda elektrimaksude soodustuste laiendamist rohkematele ettevõtjatele ja maavara kaevandamisõiguse tasu ning vee erikasutusõiguse tasu määra püsivat langetamist.
Analüüsile toetudes otsustas komisjon jätkata ettevalmistusi taastuvenergiatasu diferentseerimiseks suurtarbijatele. Valitsuskabineti 3. septembri nõupidamisel otsustati toetada suurtarbijate taastuvenergiatasude diferentseerimise süsteemi loomist, mis vähendab suurtarbijale taastuvenergiatasu riigiabisuunistes lubatud piirides kuni 85% võrra tingimusel, et ükski teine tarbimisgrupp ei maksa seetõttu taastuvenergiatasu praegusest rohkem. Majandus- ja kommunikatsiooniministeerium valmistab ette järgmise aasta alguseks eelnõu, millega võimaldatakse energiamahukatele ja suurema energiaefektiivsuse poole püüdlevale ettevõtjale tasu vähendada.
Taustaks:
Vabariigi Valitsuse 13. aprill 2017 korraldusega moodustatud valitsuse majandusarengu komisjoni eesmärk on edendada Eesti majandusarengut ja parandada riigi konkurentsivõimet. Komisjoni tegevust juhib peaminister. Komisjoni liikmed on: väliskaubandus- ja infotehnoloogiaminister, haridus- ja teadusminister, justiitsminister, majandus- ja taristuminister, rahandusminister, sotsiaalminister, välisminister. Teised ministrid osalevad komisjoni istungil peaministri kutsel, kui teemakäsitlus eeldab vastutava ministri kohalolu. Komisjoni tööd korraldab Riigikantselei.
see paljukiidetud majandusareng on ära peidetud? Näha ju mingit edu meie tootmises pole. Kõik kerjatud vahendid sildiga meid in Tšainä.
Kas see äridiplomaatia ei tähenda äkki seda, et 10% rahast annetatakse 80%-le virelevale rahvale, 90% aga jaotatakse omavahel ja puhvrile – riigiteenistujatele?