Tuleviku nimel. Eesti 2035

Riigikogu.Arutelu teemal „Riikliku vastutuse probleem VEB Fondi juhtumi põhjal“. Ettekande tegi õiguskomisjoni esimees Jaanus Karilaid

Jaanus Karilaid, Riigikogu põhiseaduskomisjoni esimees

Tulevik on meie laual. Valitsus esitas Riigikogule riigi pikaajalise arengustrateegia „Eesti 2035“, mis hakkab suunama riigi järgmise 15 aasta otsuseid. Me teame, kuhu tahame jõuda. Soovime elada riigis, kus inimesed on tegusad, ühiskond hooliv ja elukeskkond kõigi vajadusi arvestav ning majandus uuendusmeelne ja riigivalitsemine inimesekeskne.

Arengustrateegia peamisteks sihiks on meie inimeste tervis, valmisolek muutusteks ja suhe elukeskkonnaga. Strateegia hakkab suunama kogu Eesti ühiskonna arengut ja suuremaid muudatusi lähima paarikümne aasta jooksul. See on tihedalt seotud riigieelarve protsessiga ning aluseks järgmise perioodi eurorahade planeerimisel.

„Eesti 2035“ seab viis võrdväärselt olulist strateegilist sihti: Eestis elavad arukad, tegusad ja tervist hoidvad inimesed; Eesti ühiskond on hooliv, koostöömeelne ja avatud; Eestis on kõigi vajadusi arvestav, turvaline ja kvaliteetne elukeskkond; Eesti majandus on tugev, uuendusmeelne ja vastutustundlik ning Eesti on uuendusmeelne, usaldusväärne ja inimesekeskne riik. Arengustrateegia toetab valitsuse ja parlamendi koostööd, see seob tervikuks kõigi valdkondade strateegilise planeerimise ja poliitikakujundamise ning nende rahastamise põhimõtted. See on aluseks Euroopa Liidu vahendite planeerimisel ning annab suuna üleilmsete säästva arengu eesmärkide elluviimiseks Eestis.

Kuid lisaks pikaajalisele teekaardile vajame ka lähiaja tegevusi nende elluviimiseks. Paika on pandud peamised muutused ja tegevused sihtide saavutamiseks ning seatud väga selged mõõdikud, mida regulaarselt jälgime. Näiteks on selleks inimeste tervena elatud aastate näitaja kasv, ülekaaluliste osakaal, elukestvas õppes osalemise määr või ka Eesti koht üleilmses ettevõtlusvabaduse edetabelis. Ligi paarkümmend ambitsioonikat mõõdikut annavad meile pidevat tagasisidet, kas oleme muudatustega õigel teel.

Ühe pikaaegse eesmärgini jõuame juba tuleval aastal, kui näiteks teadus- ja arendustegevuse kuludeks on riigieelarves ette nähtud 286,4 miljonit eurot, mis moodustab ühe protsendi prognoositavast SKT-st. Kuid need on vaid numbrid. Olulised on ka muud sihid, eriti ühiskondlikud.

Sidus ühiskond

Ühiskonna sidususe tagamiseks on oluline, et kõik Eesti püsielanikud ja mujal elavad rahvuskaaslased tunneksid ühtekuuluvustunnet Eestiga ning kannaksid Eesti identiteeti, mille kõrval teadvustatakse ja austatakse eri rahvastikurühmade võimalust oma emakeelt ja kultuuri säilitada ja arendada. Sidususe suurendamiseks on ka oluline, et ühiskonna iga liige tunneks end toetatuna ja väärtustatuna.

Eesti panustab praegu sotsiaalkaitsekuludesse 13% SKP-st, kuid see on ligi kuus protsendipunkti väiksem kui Euroopa Liidu keskmine ning ei kata piisavalt tegelikke vajadusi. Eestis elab suhtelises vaesuses ligi 20% elanikkonnast, sealjuures on Ida-Virumaal ja Valgamaal suhtelise vaesuse määr üle 35%. Endiselt peab tegelema hõiveseisundi säilitamise ja parandamisega, sest rahvastiku vähenemise ja vananemise tõttu väheneb hõivatute arv 2035. aastaks 4% võrra.

