Jüri Ratase uudiskiri

November on rahvusvaheline meeste tervise kuu. Möödunud aastal jõudis meeste oodatav eluiga 74,4 ja naiste oma 82,2 aastani. Sellest tervena elatud osa meeste elust kasvas 72,7%-ni ehk 54,1 eluaastani ning naistel 70%-ni elust ehk 57,6 eluaastani. Nendele arvudele ja erinevustele vaadates tahes tahtmata tekib küsimus, mida on tarvis selleks, et me Eestis veelgi kauem elaksime. Kuna ka eelmise uudiskirja lugejad arvasid, et järgmisena tuleb käsitleda tervise teemat, siis just sellele küsimusele otsin vastuseid värskes uudiskirjas.

Tänan siiralt meie häid spetsialiste ning valdkonnajuhte uudiskirja oma teadmiste ja arvamusega panustamast! Neid lugedes tekib tasakaalukas ja selge arusaam, kuidas saame tervist võimalikult tugevana ja kaua hoida. Ootan huviga kommentaare ja ettepanekuid ka teilt, head lugejad. Saate mulle kirjutada e-posti aadressil jyri.ratas@riigikantselei.ee ning Facebooki lehel www.facebook.com/ratasjuri. Kasuks tuleb ka tagasiside, mille annate allpool leitavat küsimustikku täites.

Omalt poolt rõhutan, et tervis on meie kalleim vara. Meist igaühe, nii meeste kui ka naiste, kohustus on hoolt kanda enda füüsilise ja vaimse tervise eest. Meie tervisest sõltub nii meie endi ja lähedaste heaolu kui ka Eesti riigi ja majanduse areng. Peame ühiskonnana tooma tervislikud eluviisid veel enam au sisse ning looma paremaid harjumusi oma lastele. Mida enam panustame tervise hoidmisesse ja kaitsmisesse, seda kauem saame elada täisväärtuslikku ja rõõmsat elu, veeta aega oma lähedastega.

Abikaasa, isa, poja, venna ja sõbrana püüan tervist hoida nii hoolikalt ja järjepidevalt kui võimalik. Tervislikult toituda, pakkuda kehale füüsilist koormust, piisavalt puhata ning magada. Samuti käia regulaarselt tervisekontrollis, et valdkonna spetsialistid saaksid vajadusel õigeaegselt abistada või nõustada. Viimane on kavas ka tänavu – kavatsen tuleval kuul läbida arstlikku tervisekontrolli ning seejärel pidada nõu toitumisnõustaja ja treeneriga.

Seda, et inimese tervis saab tähelepanu, saan kinnitada ka poliitiku ja peaministrina. Septembris Riigikogule üleantud riigieelarve eelnõus on järgmisel aastal planeeritud tervishoiule 1,8 miljardit eurot, sellest 200 miljonit eurot erakorraliselt. Nende vahendite toel kavatseme jätkata alustatut, näiteks arstiabi kättesaadavuse parandamiseks ja vaimse tervise hoidmiseks. Samuti teeme samme, et olla kindlamini ja turvalisemalt kaitstud koroonaviiruse eest. Erakordset tähelepanu osutame Eesti haiglate võrgustiku arendamisele ning arstiabi kvaliteedi tõstmisele. Alustame Tallinna Haigla projekteerimisega, viime lõpule Viljandi maakonna haigla ja tervisekeskuse rajamise ning alustame psühhiaatrilise sundravi teenuse hoone rekonstrueerimist ja juurdeehitust. Hiiumaa ja Järvamaa haigla saavad toetust erakorralise meditsiini osakonna ümberehitamiseks, Põhja-Eesti regionaalhaigla psühhiaatriakliiniku ehituse lõpule viimiseks ning palatiosakondade ja verekeskuse renoveerimiseks, Ida-Virumaa keskhaigla psühhiaatriahoone ehituseks ning Tartu Ülikooli Kliinikum traumatoloogia osakonna ja üldkirurgia osakonna ümberehitustöödeks.

