Yana Toom korraldab konverentsi, mis on pühendatud Euroopa alampalgale

Foto: Dmitri Kotjuh/Scanpix

Teisipäeval, 27. oktoobril, korraldab Euroopa Parlamendi saadiku Yana Toomi büroo Delfi portaalis veebikonverentsi „Euroopa alampalk: pro ja contra“. Algus on kell 18.00, konverents kestab kaks tundi. Konverentsil osalejad arutlevad alampalga Euroopa Liidu tasandil reguleerimise võimaluse üle: kas niisugune reguleerimine on võimalik, kuidas mõjutab Euroopa alampalk majandust – ja mida on töötajatel lähitulevikus oodata.

„Järgmisel nädalal peab Brüssel esitama direktiivi Euroopa alampalga kohta,“ räägib Euroopa Parlamendi saadik Yana Toom. „Oodatakse, et see ettepanek on konkreetne: alampalk Euroopa Liidus peab olema vähemalt 60% mediaanpalgast ja 50% keskmisest palgast. Eesti jaoks tähendaks see alampalga tõusu rohkem kui saja euro võrra. On arusaadav, et leidub nii neid, kes on selle regulatsiooni poolt, kui ka neid, kes on vastu. Mina olen poolt, sealjuures aga pakuvad mulle huvi mõlema poole argumendid. Lisaks esitame samateemalise sotsioloogilise küsitluse tulemused – need osutusid täiesti paradoksaalseteks.“

Arutelul osalevad Eesti sotsiaalminister Tanel Kiik, Euroopa Komisjoni tööhõive, sotsiaalküsimuste ja sotsiaalse kaasatuse peadirektoraadi peadirektor Joost Korte, Euroopa Ametiühingute Konföderatsiooni peasekretäri asetäitja Esther Lynch, Eesti Ametiühingute Keskliidu direktor Peep Peterson, tööhõive ja sotsiaalküsimuste osakonna juhataja Saksamaa alalises esinduses Euroopa Liidu juures Ulrike Geith ja Eesti Tööandjate Keskliidu tegevjuht Arto Aas. Moderaator – Ahto Lobjakas.

Veebikonverentsi saab kuulata Delfi portaalis eesti, inglise ja vene keeles. Kuulajad saavad esitada oma küsimusi Delfis ja veebileheküljel Slido.

4 kommentaari
  1. robert 1 kuu ago
    Reply

    Proua võiks rohkem tegutseda oma tõõkohal mitte raisata raha mõttetutele jututubadele Riik määrab alampalga vastavalt riigi võimekusele mitte eurotädide soovi järgi Aga ju siis proual praegu pole aega homodega kooris laulmiseks ja plusspunkte on ju väga vaja

  2. Muki kirjutab, miks perenaine solvumisest nuttis 1 kuu ago
    Reply

    Võiks pühendada ka konverentsi Euroopa ALAMPENSIONILE !

    Juhtuski anekdootlik lugu: Head inimesed, kellest väga lugu pean, peavad kodututele või halvastikoheldud loomadele hoiukodusid. Jõ ukamad ja saavad annetusi. Andsin minagi sinna halvastikoheldud koerakese, leitud.
    /Lui nüüd kiibid tulevad, satuvad nad põrguperemeeste juurde tagasi ja looma valikuid ei austa keegi, sest loom on omand ja omandiõigusseaduses pole kasutusel ilusat emakeelset sõna Elusolend, Ja kui omandiseadust ei muudwta, ei kasutata keelt õigesti ei muutu ka LKS paremaks/
    Sõitiski vabatahtlik proua kohale ja võttis koerakese kaasa. Mulle ja minu koerale, kes me püüame siin
    hinge sees hoida 390 eur ,remontimata ruumides, mida ma peale operats koristadagi ei tohi 4 kuud /midagi ikka teen, muidugi/ ja oma südame+ koormusastmaga suuri koristusi ja akende pesu ü ldse ei suuda, vallad pakuvad vaid kergeid koristusi ja raha eest ,seda saan isegi tetud/
    proua ütles siis meile Mukiga, et koerad peaksidki paremates tingimustes elama.
    Ei taha viia asja mõtet äraleierdatud lollile demagoogiale -et inimesed tähtsamad jms. Tahan vaid öelda, et soovin väga elada remondtud, disainitud, puhastes ruumides terve nööbliga aga sellise pensioniga seda ju ei saa ! Kui mu tingimused paremad oleksid jagaksin seda kindlasti ohtralt Mukiga.
    Aga selest sai Eesti kodanikust proua õigesti aru, et elan halvemini kui koerale ette nähtud.

  3. vana 1 kuu ago
    Reply

    Proua Yana ei vaja plusspunkte. Proua ise on üks suure positiivsuse ja töövõimega meie saadik Euroopa Parlamendis ja eeskujuks meie teistele parlamendi saadikutele, kui soovite ausalt väljenduda.

  4. uskmatu-toomas 1 kuu ago
    Reply

    Muidugi alampalk,kodanikupalk jne.on toredad ettevõtmised meie digiajastul aga …. aasta 10-15 pärast kukub kokku meie tervishoisüsteem raha puudusel,sellele järgneb kohe pensionisüsteem ja meie sõjardite suureks kurvastuseks ka riigikaitse rahastamine. Kui on riik kus suurtootmine on koondunud välismaalaste kätte kes enamuse kasumist maksuvabalt erinevate nippidega välja veavad siis niisugune lõpp on igati loogiline.

Kommenteeri

Sinu meiliaadressi ei avaldata.