Võrdsete võimaluste loomisel hariduses ja tööturul ajakohastame kohanemis- ja lõimumisteenuseid, eesti keelest erineva emakeelega õppijate hariduskorraldust ja keeleõpet ning töötame välja lahendused, mis hoiaksid kohalikku elanikkonda aktiivsena just Eesti tööturul. Samuti pöörame palju suuremat tähelepanu Eestisse tagasipöördumise soodustamisele. Võrdsete võimaluste edendamiseks arendame kaasavat haridust, lõimime omavahel haridus-, sotsiaal- ja tervishoiu, kultuuri ja tööturuvaldkonna tugiteenused, töötame välja palgalõhe minimeerimist toetavad meetmed, tegeleme soolise segregatsiooni vähendamisega hariduses ja tööturul.

Innovatiivne majandus

Innovatiivsest majandusest sõltub riigi edukus. Siin võtame kasutusele uued lahendused ettevõtete teadus- ja arendustegevuse ning innovatsiooni soodustamiseks. Eesmärgiks on Eesti ettevõtluse innovatsiooni ning teadus- ja arendustegevuse võimekuse kasv, mis aitab kaasa tootlikkuse ja rahvusvahelise konkurentsivõime kasvule. Selleks töötame välja uued innovatsiooniteenused ja -toetused ettevõtete ja tehnoloogiate kõigi arenguetappide jaoks, näiteks uute tehnoloogiate turuseire ning nõustamine intellektuaalse omandi, uute ärimudelite ja loovuskompetentsi kaasamise teemadel. Samuti korraldame ümber rakendusuuringute toetamise ning suurendame riigi äriühingute teadus- ja arendustegevuse investeeringuid. Aitame Eesti teadusasutustes sündival teadmusel jõuda kiiremini ettevõtlusesse ning soodustame teadusasutuste koostööd ettevõtjatega.

Kuid vaatame veelgi kaugemale. Aastaks 2050 on Eesti konkurentsivõimeline, teadmistepõhise ühiskonna ja majandusega kliimaneutraalne riik, kus on tagatud kvaliteetne ja liigirikas elukeskkond ning valmisolek ja võime kliimamuutuste põhjustatud ebasoodsaid mõjusid vähendada ja positiivseid mõjusid parimal viisil ära kasutada. Säästva arengu eesmärkide elluviimise eelduseks on kultuuri-, sotsiaal-, keskkonna- ja majandusvaldkonna kooskõlaline arendamine. Eestis tehakse teadmistepõhiseid otsuseid ning lahendusteede valikul eelistatakse mõjusaid ja uuenduslikke lähenemisviise.

Tulevikku vaatame me kõik aegajalt. Sihid peavad olema selged. Oluline on aga ka nende sihtide poole reaalselt liikuda, tegudega. Ning seda juba täna.

13 kommentaari
  1. Loosungeid 1 kuu ago
    Reply

    oskavad keskbandiidid loopida, kindlat tegevuskava koostada aga mitte.
    Teen seda nende asemel:
    1) Abirahad peavad moodustama 40% eelarvest.
    2) Rahva rahakotist tasustatavate töökohtade täistööaja ülempalk ei tohi ületada 3× alampalka.
    3) Töönädala kestuseks 4 tööpäeva, tööpäeva kestuseks 6 tundi. Riigipühal, reedel, laupäeval ja pühapäeval töötamise eest tuleb lisa maksta 1/3 rohkem.
    4) Riigikogu ja valitsus tuleb viia Viivikonda ja Sirgalasse.
    5) Tapa-Tartu raudtee tuleb üles võtta, uued raudteed ehitada Jõhvist Tartusse ja Tallinast Tartusse.
    6) Elukorralduse põhiküsimused pannakse rahvahääletusele ning nende põhjal koostatakse põhiseadus.
    7) Rahva esindajad valitakse rahva tahte ja valitava suhtumise suurema kooskõla alusel isikusetult.
    8) Koostada tuleb uus karistusseadus, kus iga kuriteoastme kohta tuleb üks kindel tingimatu karistus.
    9) Koostada tuleb uus põhiseadus, milles pole ainsatki ebamäärast ega tundelist sätet.
    .
    Ega ei jõuagi, sest liiga pikaks läheks. Seega on arukas loobuda.

  2. eesel 1 kuu ago
    Reply

    Tulevikuga on hea opreeria, see nagu porgand eeslikese nina all,kes vankrit veab või tapamajja viiakse a porknat ei saa ta iialgi, käib vaid selle järele kellelegi vajalikku teed.

  3. Jaanus 1 kuu ago
    Reply

    on kindlalt viimaste seas, kes midagi arukat teeks.