Kaunist alanud nädalat ja tugevat tervist! Hoidke end ja oma lähedasi!

Kõige austusega

Jüri Ratas

Uudiskiri on täispikkuses loetav: https://ratas.smai.ly/browser/j9im41R3g3Ycxf03zYzurlDT7LZqv-LMkl1aeDSPU51gDMU4cW4TDasrpv-SVEh0hYJ-vLuXnG6jbO19iF03Kia2AoUYgfDd7FF9boajyQIzBAj1N04jxoq0WTUA2kvQifPeE5bJ34rw1dAJZjV8zg,,/

4 kommentaari
  1. Kurb 1 kuu ago
    Reply

    et Jurka nii pimedalt arve usub. See oodatav eluiga on ju mäng arvudega ehk erinevate earühmade omavahelise erinevuse muutumine ajas. Lahkusid 1990ndate algul nooremad vankad oma peredega, kohe nihkus earühmade mõju vanemasuunas ja meil kuulutas Hano Pevkus koos Ansipi Andrusega, et tänu neile on 20 aastaga meie inimesed hakanud elama 7 aastat vanemaks. No tule teavas appi! Meie vanim eestlanna oli 1960ndatel surres 112-aastane, seda pole seni keegi üle löönud. Nii et 119 eluaastat meie vanuritelt pole meil mingit alust oota ega loota.
    Samuti on erinevad mõisted ELUiga ja ELAMISiga. Eluiga võtab arvesse ka surnult sündinuid ja igasugu õnnetusi, elamisiga mitte. Et võrrelda meie elamisvõimet, sisi peaks Jurka pöörduma statistikute poole ja nõudma välja andmed, palju on olnud 100 vanima mehe ja naise keskmine surmaiga aastatel 2019 (2020. pole veel lõppenud), 2010. 2000. 1990 jne 10 aasta käiku kuni 1940-ni välja. Need andmed pole loodetavasti riikliku saladuse katte varjul, eriti Jurka jaoks. Ning siis võiks Jurka oma uudistelehel ka need arvud välja tuua ja võrrelda. Siis saaks ka lugejad levinud pettusest aru.
    Ise ma sain andmed, kuid mõned aastad tagasi. Selgus, et 20 aastaga on 100 vanimat elanud rohkem nii: mehed 2 aastat ja naised 1 aasta. Kuid seda tänu suuremale hooldevõimalusele, sest neil on arstiabi käepärast ning nii saab ka lihtsa suremise asemel oma eluiga voolikute abil tehislikult pikendada. Muidu aga mingit elamisea kasvu märgata pole. Meie inimene elab ikka samakaua kui 2000 aastat tagasi. Tollane keskmine oli oletatavasti küll 30 aasta ringis, kuid siis olid keskmist allakiskunud surmad enamjaolt mitte loomulikud, vaid õnnetustest põhjustatud. See pole aga loomulik elamisiga. Viimane on maailmas 120 aasta kandis, meil 110 aasta kandis. Me ei ela just parimas ilmastikuvööndis, sellepärast. Kuid on meist ka kehvemaid olusid. Nii et rõõmustagem aga ärgem sellega sahkerda.
    Nii et pettus jätkub ja õitseb nagu seni.

  2. Siis 1 kuu ago
    Reply

    kirjutan Jurkale, kui ta näitab otsustusvõimet ja paneb piirid kinni.

  3. uskmatu-toomas 4 nädalat ago
    Reply

    Terved eluviisid,vähene stress,kindlus tuleviku suhtes jne. on väga tähtsad ! Tegelikkuses meie ühiskonnas muud ei olegi kui mure mure otsa tuleviku suhtes,pidev hirm töökoha pärast st.pidevat stressi ja 20 aasta pärast on hooldekodude kliendid 58-64 aasta vanused kuid vegeteerivad raha olemasolul keskmiselt kuni 90 aastani.

  4. Pask 3 nädalat ago
    Reply

    Jurka ja otsustusvõime? Üle hulga aja parim huumor siin

Kommenteeri

Sinu meiliaadressi ei avaldata.