Eesti ühineb ka teise COVID-19 vaktsiinitootjaga sõlmitava eellepinguga

Foto: Sotsiaalministeerium

Eesti ühineb vaktsiinitootjaga Janssen Pharmaceutica NV sõlmitava eelostulepinguga COVID-19 vaktsiini soetamiseks ning taotleb lepinguga vaktsiini 300 000-le inimesele, mis võimaldab katta koroonaviiruse riskirühmade vaktsiinivajaduse. Vaktsiini soetamise kulud katab valitsus koostöös haigekassaga.

„Riskide maandamiseks on meil mõistlik ühineda mitme erineva vaktsiinitootja eelostulepinguga, et ohutud ja efektiivsed vaktsiinid jõuaksid Eesti elanikeni võimalikult kiiresti. Seepärast oleme otsustanud ühineda lisaks AstraZenecaga sõlmitud lepingule ka ravimitootjaga Janssen Pharmaceutica NV sõlmitava lepinguga,“ ütles sotsiaalminister Tanel Kiik. „Lepinguga taotleme Eesti jaoks vaktsiini 300 000-le inimesele, mis võimaldab katta riskirühmade vaktsiinivajaduse. Kui mõlemad vaktsiinid jõuavad turule ja Eestisse, saame võimaldada vaktsineerimist ligikaudu 70% Eesti elanikest.“

Euroopa Komisjon on praeguseks sõlminud eelostulepingud ravimifirmadega AstraZeneca ja Sanofi-GSK. AstraZeneca lepinguga ühinesid kõik EL riigid, nende hulgas ka Eesti. Lisaks on Euroopa Komisjonil COVID-19 vaktsiini soetamiseks erinevas staadiumis läbirääkimised ka ravimifirmadega BioNTech/Pfizer, Curevac, Moderna ja Novavax. Komisjoni eesmärk on, et riskide maandamiseks oleks eelostulepingutega kaetud erinevatel tehnoloogiatel arendatavad vaktsiinid ja mitmed vaktsiinitootjad.

„Soovime tagada vaktsineerimise võimaluse vähemalt 50% Eesti elanikkonnast, alustades esmajärjekorras riskirühmade vaktsineerimisega. Pikemas perspektiivis võiks vaktsiin saada tasuta kättesaadavaks kõigile, kes seda soovivad,“ ütles minister Tanel Kiik. „Kuigi vaktsiinide väljatöötamine ja turule toomine toimub kiirendatud korras, on esmatähtis loomulikult nende kvaliteet ja ohutus. Selleks on Euroopa Liidus kehtestatud ranged nõuded, millele peavad vastama ka COVID-19 vaktsiinid ja protsessid, mis tuleb läbida enne vaktsiini turule jõudmist.“

AstraZeneca ja BioNTech/Pfizer on lubanud vaktsiini turule tuua 2020. aasta lõpuks, Janssen Pharmaceutica NV (Johnson&Johnson), Curevac, Moderna ja Novavax 2021. aasta esimeses pooles. Sanofi on lubanud vaktsiini turule tuua 2021. aasta lõpuks.

Enamik vaktsiinitootjatega sõlmitavaid lepinguid sisaldavad liikmesriikidele vaktsiinide ostmise kohustust. Ostukohustusega lepingute sõlmimisele eelnevalt on riigil võimalik lepingust loobuda viie tööpäeva jooksul teavituse saamisest. Kui riik ei teavita loobumisest, siis loetakse, et ta on andnud Euroopa Komisjonile volituse lepingu sõlmimiseks ja kohustub sõlmima lepinguperioodiks tootjaga ostulepingu mahus, mis on ette nähtud liikmesriikidele kohustuslikus jaotuskavas. Kui osalevad riigid ei lepi eelostulepingu sõlmimise järgselt kokku muud jaotust, siis vaktsiinidoosid jaotatakse proportsionaalselt eelostulepingus osalevate riikide elanike arvule. Eesti osakaaluks on sellisel juhul 0,3% lepingus ette nähtud kogumahust.

Ravimitootjaga Jannsen Pharmaceutica NV sõlmitava lepingu puhul tähendaks see Eestile kohustust 600 000 vaktsiinikuuri ostmiseks. Tegelikkuses püütakse riikide vahel leida selline kokkulepe, et kõik saavad soovitud koguse. Juhul kui kõik eelostulepingutega kaetud vaktsiinikandidaadid jõuavad turule, siis võib see tähendada ülejääki, mille riigid saavad edasi müüa või annetada.

Vaktsiinide hinda ja lepingute maksumust ei ole võimalik avaldada, kuna osa vaktsiinitootjatega on läbirääkimised alles käimas. Eestile tekib maksekohustus alles siis, kui vaktsiin on turule toodud ja Eestisse tarnitud. Esialgu makstakse tootjatele ettemakse Euroopa Liidu eelarvest. Euroopa Komisjon on erakorralise toetuse instrumendist eraldanud vaktsiinitootjatele ettemakseteks 2,15 miljardit eurot. Sellele lisandub 750 miljonit eurot, mida liikmesriigid täiendavalt otsustasid solidaarselt erakorralise toetuse instrumenti eelostulepingute finantseerimiseks sisse maksta. Eesti panus selles oli 1,5 miljonit eurot. Ettemakstavaid summasid käsitatakse liikmesriikide ostu korral ettemaksena, mille võrra väheneb summa, mida liikmesriigid peavad vaktsiini ostmisel tasuma.

COVID-19 vaktsiini hankimise ja Eesti elanikele vaktsineerimise võimaldamise peamised eesmärgid on kaitsta enim haavatavaid inimrühmi ehk riskirühmi, kellel on suurem tõenäosus nakatuda kui teistel, või kelle jaoks võib haigus osutuda eriti ohtlikuks; kaitsta elutähtsaid teenuseid osutavaid töötajad, et kindlustada ühiskonna normaalset toimimist; vähendada ja ennetada COVID-19 põhjustatud surmajuhtumeid ning anda võimalus vaktsineerimiseks ka neile Eesti elanikele, kes ei kuulu vaktsineerimise sihtrühma, kuid soovivad vaktsineerida ennast koroonaviiruse vastu.

1 Kommentaar
  1. Peatagem Homopandeemia !
    Homoseksualism on nakkushaigus.
    Homoseksualismi aktivistid levitavad seda nakkust ,homopandeemiat.
    Nad kraatsivad hammastega mittehomo peenisesse bakterid ja siis mittehomost saab homoseksualist 48 tunni jooksul.
    Koolimaja toaletis homoaktivistid kraatsivd laste peenisesse bakterid ja siis lapsed haigestuvad homoseksualismi …neist saavad homoseksualistid…
    Homoseksualism on ravitav ravimtaimede abil millised parandavad immuunsust.
    Toore Võilille juurika abil saab terveks kindlasti.
    Muidugi enam ei tohi olla kontaktis nakatunud isikutega.

    Millised on homoseksualismi sümptomid ?
    Homoseksualismi sümptomid on lillad huuled, madal lihaste toonus,krampis huulte lihased mis hoiavad ees “naeratust” ,homo hädine pardi hääl jpms.

    Milline on homo käepigistus ?
    Homo käepigistus on vedel ja vastik, tülgastav,masendav.
    Samasoolisi ei eksisteeri.

    Millised on homo suguelundid ?
    Neid pole olemas. On olemas mees-, ja naissuguelundid aga homosuguelundeid pole olemas. Pärasool ei ole suguelund.

Kommenteeri

Sinu meiliaadressi ei avaldata.