  4. Inflatsiooniga imetakse Eestist miljardeid eurosid liigkasu panganduse tarbeks.
    Inflatsiooni tekitatakse sisendhindade tõstmise abil.

    Eesti riik peab kodanikele tagastama raha mille on kasseerinud Eesti Energia elektriarvete kaudu ja enam mitte esitama elektri arveid kodanikele sest Eesti Energia on riigiasutus mille omanikuks on kõik Eesti kodanikud.

    • Eesti tarbeks piisab kolmest tuulepargist millede tuulikud on 200 meetri kõrgused sest seal on tuult alati.
      Teine variant.
      Eesti tarbeks piisab Sirtsu soo suurusest päikesepaneelide jaamast.

      Tuulikud ja päikesepaneelid annavad elektrit tasuta sest tuul ja päike on tasuta,ning tuulikutel ja päikesepaneelidel puuduvad hoolduskulud. Peale tasuvusaega saab elektrit tasuta.

  5. Inglismaal puudus inflatsioon ja see toetas majanduse jätkuvat kasvu.
    Andro Roos :” Mõtteid parteidele maksukoorumuse radikaalse vähendamise elluviimiseks (aga ärge lootkegi, parteidel ei jätku mõistust ja mune):

    Alates aastast 973 toimus Inglismaal raha ümbermüntimine iga kuue aasta tagant. See toimus järgnevalt: kuninglik rahapada muutis iga kuue aasta järel olemasolevad vaegväärtuslikud mündid maksevahendina kehtetuks, kogus need kokku ja müntis uue välimusega müntideks. Seda aga nii, et iga nelja vana mündi vastu andis välja ainult kolm uut münti ehk 25% vähem. Iga kuue aasta tagant korrigeeris kuninglik rahapada ka ringlusse lastavate müntide koguarvu, lähtudes otsuse tegemisel järgmise kuus-aastaku planeeritavast riigi üldisest rahavajadusest reaalmajanduse käitamisel. Sellel ümbermüntimisel oli kaks peamist mõtet. Esiteks toimis ümbermüntimine riigi alamatele ühe ja ainsa maksuna. Maksumääraks oli seega 25% kogurahamassist 6 aasta peale ehk 4,17% aastas ehk 0,35% kuus. Teiseks positiivseks nähtuseks ümbermüntimise juures oli see, et kuni münte ümber vermiti, ei kaotanud valuuta ise väärtust, st puudus inflatsioon ja see toetas majanduse jätkuvat kasvu. Selline ümbermüntimisel põhinev süsteem kattis õige pea lisaks Inglismaale terve Lääne-Euroopa.”

  6. Inflatsioon ongi olnud meie majanduskasv?  
    Einar Eiland, EMÜ majandusmagister

    Kui panna graafikule kõrvuti inflatsiooni ja sisemajanduse kogutoodangu kõverad, selgub, et kümne viimase aasta jooksul pole tavakodanik mitte mingit majanduskasvu tunda saanudki.
    Lugu jätkub pärast reklaami.

    Lähtudes Eesti Panga soovitatud statistikaameti andmetest, jõuame hämmastavale järeldusele: majanduskasv ületab inflatsiooni kümne aasta lõikes vaid 1,3 protsendiga. Võib öelda, et sisuliselt nullib inflatsioon majanduskasvu.

    Kui arvestada majandustsükli pikkuseks kümme aastat, see on eelmisest langusest praeguse kriisini, siis on meie majanduskasv tavakodanikule osutunud nullilähedaseks, sest nii palju kui on tõusnud majandus, on kasvanud hinnadki. Tavatarbija pole saadud raha eest rohkem osta saanud. Headel aegadel kogutu on halbadel aegadel kohe kasutusse läinud.

    Meie taasiseseisvumise perioodi viimased kümme aastat pole olnud mitte majanduskasv, vaid meeleheitlik Euroopa hindade tagaajamine. Kõige rängemalt on inflatsiooni läbi kannatanud tavatarbija ehk kõige nõrgem lüli ühiskonnas. Just tema on sunnitud tarbima kõige enam kallinevaid tooteid, näiteks toitu. Ta ei osta kinnisvara ega kulda, mida hiljem kallimalt müüa.

    Naudi roosasid prille

    Seega on valitsuspoliitika osaks kujunenud raha äravõtmine või äravõtmise organiseerimine nendelt, kellest jõud üle käib ja vastava informatiivse seisundi loomine. Selline käitumine on iseloomulik feodaalkorrale, mitte demokraatlikule riigile. Vastuolu ilmneb ka euroopalike tavadega, mille kohaselt riik peaks toimima rahva huvides, mitte looma tingimusi inimeste vaesumiseks. Viimati nimetatud protsessist räägime, sest lõhe Eesti ja Euroopa Liidu sissetulekute vahel suureneb.

    Eesti kõrget inflatsiooni on probleemina käsitlenud ka rahvusvahelised reitinguagentuurid. Ilmselt oli ka nende mure seotud rahva vaesumisega. Ent selle jutu ees on siinse maakamara valitsejad oma kõrvad lihtsalt sulgenud. Seega on pimekurdi mängimisest saanud meie poliitika osa.

    Rahvale valeandmete ja pooltõdede esitamine või olukorra tõlgendamine omakasupüüdlikult on kuritegelik nii valimistel valitsejate poolt hääletanute kui ka ühiskonna suhtes.

    Kreeka laenude puhul oleme valeandmete esitamise julgelt hukka mõistnud. Kuid kahjuks on valelike pooltõdede esitamisest Eesti Panga ja statistikaameti andmetele tuginedes saanud kohaliku poliitika lahutamatu osa. Tegeliku seisundi varjamine meenutab olukorda arstipraksisest, kus patsiendile pakutakse kõhuvalu raviks roosade prillide kandmist ja lõbusate meelelahutuslike multifilmide vaatamist.

    Mõne aja pärast aga selgub, et patsient on surnud või riigist lahkunud. Nii laheneb olukord ise ega vajagi riiklikku sekkumist.

  7. Jah 1 kuu ago
    Reply

    Sihid on head ja selged. Tore et selline õiglane poliitik nagu seda on J.Karilaid kirjutab meile. Aga kahjuks reformierakondlaste sihid pole teada sest siiani on nad teinud kõik võimaliku et segada sehtide seadmist ja läbiviimist. Ansipi valitsus viis meid vaesusesse ehkki kavatses viia meid viie edukama riigi hulka aga viis hoopis viie vaesema riigi hulka. praeguse valitsuse sisepoliitika on suurepärane aga mõnedel jätkub jultumust segada tööd meie inimeste heaks ja veel välja mõelda igasuguseid süüdistusi tublide inimeste suhtes. No mis sa hädaga teed kui reformierakondlastel pole töötulemusi ette näidata aga võimuiha on suurr. Eks tuleb siis kuidagi inimesi mõjutada neid valima.

  8. Miks 1 kuu ago
    Reply

    Jannu ei luuluta midagi, palju meil aastal 2035 pole veel Uhannisatikast nakatunud või üldse elus? Miks Jannu arvab, et meie tühiteadlased mingi imeravimi leiutavad? Varsti saab aasta enesepetmist aga ühtegi arukat käiku klikil pole ega tule, kui vanaviisi jätkatakse.

  9. Sillamäe viirusvastased maskid? 1 kuu ago
    Reply

    Kus need Sillamäe viirusvastased maskid on. ?Selle ajaga oleks neid juba miljoni ligi toodetud, kui väidetavalt tootmist laiendati.
    Tahaks seda NSVL kingitust ka kasutada.
    Aga ei, kui naaberriikides satikad möllavad ja ohutaset tõstetakse, siis meil hoopis langetatakse, karantiini aega lühendades, mitte johustades kõiki vähemalt tolmumaskigi kandma. Bussid, rongid trammid rahvast murdu täis praegusel ohtlikul ajal-kõik maskideta!
    Aga jupijumalad sõidavad autodega ja neil ehk ongi nende tähtsuse ja vajalikkuse pärast Sillamäe maskid .
    Mitte eakatel ega kroonikutel.
    Nüüd siis saadi 125 koroonalist korraga , egas see hooldekodusse jää, nagu sisse sai, tuleb ka välja.
    Mõelge, mis nüüd Rapla bussid-rongid, apteegid,poed nakkusvabaks teeb ?

  10. Kõik trukkalid ühinege. 4 nädalat ago
    Reply

    Tehke oma partei ja peaministriks paksu taguotsaga trukkal.
    Eesti lipp vahetada looduslikuga. Ilus ju vaadata hommikul Toompeat.

Kommenteeri

Sinu meiliaadressi ei avaldata.